Opel Vectra A
#21
Nojah, kui lausa protsentide täpsusega tulemusi vaja, siis pead konstrueerima endale vedru jäikuse mõõteriista. See pole tegelikult midagi keerulist, vaja on vannitoakaalu, metalljoonlauda ja mingit rakist millega vedru ohutult kokku suruda.

Aga jah, ma lähtusin eelmise postituse kirjutamisel tõesti sellest, et vaja on pöidlareeglit millega kitsendada võimalike vedrude valikut kõigi automarkide ja -mudelite pealt mingi peotäieni, millega siis loomkatsed läbi viia. Peenemaks minna on juba kasvõi selle pärast raske, et kuigi autosid on maailmas palju, siis erinevaid vedrujäikusi romulas üllatavalt vähe - sarnaste mõõtmetega autod, sarnase ehitusega sillad jne. Ma Escortiga omal ajal tegin selle kõik läbi ja leidsin lisaks originaalidele kaks paari vedrusid Smile Lõpuks õige asja saamiseks saagisin ikka kõige jäigemad lühemaks.

Plaan A osas mul arusaadavatel põhjustel midagi arukat lisada ei ole Smile
Vasta
#22
Teatud aplikatsioonide puhul:

http://www.airliftcompany.com/products/a...lift-1000/
_______________________
KKK all the way...
Vasta
#23
(19-03-2014, 13:33 PM)13piisab Kirjutas: jõuan ka juba poolteist kuud vana lahendamata mureni. Kardaani esimeses otsas on liigend:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/pahtel/...d.jpg.html
sarnane sõltumatute sildade poolteljeliigenditega. AGA kuulirajad ei jookse paralleelselt vaid teineteise suhtes ca 20..30 kraadi all - koonusesse.
mure on see, et liigend jooksis lahti väga hästi, aga kokku ei soostu minema. Täielik müstika - ei saagi otseselt aru, mis teda piirab.
Täpne värk, ega muud ei piiragi. Pane alguses üks diagonaal ehk kaks vastastikku asuvat kuuli sisemisse võrusse, seejärel see kompott välimisse võrusse sisse. Seejärel keerad ühe poole välja, sinna kuulid sisse (mõlemad siis), ning kordad operatsiooni teise poolega.

41,
kunagi samamoodi liigendi laiali võtnud, kokku mitte saanud, siis lõpuks kuidagi kokku "#¤%&nud ning pärast vihaga 2 tundi lahti võtnud ja kokku pannud, et jääks ülejäänud eluks meelde Smile
Vasta
#24
Mönel sellisel liigendil on ühel kuulil pesa sellel keskmisel vörul veidi ovaalsem kui teised ja sinna käib kuul viimasena sisse, silmaga nähtav peaks seljuhul olema.
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#25
(20-03-2014, 22:27 PM)41Degree Kirjutas: 41,
kunagi samamoodi liigendi laiali võtnud, kokku mitte saanud, siis lõpuks kuidagi kokku "#¤%&nud ning pärast vihaga 2 tundi lahti võtnud ja kokku pannud, et jääks ülejäänud eluks meelde Smile

Võtan mütsi maha! Ise peale mingi tõsiselt kurnava operatsiooni lõppu tavaliselt vannun kõva häälega mõnda aega ja siis istun kuhugi lähedusse maha, et seda neetud "--#¤%!&!--" vahtida ja närve puhata.
Masintikkimine särkidele-värkidele. Logod ja reklaam riietusel, logodega põrandamatid autodesse jne...
Vasta
#26
Omega A vedrud sobivad kah, mul GT-l olid touringu omad taga ja väga kikkis.
Vasta
#27
vedrustuse ümber läks siin möödunud nädalal suuremat sorti "andmiseks". See jutt kolis eraldi teemaks.

kusjuures praegu seisab masin suht ok kõrgusel. Nii ees kui taga. Isegi nii ok, et kõrgem oleks liialdus - tagumised poolteljed on praegu niigi juba ca 10..15 kraadise nurga all. Tundub, et masin on mingil põhjusel tõusnud. Tagaotsa võivad hetkel puuduvad uksed ja summutijooks (ning uuendatud poolraamide vedrukandurid) natuke kergitada, aga esiotsa puhul on nende kaal mootori ning kasti+vahekasti kõrval nii tagasihoidlik, et ei usu suurt pilli puhuvat. Ehk siis ma ei saa päris sotti, mis toimub.
üldiselt lasen sellel vedrumõttel veel laagerduda ning hindan vajadust ja võimalusi siis, kui masin on koos. Vedrude enda tõstmine nn vahetükkide lisamisega mulle väga oma olemuse poolest ei meeldi, aga tegelikult on vist siiski kõige lihtsam ja kindlam. Nii jääb alles lihtne "undo"-võimalus.

märtsi lõpuks on vast pahteldamised lõpetatud. Kuna see töö edeneb senises praktikas kardetust (just "kardetust" - ei ole mu lemmiktöö, niiet sellega tegelemiseks napib motivatsiooni) kiiremini, siis võtan ikka terve masina ülevärvi plaani. Niiet ka katus + kapott + uksed tahavad natuke "eeltööd" saada. Kogu masina keretööde töömahtu suurendab katuse + uste + kapoti kaasamine ilmselt ca 10..15% (ustel on liistud ja spoilerid - nendega on pusimist), aga lõpptulemile annab nn kaubandusliku välimuse vaatekohast juurde kordades rohkem. Seda muidugi juhul, kui eeltöö + kattevärv kriitikat kannatab. Praegu arvan, et masinat pole ehk vaja maalri juurde nn lõpplihviks ja kattevärvimiseks viia. Elame-näeme Smile

ülal küsitud kardaaniotsa ei hakanud ma siiski lahti-kokku pusima - oli "justkui koos" ning lootsin, et allapaneku järel leiab oma lõpliku koha. Tundub, et ei leia, kuna masinat hoovil manööverdades kostus selle alt koledaid helisid. Ilmselt tuleb kardaan veel alt võtta. Tüütu...
kõhu all on muidu asjad peale kardaani koos. Masin rüüpab paaguist kütust ning pidurdab käsipiduriga. Nn päris piduri voolikud , supportid jne on paigas, aga tagasilla ja kere vahelised pidurite kummivoolikud vahetan veel välja. Pikemate vastu. Nagu kartsin, on uute poolraamide külge tehtud kinnitused ebatäpsed. Isegi mitte niivõrd asukoha vaid paigaldusnurga tõttu ning seda enam kultuurselt ei korrigeeri. Täpsusvajadus tuleneb voolikutest - üldpikkus on neil tagasihoidlik 235mm ning jäikade otsa-osade mahaarvamisel jääb nn voolikuosaks tagasihoidlik <15cm.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#28
(24-03-2014, 14:39 PM)13piisab Kirjutas: märtsi lõpuks on vast pahteldamised lõpetatud. Kuna see töö edeneb senises praktikas kardetust (just "kardetust" - ei ole mu lemmiktöö, niiet sellega tegelemiseks napib motivatsiooni) kiiremini, siis võtan ikka terve masina ülevärvi plaani. Niiet ka katus + kapott + uksed tahavad natuke "eeltööd" saada. Kogu masina keretööde töömahtu suurendab katuse + uste + kapoti kaasamine ilmselt ca 10..15% (ustel on liistud ja spoilerid - nendega on pusimist), aga lõpptulemile annab nn kaubandusliku välimuse vaatekohast juurde kordades rohkem. Seda muidugi juhul, kui eeltöö + kattevärv kriitikat kannatab. Praegu arvan, et masinat pole ehk vaja maalri juurde nn lõpplihviks ja kattevärvimiseks viia. Elame-näeme Smile

kere oli märtsi lõpuks pahteldatud. Uksed + katus + kapott suurendasid aga töömahtu ikka rohkem, kui 10..15%. Kaks ust tahtsid lausa keevitust ja pahtlit läks ikka kõikidele osadele. Roostetäpikesed, mõlgid ja kõverused, mida nn tavakasutuses ja vana värvi puhul ei hooma - neid sai leitud küll.
pahteldamiste järgne "sile kapott" muutus krundi lihvimise järelgi päris täpiliseks:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/varv/DSC_0193.JPG.html

maalritööde lõpusirgest ehk kolmes osas värvitud+lakitud kerest on mõni pilt seal:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/varv/

värvisin tagasihoidlikes tingimustes ehk oma garaazhis. Tulemilt leiab nii eeltöövigu, nii voolavat kui puudulikku lakki. Leiab ka tolmuterasid.
üldtulem on aga talveautoks ok. Kartsin hullemat, lootsin paremat - niiet võiks vist maalritööde kvaliteeti kirjeldada sõnaga "ootuspärane".

esimeste detailide värvimisel oli natuke hämmingut - isegi kahe värvikihi alt jäid krundi lihvimise servad läbi kumama:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/varv/DSC_0128.JPG.html

katsin need osad kolmandagi kihiga, aga abi sest ei olnud. Paanika oli aga asjata - (kuivanud) laki järel taolisi laike ei ole.

edasi:
- klaasid külge ja masin ilmastikukindlaks
- kerevahad ja mastiksid
- salongi komplekteerimine. Mitmed asjad tahavad ilmselt vahetust või värskendust
- plastide külgesobitamise proov. Ühe poole küljespoileriga võib tegu olla. Sellega, kus ma uue küljekarbi kuju ei muutnud / lävepakku allapoole ei väänanud...
- plastide ettevalmistus, värv ja külgepanek
- talve ootamine Smile


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#29
suvi on läbi ja nüüd on taas aega garaazhile.

masin on juba mitu kuud ilmastikukindel ja kereõõnsustes mastikseid omav. Spoilerid ei vaja optimistlikuma külgeproovimise põhjal modifitseerimist.
eile sai 13 plastdetaili krundi alla. Loodetavasti järgneb sel nädalal värv - seda vajab 19 detaili (eeldades, et juba jupimat aega kaotsisolnud bensuluugi üles leian...).
hobuserivistusena huvitav pilt: <50hp + 150hp + 250hp (võinoh - ilmselt on sel isendil peal ikka 230hp soft, aga "veerandtuhat" kõlab palju paremini Smile ):
[Pilt: 05102014140.JPG]

vedrustus on muutumatu, aga vectra on praegu seda nägu, et kliirens pole paha. Piirab esisillatala, mis on ca 200mm kõrgusel. Kõik muud osad on 210mm kõrgusel. Ilmselt "vajub" kõik, kui natuke sõita. Enne keretöid ei olnud nii kikkis ning esiotsas ei ole ma keret ega vedrustust puutunud. Väljalaskesüsteem jääb külge saades samuti kindlasti kerest madalamale.

õhtune kaste joonistas kapotil huvitavaid asju. Ilmselt viitab, et värvinud ja lakkinud on masina amatöör ehk ma:
http://teet.luarvik.org/v/vectra/kokkula...8.JPG.html
katus polnud samas pooltki nii huvitav.

teha on veel:
- eksterjööriplasti värvimine ja külgepanek
- küljeliistude liimimine
- pagasiruumi maalritööd
- kardaani ja summuti "külgemõtlemine". Üks vajab keevitust, teine kummiosadele asenduse otsimist
- salongi lõplik komplekteerimine
- nipet-näpet kindlasti veel

puudu on kindlasti (võib pealinna kandis pakkuda. Pean nimistut lühendama asuma):
- tihendialuste roostepunnitusteta C-piilari kolmnurkaknad
- parem udutuli (ikka Vectra 2000 oma)
- parem esilogar (plus esiotsa vasakpoolsed "põhjaplastid")
- C-piilari salongipoolne katteplast
- täies pikkuses liikuv el antenn
- pagasiruum: rattakoobaste "tekstiil"katted, luugiava alaosa liist ja luugikate (ma ei ole neid asju vectraA-l vist kohanudki)
- üks tagumine vedru või paar (surveta olekus on ca 230mm)
- jahutusradikas. Kui pärineb kiimata masinalt, siis koos ventilaatoriga
- esiuste kõlarid
- eesujuliku vakstuga (esi-)uksepolstrid
- korralik käigu- ja käsipidurikangi nahk. Ilmselt sobitan Saab 9-5 omad: need kestvad ja osana ilmselt kergelt leitavad

võimalik, et on veel vaja:
- vedrud +20mm tõsteks. See asi vajab kodutööd
- paremat valgust andvad esituled (nn aftermarket)
- tagumised pidurisupportid. 35mm kolviga
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#30
Väga tore isend , palju vaeva on nähtud .
Talveautoks ? ... soolas seda keret ei jätku kauaks , prognoosin 5-talve ja kusagilt kindlasti ussitab juba .
Peale sellist remonti peaks see ikka pühapäeva masinaks jääma . 
Puhtal lumel (järvel) lustimiseks sobib ka  ja iga aasta toimub ka uunikute rally .
Mul on omal ka üks sarnane sõiduk , küll ainult esiveoline , ülevaatuse läbib see eest ausal teel Wink
Viimased 3-4 talve sõitnud ei ole , keevitustöö karpide ja tagumiset tiivaäärte suhtes võtan vast suvel käsile .
Kus juures tiivakaared ja karbid on kaheksa aastat tagasi ühel lastud vahetada (teise omaniku poolt) .
Töö on sitasti tehtud ja mul ei jää midagi üle kui uuesti teha .
[Pilt: vectra.JPG]
Vasta
#31
nn pühapäevaautosid on juba paar. Aga ka nende puhul on loogika, et auto on tarbeese ja sõitmiseks. Sõitmiseks siis, kui tahan, mitte siis, kui ilm masinat "hellitab". Ehk siis asjad on minu teenimiseks, mitte vastupidi Wink
vectra kerele julgen nn tava-ekspluatatsiooni puhul (st kui ei juhtu õnnetusi. Ptui-ptui-ptui!) garanteerida 5 aastat välisilmes mitteleitavat roostet ja 10 aastat metallitöö-vajaduseta (st et kui ka on mõni roostemull ja see ei häiri, siis pole vaja midagi torkida).

see pideva nelikveoga vectra on hea talveauto ning teda pruugin ikka just siis. On hea hoolimata puudulikust passiivsest turvalisusest ning möödunud sajandisse jäävatest juhtimisomadustest. Kuigi jah - kui vaadata nn unikaalsuse seisukohalt, siis siinse teema subjekti (kui erimudeli erimudeli ehk nn sportlikuma versiooni nelikveo-variant) kõrval on nt mu '66a põrnikas "ülimasslevinud". Ning 2140 mosuga pole üldse mõtet võrrelda - seda nn rämpsautot oli, on ja saab kindlasti ka tulevikus väga palju olema.

aeg-ajalt piilun mobile.de-sse ja enamasti on nii, et 110kW+ ja nelikveoga VectraA pakkumistes on null kuni paar 2000 ja ühe käe sõrmedel LET-mootoriga (XE mootori turboarendus) masinaid (mis on enamasti originaalsuse võtmes "rikutud"). Hetkel on 0tk 2000 ja 3tk LET.
samas funktsionaalselt poolt on "levinum LET" ikka parem - ülelaadimisega mootor, viiepoldisillad oma suuremate piduritega, tugevam 6-käiguline (F28) käigukast + vahekast + kardaan, salongis lisanäidikud ja lisasid rohkem. Ehk siis mu silmis on turbo-Vectra ikka eelistatum masin. Poleks sobival ajal siinse teema masin Eestis silma jäänud, oleksin ilmselt piiri tagant turboka toomist plaanima ja plaani teostama hakanud.

tegevustest: eksterjööriplastid said eile värvitud ja lakitud. Hakkan neid täna kere külge panema. Homme näeb siis päevavalguses, kas värvitöö ka kriitikat kannatab. Nagu ka kere enda puhul, leiab paarist kohast lakivoolamised - hea valguse puhul saaksin aga vast juba ilma selliste asjadeta detailid värvitud Smile

garaazhis laiutab ka üks liivapritsis käinud põrnikapõhi, mis vihjab, et vectral ja selle osadel oleks aeg garaazhi põrandapind vabastada...
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#32
kuulligendi said kokku? ka hiljuti jändasin sarnasega, aga polnud lõpuks keerulist midagi, tal kindel asend, kuidas õieti kokku käib, sain ka kolm-neli korda kokkulahti lapata kuniks asjale pihta sain,tänu sellele, et kuulisooned jooksevad nurga all, on võimalik teda kokku panna 4 erinevas asendis,millest siis üks on õige, sisemist rõngast saad panna kahte idi suuremasse ja mõlemas asendis saad liigutada ühe soone võrra. Õigesti kokku panduna peab liigend igas suunas vabalt liikuma. kui valesti kokku panid ja alla panid, siis ta lihtsalt kiilub kinni, sellest ka raksatused liikumisel.
Vasta
#33
tänud! Mul on praegu kardaan (taas) alt ära ja selle tagasisättimisest olen juba õudusunenägusid näinud - sellesama liigendi tõttu...
arvan, et proovisin küll igat asendit ning mitte vaid üks kord, aga proovin julgelt veel. Ühtlasi on teemaks "kardaanipukid" (vibravastane kummipuhver kardaanilaagri ümber), mis vajavad vahetust - neid on kardaanil 2tk (liivapritsi-järgselt pildilt aimatav) ning peaksid olema tootena samad. Üks neist on mul ikka päris räbal. Laagrit paistab kaubandusest saavat, aga vajalikku kummiosa mitte. Ei A- ega B-osana.
aastaid tagasi jäi kõrvu kellegi vectraklubilise viide, et mingi BMW "pukk" istub mõõduka modifitseerimisega. Eks tuleb mõõdud võtta ja BMW juppe uurima hakata.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#34
masin on möödunud kolmapäevast ametlikult teekõlbulik (st TÜV läbitud). Kulus ca 400h aega ja "tuhat-mõnisada eerot" materjalidele&juppidele ("sõbrahindades").

eile panin külge kardaani. Lähenesin enne ikka täiesti valesti - liigendi V-kujuliselt jooksvad kuulisooned peavad sisemisel ja välimisel poolel eri pidi jooksma. Mitte paralleelselt, nagu ma panin...
kõhu alt näeb masin välja selline:
[Pilt: DSC_0534.JPG]
enne domineeris seal teine toon:
[Pilt: DSC_0325.jpg]

pealtpoolt ei tule kah silmi väga maha lüüa:
[Pilt: DSC_0506.JPG]

[Pilt: DSC_0516.JPG]

teha on veel:
- likvideerida leke kusagilt kütusepumba kandist. Loodetavasti ei ole paagivõttur või rõhuregulaator. Need olid üpris roostesed ning said puhastatud ja värvitud. Poleks esimene kord, kui rooste eemaldamise järel kütusesüsteem lekkima hakkab...
- pagasiruumi maalritööd (seestpoolt. Keevitused on seal hetkel vaid "roostemuunduriga konserveeritud")
- põhjaaluse kokkupanekul värvile (eelkõige kardaan) tekkinud kriimude-kraamude ülepintseldamine
- salongi parem komplekteerimine ja katkiste plastide vahetamine
- hankida (kui Viking Motors pakub...) ja paika panna paar põhjaalust klambrit ja stangetüüblit. Kontrollida väikese sõidu järel kardaani jms-i
- konks külge. Muudan natuke nurka, niiet on vaja teha kiilukujulised "vahetükid"
- hammasrihmavahetus. Profülaktikaks. Üks on mul seistes "hapuks" läinud ning katkes ca 40Mm läbimise järel. Mu kogemuses (kogemust on 2 korda) toob see 10 kõverat klappi...
- äkki ka laepolstri katteriide liimimine. See on suurem ettevõtmine...

puudu on kindlasti (võib pakkuda - on väga teretulnud!):
- parem esilogar (plus esiotsa parempoolsed "põhjaplastid"). Vasaku võin kah võtta ja vahetada - on teine servast muritud
- tagumise parema ukse pealt salongis klaasitasapinnas asuv plastkate. Kohe C-piilari alanurga juures ukse peal
- juhiukse peegli sisekülje plastkate (salongi pool). El peegliga versioon
- juhipoolse C-piilari salongipoolne katteplast ja turvavöö
- täies pikkuses liikuv el antenn
- pagasiruum: rattakoobaste "tekstiil"katted ja luugikate (ma ei ole seda vectraA-l kohanudki. Äkki ei pandud? Luukidel eraldi tüübliauke ei ole)
- tagavedrud. Otsin sobivaid kõrgemaid ja paari: masinalt, mille tagasillale jääks ca 500..600kg auto tühimassi. Kõrgus surveta olekus ca 250mm
- eesujuliku vakstuga (esi-)uksepolstrid
- korralik käsipidurikangi nahk
- paremat valgust andvad esituled (nn aftermarket)
- tagumine parempoolne pidurisupport. 35mm kolviga (33mm kolviga ei soovi)

huvitav, kas Opel Vectraga talverallile saab? Big Grin
(14a vanast igapäevasõidukist selle rooli istudes on küll tunda, et tegu ei ole sõiduomadustelt päris tänapäevase masinaga Wink ).
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#35
nagu karta oli, siis kütusepaagi "ühendusosa" oli roostest puhastamise käigus muutunud vähemhermeetiliseks, kui ta oli enne. Probleem on tina abil kestvamalt lahendatud ning kütusesüsteemi tagasijooks ei pihku enam.
niikui tahkemat ollust sadama hakkab, tuleb Vectral asuda igapäevasõiduki rolli. Kuigi kena oleks vahetada hammasrihm, tagumine parem pidurisadul (otsin ikka veel 35mm kolviga isendit!) ja käsipiduriklotsid. Ka kõrvalistujapoolne esilogar tahab leidmist ja paigaldamist. Kui need asjad jäävad enne masina käikuvõttu tegemata, siis kes teab, millal nad tehtud saavad...


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#36
talv oli vahepeal siin. Vectra sai igapäevasõidukina käiku võetud.
et kõik oleks korrektne, tarnis VM 5+3 plastitükki (keskmise hinnaga ca 4eur/tk Smile ), millega said kütusevoolikud ning stangenahad korrektselt kinni:
[Pilt: DSC_0014.JPG]
TÜV-l viidati, et EP sharniir "ei ole veel läbi, aga pikka pidu pole". Vahetasin selle. Sharniirid olid mõlemad tehase-omad ehk needitud. Vahetus oli uskumatult valutu ning sai tunni-pooleteisega ühtki jopemati-tervitust saatmata tehtud.
kiiruga soetatud "noname"-summuti oli kole lärmakas. Palju lärmakam, kui ussisurma läinud Walker. Leidsin pea pruukimata Bosali lõpupüti ning see sai kiirelt alla. Hoopis teine lugu. Nagu arvata, siis ka Walkeriga võrreldes ehk siis mu Bosali-fännamine süvenes Smile
nüüd on masinal tagasi ka Vectra käsipidurikang ja see on ikka õige. Kadeti oma oli ikka väga vale kujuga /madal Smile
tagapiduri supportit masin enam ei vaja. Abiks oli supporti "pooluseid" siduvate poltide pingutamine. Ei mingeid häirivaid pidurivedeliku lekkeid enam Smile
mehaanikapoolelt on teemadeks juhuslikult (ja väga harva) süttiv ABS tuluke (midagi esimese vasaku anduri signaaliga) ning salongiventilaator / tema lüliti. Ehk siis soenduse astmed, mida on nelja asemel praktikas kasutatavana 2..3. Soenduse osas plaanin lisaks elektriosale ka vedelikusüsteemi sidrunhappe-loputust. 6tk 25g pakikest (kokku 150g) on juba ootel... Jahutusradika vahetasin ca kuu tagasi ning süsteem on hetkel lekkevaba. Eks näis, kuidas happe järel on Smile Salongiradikat olen sel masinal juba mitu korda vahetanud: esialgu ei andnud sooja. Äädikapuhastus parandas soojaandmisvõimet, aga ühtlasi suurendas ka vedelikueritusvõimet... Lekkiva asemele sai B-osa (puhas "hiinakas"). Hiinlase soojaandmisvõime oli aga hambaid plagisema panev, niiet see asendus pruugitud originaaliga, mis enne paikaminekut pehme äädikakuuri läbis. Tuba läks soojemaks, aga ehk saab täiendavalt ka süsteemi kui tervikut puhastades sooja veel juurde...
õnneks on konditsioneeriga vectral soendusradika vahetamine suht lihtne - palju lihtsam, kui konditsioneerita masinal Wink

pärast salongi ja armatuuri puhastamist on vectraga sõitmine juba täitsa valge inimese tegevus. Kuigi sõiduomadused on harjumatud: vedrustus jäik ning võimsust / dünaamikat mootoril vähevõitu, siis sellega harjub. Nii mootori- kui teemüra jagub. Fooride taga tahetakse jõudu katsuda ning paraku ei ole see vectra seal hea pidavusega teekatte puhul suurem asi vastane. Sellega on juba raskem harjuda, aga ehk harjub Smile
taguots väidab mulle tänini, et vectra peaülekanded on kadeti/FWD omast kiiremad. Eriti just esimese käiguga. Aga ei saa olla, sest F20 kasti ei olnud mitut variatsiooni. Ning FDRde poolt peaks nelikveoline ikka aeglasem olema (mis on ka loogiline). Kadetil on FDR originaalis 3,55 (mul on vist kadetil hetkel all Astra oma ehk lausa 3,42) ning nelikveol ei ole muud võimalust, kui 3,72. Ilmselt tuleb see tunne liiga heast pidavusest ja sellest, et C20XE momendikõvera maksimum on alles 4800 pöörde peal. Et üherattaveoga lased kas ratta ringi või libistad sidurit - nelikveo puhul aga 200Nm-ga ratast ringi ei lase ning sidurit libistada ei julge. Ühe siduri olen juba lumehanges "ära libistanud" ning see ei vajanud üldse suurt pingutust. Opel on nimelt pannud nelikveolisele sama 228mm siduri, mis esiveolisele...
täielikust komplektssusest on masinat lahutamas ikka samad asjad, mis ülalgi - romulatest enam VectraA-le plastjuppe ei leia ja pealinna kandis ei lammuta ka "eraisikud" nii arhailisi asju just tihti. Kui keegi teab mõnd lammutatavat isendit, andku lahkelt teada!

masinaga pean aga ka sõitma õppima. Mõned "taguotsaliputamised" lihvitud lumel lõppesid paanilise siduri- ja piduripedaali peale hüppamisega. Mis ei ole kohe üldse õige lähenemine.
niiet ootame lund... Smile
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#37
esilogar(id), natuke põhjaplaste, salongiplaste jms on tänaseni puudu. Viited leiukohtadele on teretulnud!

masin on igapäevaselt kasutusel. Võimsust võiks rohkem olla ning kütusekulu praegusest 10 ja 12l/100km vahel kõikuvast keskmisest väiksem (midagi on ikka mäda - see peaks oludest olenevalt olema 1..3l väiksem ning on seda ka olnud), aga veoskeemist on kohati ikka rõõmu.

pärast 1,5 paagitäie põletamist igapäevastel töölesõitudel julgesin masinaga pikema tiiru (500..600km) teha.
ca 120km järel hakkas mootor justkui vahele jätma. Mahlad kenasti sees, kompuutril kütuse hetkekulu tavapärane ehk maanteel 8l +/- 0,5l. Küünlajuhtmed paigas ja küünalde peal eendis õli ei olnud. Liipasin veel 30km maakoduni ning uurisin järgmine päev: hammasrihm märgis, jagaja kaanealune ilus. Küünlad tahmased. Tegin tiiru. Esialgu justkui ok, mingi hetk aga anomaalia platsis. Kui masina ära parkisin, kuulsin tagaotsast visinat. Plastpaak oli põhja all kenasti kortsus... Võtsin paagikorgi maha, paagi tehasekuju taastus ning mõnede kilomeetrite pärast liikus masin ootuspäraselt rahulikult Smile

kuigi masin veereb ok-lt, otsisin üleeile õhtul suure kütusekulu põhjust veermikust. All on "protikummid" ning nende ümbermõõdud ei pruugi eri pehmusega külgseinte tõttu raskuse all samad olla. Üks rehv loopis nt ca 10Mm-ga pooled naastud välja ning toona panin ta asemele lihtsalt uue proti. Kulgen üldiselt mõlemal sillal 2,4bar rõhuga, kuigi tagasillal on tehas ette näinud üüratud vahed - kuni 3 inimesega 2,1bar, täislastis 3,2bar. Kandevõimet on masinale antud <500kg. Ehk siis ilmekalt on esiveoline lihtsalt nelikveoliseks kohaldatud ning lisandunud raskuse tõttu on vähenenud kandevõime. Ning esi- ja tagarataste ettenähtud kiiruseerinevusega veeremiseks peaks suht väikese tagasillale lisanduva massi puhul seda üüratu rehvirõhu muutmisega "kompenseerima". Ehk siis masina nelikveo-variant on tekitatud ikka suht vägisi Smile

tegin natuke katseid. Ilm oli loonud "polügoni", mis on libe ning mis peaks laskma ratastel teepinna suhtes libiseda:
[Pilt: DSC_0011.JPG]

märkisin rehvidel teega kokkupuutepunktid valge markeriga ning sõitsin 200-400-600m edasi. Vahepeal märkide liikumist uurides. Liikusid küll ning silla kaupa ühtlase suunaga.
kui esirataste märgid olid 600m pärast taas maaga kohakuti, olid tagarataste märgid (väikeste kõikumistega) umbes sellises asendis ehk 3/4 pööret maha jäänud:
[Pilt: DSC_0018.JPG]

mängisin rõhkudega ja kordasin katseid, aga tendents jäi samaks. Meenus kusagilt kuuldud viide, et keskdifris asuva viskoülekande "pingestamiseks" on esirataste ülekanne küll 3,72, aga taga on osade RWD-opelitega sama 3,70 ülekanne.
katsed tunduvad asja kinnitavat (ees aeglasem ülekanne => rattad käivad kiiremini), niiet nn sillakompenseerimised ei olegi vast olulised. Kui tuleb tuju ning liuväli homseni säilib, vaatan ehk asju valges veel. Uute korduvate katsete seeriatega ja vähemasti teljepõhiselt - et mis rõhke mingi taastatud rehviga ratas täpselt soovida võiks, et oma paarilisega täpselt sama kiirelt pöörelda.
teemakohased mõttemõlgutused on aga teretulnud!

peas hulgub uitmõte Saabi B234 või B235 (L või R ehk madal- võ kõrgsurveturboga) mootori paigaldamisest tulevikus. Opeli LET-mootoreid (turbo) liigub vähe ning need on hinnas. Saabi tehnika on levinud ning leitav suht kilohinnaga. XE mootori LET-ks ehitamine on töö- ja jupimahukas, tulem ei ole ilmselt nii töökindel, kui tehasemootor. Igatahes lasen sel mõttel uidata. Vale mootor rikub küll haruldase isendi originaalsust, aga praktilise tarbimise võtmes oleks masin turbomootoriga ikka hulka parem. Suvine igapäevakulgur liigub mul Saabi B235R mootoriga ning see mulle meeldib. Pealegi on hea, kui tehnika on kuigipalju "unifitseeritud".

mulle mitte just eriti meeldiva uudisena arvas öösel vastu eilset keegi Sakus olnud geniaalne tüüp, et kortermaja ette pargitud masina värvkate on igavalt korralik ja korrapärane ning otsustas minuga nõu pidamata viga kaunistuse lisamisega parandada. Ma ei saa kahjuks sellest kunstist aru ning tõttöelda on see taies mulle lausa häiriv. Püüan NV-l käepäraste vahenditega ehk RAL9005 pinnakaga kunstilisust vähendada.
[Pilt: DSC_0026.JPG]

kodanikuga vahetaks kunsti tegemise teemadel hea meelega mõtteid. Kas just oma maitse meelevaldse pealesurumisega / teostamisega, aga esimene emotsioon tõi küll sellise tahtmise.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#38
Võin küll eksida, aga ratta pöörlemine ei sõltu sellest kui tühi või täis ta on. Ainum tegija on teega kokkupuutuva pinna pikkus( ümbermõõt).
Vasta
#39
(09-01-2015, 21:20 PM)pat1 Kirjutas: Võin küll eksida, aga ratta pöörlemine ei sõltu sellest kui tühi või täis ta on. Ainum tegija on teega kokkupuutuva pinna pikkus( ümbermõõt).

Eksid tõesti. Ümbermõõt tuletatakse raadiusest (C=2*pi*r). Ratta efektiivne raadius e. kui kaugel asub rehvi kontaktpind ratta tsentrist sõltub justnimelt rehvirõhust.
Vasta
#40
(09-01-2015, 21:20 PM)pat1 Kirjutas: Võin küll eksida, aga ratta pöörlemine ei sõltu sellest kui tühi või täis ta on. Ainum tegija on teega kokkupuutuva pinna pikkus( ümbermõõt).
Sõltub ikka küll. Mitte palju, aga natuke siiski. Nt minu nelivedusel Mersul piisab 0,4bar rõhuerinevusest, et külmalt tomatkast käike ei tahaks vahetada. Ükskõik kummal teljel. Kui rehvirõhud paigas, vahetab ka külmalt, kui natuke erinevad, laseb pöördeid ikka üsna kõrgele. Soojast peast rõhud ühtlustuvad (kuna tühjem ratas läheb soojemaks), siis pole probleemi.

Libedal ja eriti lobjaka sees on veel vähem vaja, seal annab suurem veeretakistus+läbilibisemine veel topeltefekti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne