Selline halvasti käimise ja seiskumise, mis muutub kui keret liigutada põhjustab nende kere sisse pressitud mutikate halb kontakt kuna niiskus läheb vahele ja vool ka teeb oma töö.Mul mitu korda sellist jama olnud erinevate Gaz autodega.Prooviks korralik lisamass korpusest mootori külge näiteks on lahendus.Teatavasti sel asjal massjuhet ei ole.
(01-01-2013, 19:24 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Teatavasti sel asjal massjuhet ei ole.
Massjuhe kui niisugune on originaalis kere kinnitusava sees too metallvöru, nagu eespool proovisin kirjeldada. See kellegi juurdejoodetud juhe ongi massjuhtme pikendus, ning see oli ühendatud eraldi juhtmega kabiini massi teisest kohast.
Piilusin sisse, egas ma suurt aru sealt ei saand, otseselt lahti pole miskit. Puhastasin ühendused ja pingutasin üle, mis ma muud teha ikka saan. Too kommutaator pole mitte selline nagu plakati pildil. Paistab nagu uuem väljalase, vähem detaile kui pildi omal, Сделано в России, mitte cccp nagu muud detailid.
Pildimaterjali, kui kellelegi huvi pakub missugune seest on. Ei möista ma tolle alumiiniumist jahutusplaadi pöhimötet.
Ainuke asi mis sinna ühendatud on plaadist täielikult isoleeritud ???
[
attachment=41481][
attachment=41482][
attachment=41483]
[
attachment=41484][
attachment=41485][
attachment=41486]
[
attachment=41487][
attachment=41488]
Lülitus transistor käib radika peale ja see klaasjas kile isoleerib voolu aga annab sooja edasi. Vaata pärast kindlasti testriga üle et transistori keskmine jalg(üldse metall osa) radiaatoriga lühisesse ei jää.
Võid ka kirja maha kirjutada, kui tõesti läbipõleb saab siis kasvõi mõnest koop telekast või kuvarist transistori.
Vaatasin pilte ja tundub et käigus on üldse ilma kestata transs, niiet "tehnoloogilist luuret" teha ei anna
Ei kedagit. Kommutaator trikitab ikka samamoodi nagu ennem. Proovisin ka selle vibraatori reziimi ära ... vörreldes kommutaatori trikitamisega töötab vibraatoril täitsa hästi. Süüde on muidugit vale ja käivitus raske, kuid parem kui pees kommutaatoriga.
Ok kui ei toimi siis see uuema aja asi on paras ikaldus sest sealt on kõik kaitselülitused ära jäetud ja see transs on ka selle voolu kohta piiri peal.
Neid on ka 3 tk ringi vahetatud päeva jooksul poes ja kindlam on vanaaegne ära remontida kui on kust saada.Kaval on teha Bemari m10 mootori kommutaatori peale kus jagaja sama põhimõttega.
Prooviks igaks juhuks otse uus juhe jagaja klemmilt kommutaatori D-klemmile saab juhtmed välistada.Uuuem Uazi kontaktivaba kommutaator on ka parem kvaliteedilt ja sobib ka skeemiga kokku.
(02-01-2013, 01:15 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Ok kui ei toimi siis see uuema aja asi on paras ikaldus sest sealt on kõik kaitselülitused ära jäetud ja see transs on ka selle voolu kohta piiri peal.
Neid on ka 3 tk ringi vahetatud päeva jooksul poes ja kindlam on vanaaegne ära remontida kui on kust saada.Kaval on teha Bemari m10 mootori kommutaatori peale kus jagaja sama põhimõttega.
Prooviks igaks juhuks otse uus juhe jagaja klemmilt kommutaatori D-klemmile saab juhtmed välistada.Uuuem Uazi kontaktivaba kommutaator on ka parem kvaliteedilt ja sobib ka skeemiga kokku.
Oskad sa öelda mingeid margi numbreid ? Selle vanema 66-e oma vöi too UAZ-i oma, sellel uuel on peal vaid varuosakood.
(02-01-2013, 01:15 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Prooviks igaks juhuks otse uus juhe jagaja klemmilt kommutaatori D-klemmile saab juhtmed välistada.
Selle proovin ära.
Kas kabiini plekk on kindlalt ühendatud raamiga, mootoriga ja aku - klemmiga? 66-l ju ülestõstetav kabiin ja igasugu liigendid ei pruugi massi edastada pidevalt, vaid rappumise taktis katkestavad. Äkki prooviks ka lisamassi vedada ajutiselt katse ajaks.
(02-01-2013, 04:22 AM)overspeed Kirjutas: [ -> ] (02-01-2013, 01:15 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Prooviks igaks juhuks otse uus juhe jagaja klemmilt kommutaatori D-klemmile saab juhtmed välistada.
Selle proovin ära.
Proovisin, ei ole juhtme viga.
(02-01-2013, 10:48 AM)aavu Kirjutas: [ -> ]Kas kabiini plekk on kindlalt ühendatud raamiga, mootoriga ja aku - klemmiga? 66-l ju ülestõstetav kabiin ja igasugu liigendid ei pruugi massi edastada pidevalt, vaid rappumise taktis katkestavad. Äkki prooviks ka lisamassi vedada ajutiselt katse ajaks.
Kabiin on kindlalt ühendatud.
Kommutaatorilt jookseb maandus otse juhe geneka korpusesse.
Kommutaatori skeem on vist selline:
![[Pilt: 0_31ec2_ea1a880f_orig]](http://img-fotki.yandex.ru/get/3709/kvadrat67.2d/0_31ec2_ea1a880f_orig)
KT848 peaks olema
Pc 35W, Uce 400v, Ic 15A ft 3 Mhz hfe 20...
Selle järgi sobiks mõni arvutitoiteplokist või telekast (kuvarist) pärinev jõutransistor
Wiki432 antud linkide järgi ( tänud nende eest), tundub et sai öige ostetud. Tänud ka Motamees.
Joonisel küll on olemas too Lisatakisti (elektriskeemi plakatil element 32), aga mulle mitte ei meenu et oleks seda auto küljes kuskil näinud.
Uus kommutaator toimib
.
.
.
seni
.
.
.
edited: ...ja nüüd on juba aasta 2020 ja rohkem probleeme pole olnud.
Vahepeal olid ilmad ideaalsed, et koorem-koorma järel metsast puid tuua:
[
attachment=41924]
Kasti lappides nagu polegit miskit, aga maapeale loopides tundub kuhi päris suur.
Pildil on 1 kastitäis:
[
attachment=41925]
Laotuna vast 6 ja natuke peale ruumi puid läheb peale.
Ma olen ise mõelnud, et miks sel masinal ei võiks olla kast ,mis ennast tyhjaks valab.
(01-02-2013, 06:31 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Laotuna vast 6 ja natuke peale ruumi puid läheb peale.
Ma olen ise mõelnud, et miks sel masinal ei võiks olla kast ,mis ennast tyhjaks valab.
4,5 ... 5,5 ruumi - oleneb ladujast, puudest, koorma körgusest.
Kas tsiviilvarianti mitte polnud isekallutajat, gaz 3531 ? ma ei hakand 53-lt kallutuskasti ringi töstma, sest kast oleks siis veelgi körgemaks läinud ja nii ei jaksa enam pakke kasti loopida.
[
attachment=41945][
attachment=41946]
[
attachment=41947][
attachment=41948]
Kas enda kasti ei saa ringi ratsida natuke.
Pillud peale pillud maha ja talvel päev lühike ka raiskad aega ja suht tüütu.
Ise ka veetud selle elukaga halgu, tõmmatud puruks vintsitrosse aga ära ta kuagi ei lagunenud, ühe korra lõi jagaja natuke märjaks aga siis oli uksest saadik nii, et uks lahti ei tulnud sees ka.Toodi teraga natt metsa lükati ümbertringi lahti ja välja ta tuli.
Mäletan, et üle põllu pea 2km pikalt tulles sai rehvid pea tyhjaks lastud siis kõva tee peal uuesti täis ja tuld.
Kändude otsas lammutamisega lõi vahest tagurpidikäigu välja kas asi oli kastis või kabiini liikumises ei tea aga peavalu peale suure küttekuu ta eriliselt ei valistanud ja kes maha läks puid pilduma see jäi vorstist ja hundijala veest reeglina ilma
On sinna 8 ruumi ka peale pandud aga metsast välja tuli ikka natuke tagasihoidlikuma koormaga.
Suht toored kasehalud võttis hääle teiseks.
Kui klapid asjad korras ja hästi timmitud ja silindrites surved õiged ja mootor hästi käib on lust sõita.
(02-02-2013, 00:34 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Kas enda kasti ei saa ringi ratsida natuke.
Ei taha oma masin originaalsust rikkuda.
(02-02-2013, 00:34 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Pillud peale pillud maha ja talvel päev lühike ka raiskad aega ja suht tüütu.
Aastaid nii tehtud juba, pole siiani veel isu ringi ehitada tekkinud. Ju siis sobib nii, nagu hetkel, pareimini.
(02-02-2013, 00:34 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Ise ka veetud selle elukaga halgu, tõmmatud puruks vintsitrosse aga ära ta kunagi ei lagunenud, ühe korra lõi jagaja natuke märjaks aga siis oli uksest saadik nii, et uks lahti ei tulnud sees ka.Toodi teraga natt metsa lükati ümbertringi lahti ja välja ta tuli.
Ainuke mille puruks olen saanud, on vintsi kardaani tihvt, kuid see ka seepärast et pole sääl originaaltihvt olnud ja pole veel öiget originaali saanud.
(02-02-2013, 00:34 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Mäletan, et üle põllu pea 2km pikalt tulles sai rehvid pea tyhjaks lastud siis kõva tee peal uuesti täis ja tuld.
Talvel 0,5 bar rehvides röhku söidetud küll, aitab kövasti jah.
(02-02-2013, 00:34 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Kändude otsas lammutamisega lõi vahest tagurpidikäigu välja kas asi oli kastis või kabiini liikumises ei tea aga peavalu peale suure küttekuu ta eriliselt ei valistanud ja kes maha läks puid pilduma see jäi vorstist ja hundijala veest reeglina ilma
Mul kipub esimene käik välja nihkuma, suure koormuse all, ajan selle kasti kaela, sest teine käik nii ei tee. Aga kui käega kangi örnalt hoida, aeglustiga 1. käik sees tuksuda, siis probleeme pole.
(02-02-2013, 00:34 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]On sinna 8 ruumi ka peale pandud aga metsast välja tuli ikka natuke tagasihoidlikuma koormaga.
Hoian koormaga piiri, sest ei taha pordede raudu köveraks ajada, pluss metsast välja tulles köigutab ja kallutab teatud kohtades päris mehesti.
(02-02-2013, 00:34 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Kui klapid asjad korras ja hästi timmitud ja silindrites surved õiged ja mootor hästi käib on lust sõita.
Klapipilusid vöik kontrollida küll, profülaktika möttes olen plaaninud, kuid tegudeni pole jöudnud sest probleemi ju otsest pole.
Lust on söita küll
Kandevõime ja püsivuse suurendamiseks soovitan paigaldada abivedrud ja kandurid, nii nagu GAZ-53`el. Samuti ka pikemad kammitsad. Neil kastiga 66´tel on ka abivedrud, et perse mööda maad ei lohiseks (suurenda pilte).
(01-02-2013, 06:31 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]...
Ma olen ise mõelnud, et miks sel masinal ei võiks olla kast ,mis ennast tyhjaks valab.
Asjatu lisakaal, raskuskeskme tõus ja võimalus autokest üle koormata.
G66 fenomen põhinebki heal tervikul - tummine veermik, hädapärast võimsust pakkuv mootor ja võimalikult kompaktne pealisehitus.
Igasugused mootorivahetused, paremad kabiinid ja raskemad pealisehitused hakkavad kohe allajäävaid komponente lammutama.
Ning autot ümber ehitatades jõuame varsti olukorrani, kus vanaisa pärandkirvel on kaks korda vahetatud tera ja kolm korda vart...