[metsakohin]

Mul on teleskoop, isegi kakstükki, kui hoolikalt otsida. Kas ma olen ikka veel mõtetumaakas. Tõstukit mul kahjuks ei ole ja teleskoobid on kalal käimiseks

Tegelikult on ikka sitaks nõme suhtumine mehel, kes käib nädalalõpul maal, natuke teeb midagi rendimasinaga, siis sauna ja õltsi paar 6pakki. Vahelduseks on Eestimaa nurgatagused läbisõitnud ja vanaraua kokku lugenud. Ja see annab õiguse kõik teised täis s#####da.

[sndr81]

Heietada võib kuitahes palju siin aga üks mis kindel,nad on üle hinnatud ja mina isiklikult ei maksaks mitukümmend aastat vana T-25 eest elusees rohkem kui 40 või mtz eest.

[umm]

Ükski asi ei ole üle hinnatud kui müüdud saab.

[Talupoeg taluja]

Sest olgem ausad: eks ma ikka olen Eestimaad näinud ka kõige nurgatagusemaid kolkaid pidi (terve elu tegelikult) ja enamuse maameeste "tööriistapargist" kvalifitseerin mina isiklikult romusaasta vanarauaplatsideks! Seda jääb muudkui vähemaks ka - "kogujad" surevad eest ära ja noored õnneks pasakorjajad väga enam pole - läheb kõik see kenasti kuusakoskisse, teraga plats siledaks ja muruseeme peale. Lageda taeva all heinas/võsas määnduv-roostetav värk ei ole see, millena seda püütakse näidata! Neid, kes endale on korralikud katusealused ehitanud, on ju ülivähe. Ning kõige vähem ehitatakse selline asi vana saasta põkanaatori hoidmiseks. Aga iga ehitamine maksab raha, isegi teisaldatava telgilaadse garaaži eest (pole lubasid vaja) tuleb üht-teist välja käia. Ainult igapäevaselt kasutatav tehnika võib väljas seista, nagu igapäevaauto, seda siis ka pestakse ja hooldatakse kogu aeg. Harva kasutatavad haakeriistad ka aga need peavad siis olema ju konserveeritud ja loomulikult mitte mullapinnal vaid ikka minimaalselt killustik, parem kui kiviparkett või betoon. Jälle: a'la 500 ruutu hoiuplatsi ehitada maksab kui palju?

Mis sa mees siis arvad sellest asjast,et miks kõigil tehnika väljas lagedal "vedeleb" ja miks pasaladu igas õues on? Vaat sellepärast ongi,et see töö mis nende pasadega ära tehakse ei too niipalju sisse,et saaks kõik selle pasa katuse alla panna,ära konserveerida jne. Kuna põllumajandus vireleb,ei saa investeerida ei hoonetesse ega ka tihti tehnikasse,sest raha napib. Kuna Sa siin laulad,et oled kõike näinud......siis võta teadmiseks,et mööda riigi kõrvalteid liikudes näeb "Langevate katuste külasid" Põhjuseid pole kaugelt vaja otsida,võibolla linnamehed ei tea asjast midagi.... .Ja tundub,et kuna sa enamuse maameeste tehnikaparki kutsud romusaasta vanarauaplatsideks siis hetkeks tuletan Sulle meelde,et kõik asjad on kunagi uued olnud!
Tead katsu natuke oma juttu korrigeerida,sest kõike ei maksaks ikka pasaga üle valada ja mingi austus peaks ikka vaesema ja kokkuhoidlikuma elanikonna suhtes alles jääma. Ja nagu ma aru sain siis oled mingi aja linnas elanud-viibinud. Tavaliselt inimesed lähevad seal natuke imelikuks ja see on ka antud kontekstis andestatav..... võibolla saab Kunagi Sinust ka inimene. Pasakorjajaks katsu kedagi mitte kutsuda! Selline käitumine ei sobi Sulle sõber....

[saarrand]

Sest olgem ausad: eks ma ikka olen Eestimaad näinud ka kõige nurgatagusemaid kolkaid pidi (terve elu tegelikult) ja enamuse maameeste "tööriistapargist" kvalifitseerin mina isiklikult romusaasta vanarauaplatsideks! Seda jääb muudkui vähemaks ka - "kogujad" surevad eest ära ja noored õnneks pasakorjajad väga enam pole - läheb kõik see kenasti kuusakoskisse, teraga plats siledaks ja muruseeme peale. Lageda taeva all heinas/võsas määnduv-roostetav värk ei ole see, millena seda püütakse näidata! Neid, kes endale on korralikud katusealused ehitanud, on ju ülivähe. Ning kõige vähem ehitatakse selline asi vana saasta põkanaatori hoidmiseks. Aga iga ehitamine maksab raha, isegi teisaldatava telgilaadse garaaži eest (pole lubasid vaja) tuleb üht-teist välja käia. Ainult igapäevaselt kasutatav tehnika võib väljas seista, nagu igapäevaauto, seda siis ka pestakse ja hooldatakse kogu aeg. Harva kasutatavad haakeriistad ka aga need peavad siis olema ju konserveeritud ja loomulikult mitte mullapinnal vaid ikka minimaalselt killustik, parem kui kiviparkett või betoon. Jälle: a'la 500 ruutu hoiuplatsi ehitada maksab kui palju?

Mis sa mees siis arvad sellest asjast,et miks kõigil tehnika väljas lagedal "vedeleb" ja miks pasaladu igas õues on? Vaat sellepärast ongi,et see töö mis nende pasadega ära tehakse ei too niipalju sisse,et saaks kõik selle pasa katuse alla panna,ära konserveerida jne. Kuna põllumajandus vireleb,ei saa investeerida ei hoonetesse ega ka tihti tehnikasse,sest raha napib. Kuna Sa siin laulad,et oled kõike näinud......siis võta teadmiseks,et mööda riigi kõrvalteid liikudes näeb "Langevate katuste külasid" Põhjuseid pole kaugelt vaja otsida,võibolla linnamehed ei tea asjast midagi.... .Ja tundub,et kuna sa enamuse maameeste tehnikaparki kutsud romusaasta vanarauaplatsideks siis hetkeks tuletan Sulle meelde,et kõik asjad on kunagi uued olnud!
Tead katsu natuke oma juttu korrigeerida,sest kõike ei maksaks ikka pasaga üle valada ja mingi austus peaks ikka vaesema ja kokkuhoidlikuma elanikonna suhtes alles jääma. Ja nagu ma aru sain siis oled mingi aja linnas elanud-viibinud. Tavaliselt inimesed lähevad seal natuke imelikuks ja see on ka antud kontekstis andestatav..... võibolla saab Kunagi Sinust ka inimene. Pasakorjajaks katsu kedagi mitte kutsuda! Selline käitumine ei sobi Sulle sõber....

Lisaks ka paar märkust. Toomasega ühel nõul, ei saa võtta, et nüüd kõigil mingi pasaladu kuskil kodus vedeleb. Endal on seda tehnikat täpselt niipalju kui minimaalselt (või pisut vähem) oma 25ha põllu tegemiseks läheb vaja. Kõik mis vähegi kannatab, pakin masinakuuri ära, osa asju on viljakuivatis aga näiteks põllurullid, ribilibistaja ja nugaäke seisavad õues, sest ei ole ruumi kuskile panna rohkem. Kindlasti ei ole ma uhke selle üle et need asjad väljas seisavad, kuigi nad pole uued asjad, on nad korralikud ja hooldatud asjad, mingist pasast pole juttugi. Kuna vanust on piisavalt vähe, jõuab lisaks maatöö tegemisele ka palgatööd teha ja selle arvelt on maaelu ka pisut paremas korras, kui mõnel teisel. Sellegi poolest ei saa öelda, et teisetel oleks pasaladu kodus, eks nemad üldjuhul hoolitse samamoodi oma asjade eest heaperemehelikult aga lihtsalt resurssi ei ole.
Praegu on masinapargis kasutusel vene tehnikast ainult traktorid, ülejäänud on lääne asjad, aga ei saa küll öelda, et lääne asjad on nii tohutult paremad. Küsimus vene ja lääne asja vahel on pigem see, et lääne asi on reeglina uuem ja laguneb alguses vähem. Kui ükskord see lääne tehnika ka 40 aastat vanaks saab ja kordagi hooldatud ei ole, läheb ka too tehnika käest ära. Seega ei ole mõtet lahmida, et vene asjad on saast ja mädanev pasahunnik. Olgem rohkem mõistvad ka teiste suhtes ja avagem silmad!

[vant]

Vennike ülistab Avanti, sest muu asjaga pole tööd teinud. Avant pole mõistagi paha, aga nii universaalne ja hea ta ka pole, et põllulapil T-25-e asendaks näiteks muldamisel või äestamisel või mis iganes muul põllutööl. Ratas väike ja selle kogu kohta kaalu palju Avandil. Põhi ka na madalavõitu- silub vaoharjad koos kartulipealsetega ära
Kui majapidamises on vaja rohkem laadurit kui traktorit, siis tuleb seda nii võttagi, aga mitte kõigile näpuga näidata ja neid uut moodi linnamehe tarkusega maal elama õpetada.

[Mart Laanelepp]

Priidul ongi maaelu ja -töödega niipalju kokkupuudet, kui ühel keskmisel linnainimesel kellel maal suvila- muru niitmine/heina purustamine, aia korrastustööd. Kui muuks traktorit vaja ei ole siis tõesti võib rääkida Avandi/ATV juttu. Kui juba väike põllulapike on künda, kultiveerida, äestada, vaod ajada siis on tunduvalt lihtsam muretseda traktor. Traktorile on kõiksugu haakeseadmeid palju rohkem saada ja mõistlikumate hindade eest kui ATV-le (kõike ei pea ju uut ostma). Meil küll Dongfengil ega Põkal esilaadurit ei ole aga üheks põhitööriistaks on tagakopp. Saab suuremaid kive/pakke otse peale veeretada ja pärast maha kallutada. Seda kas ATV-le midagi sarnast üldse saada on ja kui mugav seda niivõrd kerge masinaga kasutada oleks, ei kujuta ette. ATV-d kunagi omanud ei ole aga praktilist kasutust oskaks välja pakkuda talle õue pealt lume lükkamisel, väiksema käru vedamisel metsast puude toomiseks, võibolla hooldusniiduk ka. Isiklikult leian et talu/maamajapidamise jaoks jääb univeraalsusest natuke väheks, sama raha eest traktor pakub palju rohkemat. ATV-l kõige suurem pluss on enamuste jaoks ilmselt fun factor, kui töö valmis saab mutta uputama ja põllule kihutama minna.

Toon tavalise põllutöövälise aja suvalise näite maalt: Õunapuu vaja välja võtta aiast. lõikan tükkideks, tagakopaga viin puud puuriida juurde ja oksad lõkkehunnikusse. Kännu tõmban välja. ATV-ga kännu välja tõmbamiseks läheks suureks labida- ja kirvetööks. Siis vaja tiigile purre ehitada (just tegin maal uue purde noh ). Sõidan traktoriga metsa ja lõikan taladeks paraja pikkusega puud maha. Trossiga sappa ja tiigi äärde. Siis kivihunniku juurde, veeretan paar kivi purde otsa alla panemiseks tagakopale. Sõidan tiigi äärde, kallutan maha. Siis on suur jäme puu tuulega maha murdunud. Lõigun tükkideks veeretan tagakopale, viin puuriida juurde. Hüdrauliline puulõhkuja traktorile taha ja lasen ükskõik kui oksalised pakud juppideks. Siis veel vaja kartulid ära äestada ja põllule niitma minna Eks neid töid saaks teha ka avandi ja ATV-ga aga igapäevaselt maal elavale inimesele ei saa need kumbgi traktori universaalsuse vastu. Seda kas inimene tahab ennast piinata t-25-ga või valitakse mõni inimlikum masin, on igaühele oma otsustada.

[Rapsijuurikas]

Põka kökatsiga ei tõmba sa mingit kändu välja.
Atv-le paned metsahaake järgi,palgilõuad vahetad kopa vastu ja kaevad kännu välja

[Kombimiis]

Aga Priit, mis siis algajad-mehed peaksid tegema nagu mina? Ma tahan Kilulinnast ää kolida,vanaisa majja, kodumaale. Mõtlesin et tõmbaks huvi pärast mõne vao kardulapabula vagusid kah maha, peedi jaoks marja on põõsas küll aga selle va "spiraali" jaoks kah miski saadust tarvis ju, pliita peal tahaks samuti miski kärsatada pannil.
Loomulikult võtan ma miski adra või motobloki (tungivalt soovitatavalt Liiduaegse) ligi, mitte mõne uhkema Valtra frontaali, millega sai turbarabas koormaid lauditud. Väheke overkill ju (pool)hobi jaoks?

Ma võiks kah ju sulle Plimuut Valiandi mehele ette kirjutada et mis sa nende vettinud mootorpurjekatega mässad, vahest ehk pead aerudki vette kastma. Võta kohe alumiiniumist kiirkaater (veel parem, spartivnõi karbõn) ligi, kiirem-efektiivsem-efektsem. Jõuad kiiremini kohale sihtpunkti ja saad rutem koju tagasi...

Meil on ju siin mehed vanatehnika foorum, seega tolerantsust võiks rohkem olla.

Ah, mis ma siin nagamann va piimavunts suuri mehi tulen korrale kutsuma, lähen mängin liivakastis parem...

[viplala]

Andke mulle nüüd andeks, kuid...

Oh jumal küll, kuidas te ajudeta maakad siis aru ei saa. Viige kohe oma klikiaegne tehnika Emexisse ja rentige endale kahe soti eest Avant. Saate päevaga tehtud kuu aja tööd, ning jääb aega ja raha ülegi. Juhul kui teil debiilikutel natukenegi mõistust on säilinud, siis ostate endale min 100 000 tonni eest uue ja suure traktori või äärmisel juhul viljakuivati.

Kui mõistust puudu, siis jäätegi oma sibulatega kündma. Vahepealsed nürid pliiatsid võivad soetada endale Dong Fengi või kui pliiatsiteritaja käepärast on, siis ATV koos viiehõlmalisega.

Juhul kui teil juba on ATV, siis jääb teil loomulikult töö kõrvalt sitaks aega üle, ning te saate endale paadi osta. Paadiga saab vee peal sõita. Vesi, te lollpead, asub meres või ookeanis. Peipsi järv on lomp ja sinna ajudega paadiomanikud ei lähe.

Kui paat aga jõude kipub seisma, saab selle ATV taha rakendada ja metsast puid välja vedada.Kui ATV kinni jääb, saab alati paadi ATV ette siduda, ning probleemid kaovad kui nõiaväel.

Künda saab ka kui väga vaja. Kahe paadiga saab künda kaks korda kiiremini, kolme paadiga, kui te juhmardid aru pole veel saanud, kolm korda kiiremini jne. Head suured vaod tulevad. Tegelikult polegi vaja iga aasta üle lasta, piisab korra kolme aasta jooksul meetrised vaod sisse ajada, ning kokkuhoid on rahakotis tuntav. Tegelikult peaks mainima, et te saate lihtsalt jõhkralt rikkaks. Põhimõtteliselt annab sinna kraavidesse installida kolme aasta kartulid, või peedid, või õunapuud. Nipp on selles, et kõige põhja tuleb visata kolmanda aasta omad, siis muld, siis teise aasta omad, jälle muld, ning lõpuks need, mida ssee sügis süüa tahad. Kui asjad valmis, korjad aga saagi ära. Järgmine aasta hakkavad järgmise aasta omad kasvama. Lõpuks sõidad jälle paadiga vaod sisse. Soovitavalt ristipidi, kasvab paremini.

Muide paati mahub ka palju sõnnikut. Seda on hää laudast välja aerutada. Lehmadki vaatavad mõnusalt muheledes, kuidas jäägid elutoast tõusva päikese poole seilavad. Ja piima tuleb nii mis mühin, vähemalt kolm liitrit, kui nisast tõmmata.

Ah jaa, metsast ma rääkima pidin.
Kuna te lollid ei tea, siis mets on selline ala, kus kasvab palju puid. Minu vanaisa aia taga oli mets. Selle ma niitsin maha, rendist võetud muruniitjaga. Ilus lõke sai raisk.

[hillar2]

nüüd ma tunnen, et on solvatud mind ja minu isikuomadusi.

[Basilio]

Kui majapidamises on vaja rohkem laadurit kui traktorit, siis tuleb seda nii võttagi, aga mitte kõigile näpuga näidata ja neid uut moodi linnamehe tarkusega maal elama õpetada.

Nagu mu hea sõber nöökamisi ütleb, et maale tuleb kultuuri viia! Ja külvivolinikke saata...

[v6sa]

Ply, ää nüüd sedamoodi rapsi, mõnele lihtsalt on säärane elu stiiliks. Erinevus ju rikastab, ilma irooniata.

Nagu arvata oli, läks teema arutelult konkreetse vidina hinna üle kakluseks maailmavaate ümber. Kahju...

Paraku on Ply jutus sees üks väike iva küll. See on viide eestlase kalduvusele näha vaeva vaeva nägemise pärast. Tehakse hirmsas koguses tööd ja nähakse vaeva, kuid tulemust ei tule. Üsna tihti eaka pererahvaga väiketalude mure: tahaks ja teeks, aga rammu jääb väheks. Tehtud väikeselt lapilt tulevat kogust pole ka kellelegi müüa. Eriti neil, kes sadamatest kaugemal toimetavad. Parimal juhul tullakse küll järgi, kuid lepingule saav hinnanumber on üsna nutune. Viljaostjal pole vahet: hinna määrab MATIF ja elustiili toetamine pole vabaturu ülesanne. Seetõttu vabaks turuks kutsutaksegi (iseasi, kui vaba see turg siin maailmanurgas tänu riigiti erinevatele toetusmääradele ikka on).

Kuigi jutt tundub teemaväline, pole see nii. Kõnealuse tehnikasaavutuse väärtus sõltub suuresti sellest, kas seda võetakse töövahendi või hobiobjektina. Töövahendina pole küsitav hind kuidagi korrelatsioonis masina omadustega. Juba ülalviidatud õunapuukännu juurimisel ilmneb põksinäksi jaksitus: kaevamata saad kätte 10cm kännu, suurema jaoks ei jätku massi. Ehk jälle tuleb hakata kompenseerima: haarad labida ja kukud kaevama. Seejärel tood kirve (või edevamal juhul mootorsae) ja eemaldad suuremad juured tüvest. Kordad protsessi seni, kuni känd on kahanenud põksinäksile jõukohaseks.

Õigluse huvides tuleb märkida, et ka avandiline ei suuda 20 cm kändu ühe korraga välja tõsta, vaid peab enne mullatöid teostama. Proovitud.

Kui me aga räägime tehnikahobist, on 5 k€ ju suisa kommiraha. Kasvõi viidatud käigukastihindade kontekstis. Siin sõltub kõik inimese rahakoti paksusest ja tahtmisest selle sisu suunata - on oluliselt hinnalisemaid hobisid, kui väiketalus elamine.

Ääremärkusena tunnistan, et ka mina kuulun nende pahade inimeste hulka, kelle arvates aastaid kasutama seisnud roostes ja deformeerunud metallist tehnikat täis mitmehektarised platsid ei kaunista ühtegi majapidamist. Väike revisjon ja oma varude väärtuse hindamine aeg-ajalt on omal kohal. Kasvõi selleks, et vähendada ümbritsevatele põldudele kõnealustel platsidel vohavate umbrohtude (ohakas, takjas, puju jpt) seemnete levimist.

Iseküsimus, mida vabanenud platsiga peale hakata...

[diesel]

tähendab sedaviisi, et viplalal jutt jooseb, kohe õite heaste jooseb.
sügav kummardus.
priidule see sarkasm muidugi ei mõju ja kohevarsti kirjutab ta seie veel pikalt sellest, kuidas rendiavanti ja paati omavahel kombineerida. no et avant paati ja pärituulega kopp püsti ja purjena tuult püüdma ja vaikse ilmaga kopaga aerutama.

[mlsluik]

Põka kökatsiga ei tõmba sa mingit kändu välja.
Atv-le paned metsahaake järgi,palgilõuad vahetad kopa vastu ja kaevad kännu välja

Enamus kände ei taha ka 10tonnisega kaevates kergelt alla anda, ammugi siis veel atv haaratsiga... Teooria on teil hea, praktika aga ümmargune 0

---

tähendab sedaviisi, et viplalal jutt jooseb, kohe õite heaste jooseb.
sügav kummardus.
priidule see sarkasm muidugi ei mõju ja kohevarsti kirjutab ta seie veel pikalt sellest, kuidas rendiavanti ja paati omavahel kombineerida. no et avant paati ja pärituulega kopp püsti ja purjena tuult püüdma ja vaikse ilmaga kopaga aerutama.

Ega küttehinnad ongi juba sellised et ka T25-le peab purjed üles tõmbama enne kui kultiveerima või niitma lähed...

[diesel]

koolnud õunapuu pügage okstest priiks ja las seisab post paar aastakest.
seejärel lükkab üldjuhul jupatsi juba ilma igasuguse tehnikata külili.

[Rapsijuurikas]

Peab ikka õunapuu olema millest 10 tonnine esimese raksuga jagu ei saa.

[v6sa]

Peab ikka õunapuu olema millest 10 tonnine esimese raksuga jagu ei saa.

Lagedal kasvanud elujõuline sajaastane, millel tüve diameeter kõige väiksemast suunast oli 34 cm, pakkus Kollasele Kopale, mille kangide taga oli ennegi kände õngitsenud mees, tegevust pea tunniks ja päädis umbes neljakuupmeetrise auguga, mida siluti teine tunnike. Tõsi, selle sees oli ka sõidujälgede silumine.

Vägev ankur oli all.

[mlsluik]

Peab ikka õunapuu olema millest 10 tonnine esimese raksuga jagu ei saa.

Võtame suvalise masina sellest kategooriast, näiteks eestis kõige enam levinud JCB 4CX (9.5t) Mitu aastat kongreetse isendiga tööd teinud, noo kurat, see pole känd vaid istik mille esimese tõmbega kätte saad, paarikümne aastane õunapuu vat ei tule esimese raksuga.. Seda ma räägin et teooria on kõva aga praktiga 0...

Jumzil on üles tõstele võimu 1.2 tonni hetkel, ega tuleb ikka kändude juures vähe võimelda..
Uuematel sama suurusjärgu laadur-ekskavaatoritel on tõstepool piiratud umbes 900kg peale..

Seda kuidas ämbrisuuruse haaratsiga juurikaid välja kaevatakse... vaataks isegi
Eks palju mõjutab ka ümbritsev pinnas, turbaseest saab männi ka T25ga kätte kuid savikünkalt ei tõmba võilillegi välja...

Illustratiivne pilt ka igaks juhuks...

[Rapsijuurikas]

Vot,tuleb tunnistada et eksisin kuna pole praktikat.
Järelikult on põka nendest kollastest tunduvalt tugevam ning on oma hinda väärt.