[PlyVal64]

Tuuleiil võib tugevamalt vastu puhuda ja hakkab puu kukkuma hoopis saemehe poole.
Elus on olnud üks juhus kus suure kasega läks nii, et teadsime kus peaks kukkuma, aga tuul mängis vingerpussi, tegi ladvas ühe keeru ning murdis lahti pideriba ja mitte keegi enam ei teadnud kuhu poole kukub. 

Selle vastu aitab alati üks korralik ots ja lõka-lõka vints! Või lihtsam - koormarihm, seal lihtsalt väike tõmbepikkus. Kui on võimalik muidugi, mingi ideaalse sileda tüve ümber pole mõtet ronimisega vaeva näha. Aga kui ikkagi on oht, eks siis tuleks ronida... Nii saab garanteerida jämedalt 90-kraadise kukkumise sektori. 
Korra läks vaja, kui järgmisel sõber-naabril sauna terassile ette jäävat mändi langetada tuli. Kuhu poole mereäärsed männid ikka kaldu on - maa poole ehk maja poole aga vaja oli teisele poole. Puhas vintsitöö aga vintsi polnud käepärast, küll on meremehel-purjetajal mõni nöörikera nurgas ja mõned soodi varuplokid   Jonnis küll aga jõu vastu ei saanud ja kukkus lõpuks ikka õnneks sinna, kuhu plaanitud. Aga tuli ka täpselt viimase sendi läbi saagimisel tuuleiil ja juba päris kõhedaks võttis aga pingeall nõksatus annab suuna ning ots ei lase eriti kalduda. Pideriba pidas ka. Aga ega see maja kõrvalt langetamine mingi tore tegevus pole.