automoto.ee foorumid

(29-06-2013, 17:03 PM)comoon Kirjutas: [ -> ]...palju teatud laager pöördeid kannatab. Võib kasutada ka koonus rulllaagreid, peaasi et neid oleks saada ka laagripukkide peal.

Viska see pöörete teema peast välja. Ka kõige tavalisem kuullaager on sobilik. Kui on tegu niiöelda püstvõlliga, kus koormus on laagrile ka küljelt, siis võid kasutada ka radiaaltugikuullaagrit. On sellise ehitusega:
http://www.alas-kuul.ee/webmain.nsf/radi...t!openpage
Üleüldse on seal Alas Kuuli lehel tootekataloogi all palju erinevaid laagritüüpe. Pöördedki ilusti juurde pandud.
Nagu välja tuleb, siis rulllaagrid kannatavad hoopiski vähem pöördeid, nii et see kes soovitas sul kasutada pöörete pärast just viimaseid, saada...
Lisaks on kuullaagrid tuntavalt odavamad.
Arvan, et selle projekti jaoks kõlbavad vene laagrid ilusti, neid saad Tartust näiteks Servemetist.
Laagripukke saab osta samuti Alas Kuulist, Varsonist ja Tööriistamarketist.
Aga üldiselt on nende laagripukkide, reduktorite jne selline lugu, et peab ikka paras kröösus olema, et poekaubaga seda projekti ellu viia. Samas on muidugi mugav, ainult osta ja kruti külge.
Laagripukke odavamalt saab vast Talukaubast, Rehe hotelli kõrval.
Aga mõtle hoolikalt läbi, mida kokku ostad. Nagu juba eespool öeldi, praegu igast särki värki ostukuulutusi portaalid täis, ise sa ka ei tea...
Ratta laiendamise kohalt. Kui tahad kummaltki poolt pool meetrit mersut laiemaks teha, et suuri rattaid alla panna...
Arvesta siis sellega, et ka niiduk peab siis laiem tulema.
Isiklikult ei muretseks nii väga selle läbivuse pärast, et peab teab mis vaheflantsidega möllama, et saaks traktorirattaid alla panna.
Jätaks originaallahenduse ja pidamise tõstmiseks kasutaks rallipiike või siis kette rehvidel. Kuigi kas neid vaja ongi. Kui just Otepää kuplite otsas ei ukerda, siis tavarehvide ja kuskil 1,3 meetrise ees oleva niidukiga praegusel ajal liigub see mersu põldu mööda mis mühin.
Tee kõigepealt niiduk ette valmis ja pane see lisakäigukast kardaanile vahele. Saad juba niitma hakata!

no näed siis kui hea on kuulata ka mõnda positiivset kommentaari, käisin just Severmetis ja nad vaatasid seal kataloogist ja ütlesid, et nende müüdavast laagripukkide peal olevatest laagritest kannatab pöördeid kuni 700p/m. vaatasin süüd ise ka Kuul ja Alas kodulehet et pöördeid lubatud 14 000 ringis.

võib olla tõesti mõtekas pikemad vedrud vaadata ja sinna veel kasvõi transportööri lindist lõigatud seibe alla panna ning 15" C rehvid alla panna. Võib olla on veel mingeid võimalusi kuidas auto kõrgemaks teha, kui auto alla vaadata.

Geniaalsed lahendused on alati lihtsad Alati tasub mingi varuga asju mõelda.

(29-06-2013, 22:50 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]tavarehvide ja kuskil 1,3 meetrise ees oleva niidukiga praegusel ajal liigub see mersu põldu mööda mis mühin.

Absoluutselt. Neid sõidukeid põldudel palju näha. Mühina järgi kuuled juba kaugelt.

Oeh, lähme siis ka teemaga kaasa

Kui tahad lihtsalt silda laiemaks saada, siis on kergem lahendus, liita velgi üksteisele otsa. Parim lahendus selleks on + ja - torud velgedele keevitada, ja siis juba veljed omavahel kokku tõmmata. Tõmmitsateks saab kasutada mida iganes, näiteks keermelatti või ketti.

Sõites mõõda niitu, niites heina, ei ole eriti vajadust laagrite pärast muretseda. Ja juhul kui mõni peakski otsad andma, saab ta ära vahetatud, nagu ikka.

Kui mootori pöörded osutuvad liiga suureks, võiks mõelda rohkemate, aga pisemate terade peale.

Tik-tak, juuli on käes juba aga algust pole näha.

(29-06-2013, 20:58 PM)comoon Kirjutas: [ -> ]...Lisan ühe video, kes veel aru ei ole saanud üleüldisest tööpõhimõttest, järgmisel videol ei ühist antud postitusega, posituses küsisn eelkõige rataste väljatoomise kohta.
http://www.youtube.com/watch?v=8GebJuiQH44

Ja mis on ühist sellel videol MBga???? Tee videol olev asi valmis ja keegi ei irvita su üle.
Kui sa tood esirattad näiteks pool meetrit välja, siis on ju käägadele mõjuv jõuõlg tunduvalt suurem. Mcpersonile ta niiväga vist ei mõjugi, aga alumine õõts saab väga suure koormuse.

Vat te vakk, lapsel ple siiani karteripõhja, mis niiduk?

küsimus ongi selles, et alumine õõts võib koormuse saada, koormuse saab ta nagunii, aga kas mingi asi ka järele annab, kas võib järele anda esisilla tala, mis võib kokku vajuda? kui midagi järele ei anna, siis pole ju probleemi.

Karteripõhjast me praegu ei räägi, mõtetu 35 eur. eest on mulle seda pakutud küll ja küll. Eks iga mees paneb ise paika, mis hinnaga ta midagi ostab, ja kui asi jääb karteripõhja taha, siis saab ka selle raha välja käidud, pole ju mõtet karteripõjha osta 35 eur. eest kui terve töökorras mootor maksab 150- 200 eur. Asi on ajalises faktoris, mul pole mõtet tormata 35 eur. eest karteripõhja ostma, kui selle võid saada ka 20 eur. eest.

Sa jätsid vastamata konkreetsele küsimusele: kas sa laed kõnekaarti?

Kui ma tahaks kõnekaardi laadida, siis ma ei näeks vaeva selle projektiga, vaid paneks odava hinnaga autosid müüki Nii et kõnekaardi ma ei lae, mul ka elisa kaart, millega võin 1000 min. iga kuu tasuta välja helistada teistesse võrkudesse, lisaks elisa numbritele kasvõi miljon minutit tasuta pluss tasuta internett, oled kuulnud midagi elisa nuti8 paketist kus kuutasu on 8 eur Ma ei tea kas praegu seda paketti enam pakutakse aga mul see on. https://www.elisa.ee/et/Eraklient/mobiil...5nepaketid

Õõts õõtsaks, aga keegi roolimisele ka mõelnud on? Kui ratas ikka pool meetrit õigest asukohast väljapoole tuua, siis läheb silla geomeetria ikka totaalselt paigast ja selle asja roolimine saab olema kui mitte võimatu, siis raske kohe kindlasti. Ja kui ühe ratta ette mätas vms jääb, keerab masin sinna mätta poole nagu naksti. Ei päästa siin ei roolivõim ega roolija tahtejõud.
Ja 124-l on ka tagasild sõltumatu vedrustusega, mis sellisele mittereeglipärasele jõuõlale ei ole arvestatud.
Kui korralik rehv veosillal, siis peaks see masin niigi suutma ennast põllul liigutada, kui kuivem ja kõvem põld on.
Küll näinud mehi, kes sõiduauto(ja tagaveolisega) heinamaal sõidavad( ja isegi heina haagisega veavad(meil ikka mõni potipõllumees on)).
Ja Mersu nina ette niiduki paigaldus... Nähtavust tööorganile ju ei ole. Suht pimesi niitmine. Näiteks ootamatult ületalve ilmunud kivi niidukile hästi ei mõju. Kipub mingil põhjusel ummistuma, seda ei näe...

Kui sinna belarussi ratas alla panna ja see pool meetrit välja poole tuua, kas siis ei või see rooli keerates vastu auto kere minna?

mul keelati siia teemasse postitamine mõneks päevaks ää, aga nüüdseks peaks piirangu aeg vast möödas olema.
ma nüüd täpselt ei saa plaanidest aru, aga juhul kui plaan ka tagasillale suuremad rattad panna, siis mainiks, et kiirus kasvab päris jõudsalt. ehk siis see omakorda eeldaks veel rohkem aeglustavat reduktorit.
mis aga niisama põllul sõitmisse puutub, siis suht siledal põllul sõidab sõiduauto täitsa talutavalt ja tõepoolest veab ka suurt käru. selle poolest vast ei peagi väga põdema.
küll aga tegin loomkatse. tee servas on mul rohi ka juba vööni kasvanud ja sai teist murukaga niidetud. 17,5 hobusega mtd. ja kõrval sai proovitud sõita väga uimase ülekandega pirukaga. peab mainima, et pirukas tühikäigul on kordades kiirem kui niiduk.
kiiruse maha saamine on seega igati oluline.

(30-06-2013, 10:02 AM)raivo45 Kirjutas: [ -> ]Kui sinna belarussi ratas alla panna ja see pool meetrit välja poole tuua, kas siis ei või see rooli keerates vastu auto kere minna?

Võib hakata küll, aga teades, et mersu pöörde raadius on pulli kaka siis väga selle pärast ei põeks.

Ei viitsi kohe hakata mingisugustes programmides tootma teema algatajale jooniseid, et kuidas esi sild toimib aga proovime seletada.

Kui sa lisad pool meetrit vahemaad püstaku ja ratta vahele, siis ratas hakkab pöörates liikuma umbes pool meetrit edasi tagasi (tõesti rooli võim jääb ka lahjaks, ja vastu takistust sõites läheb ratas sinna kuhu tahab mitte sinna kuhu suunad), teine häda on pehme vedrustus, pool meetrit muudab vedrustusele mõjuvat jõu õlga nii hullult, et mersu on oma põhjaga mööda maad ja ratta lääba on nii paigast, et siga ka ei söö.

Ma nii huvi pärast, et kas adminnid juba teemat huumori nurka tõsta ei taha?

Parajlt jaburaks kisub see teema. Selline tunne, et tegemist on tegelikult teadjamehega, kes oma lõbuks ja teiste hingega asja juures olevate ksf-te nöökimiseks sellise teema siia üles pani.

Mul on ka üks Ford Sirje nimeline pann hoovinurgas ja võiks mõelda, kuidas sellest kartulikombaini teha, pooled agregaadidki olemas. Saaks istutusmasina panna nina külge, kus naine ja ämm istuvad peal ja loobiva kartuleid vakku, taga rippes oleks kaks rootorit kummagi vao jaoks mis selle kohe ka üles võtaks. Mina aga ei hakka siin tehnilisi lahendusi otsima, sest see oleks ebaadekvaatne. Samas mersuniiduk on kindlasti adekvaatsem projekt, eks igaüks otsustab ise.

Terv, IP

võiks ju arvata küll, et keegi pulli pärast säändse teema teind, aga pigem ikka arvaks et noormehel tõsi taga. pulli tegemise teema autor vaevalt et viitsiks usinalt ka igasugu ostukuulutusi netti riputada.

Meenub üks varasem teema siitsamast foorumist

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=42547

(30-06-2013, 08:02 AM)CORRADOg60 Kirjutas: [ -> ]Ja Mersu nina ette niiduki paigaldus... Nähtavust tööorganile ju ei ole. Suht pimesi niitmine. Näiteks ootamatult ületalve ilmunud kivi niidukile hästi ei mõju. Kipub mingil põhjusel ummistuma, seda ei näe...

See väike nüanss nüüd küll ühte õiget projekti seisma ei pane.
Lahendus:
[attachment=43882]

Ja video ka selle kohta: http://www.youtube.com/watch?v=vMW3Q7TQars
Keerulist nagu ei midagi, vaja moppi koos varrega, telliskivi, nööre jne.
Tugitooli asemel võib olla ka lihtsustatud variant, kruvidega katuse külge jalgadest kinnitatud taburet.
Asi see siis järgi teha ei ole.

(30-06-2013, 11:51 AM)phyl Kirjutas: [ -> ]... aga teades, et mersu pöörde raadius on pulli kaka...

Dafuq? Liiga hea?
Tõsi, rattaid välja tuues hakkab tagantpoolt vastu käima. Eestpoolt saab poolraame mudida, kuid ratta taga on juhi jalad ja A-piilar. Sealt juba palju ruumi teha ei anna.

Rattalaagrid elavad selle piina üle - läbisõitu ja tsükleid ju ei kogune.
Sillatala töötab tõmbele - seal ei juhtu midagi. Õõtsad on varuga, kuid keegi ei tea, kui suure varuga konkreetse auto õõtsad enam on. Sest ruumilist teraskonstruktsiooni sööb rooste seest välja...

Kuskiltmaalt võib amordi kõveraks väänata. Aga sellesk peab ilmselt rooli taga vaeva nägema.

Kui miski, siis roolivardad võivad liig õblukeseks osutuda.

(30-06-2013, 11:51 AM)phyl Kirjutas: [ -> ]...
teine häda on pehme vedrustus, pool meetrit muudab vedrustusele mõjuvat jõu õlga nii hullult, et mersu on oma põhjaga mööda maad ja ratta lääba on nii paigast, et siga ka ei söö.

Miks? Rööbe ei mõjuta ju vedrudel lebavat massi - see on ikka sama. Iseküsimus on selle hüpoteetilisest esiniidukist lisanduv mass, mis võib küll nina maasse suruda.

(01-07-2013, 11:17 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(30-06-2013, 11:51 AM)phyl Kirjutas: [ -> ]...
teine häda on pehme vedrustus, pool meetrit muudab vedrustusele mõjuvat jõu õlga nii hullult, et mersu on oma põhjaga mööda maad ja ratta lääba on nii paigast, et siga ka ei söö.

Miks? Rööbe ei mõjuta ju vedrudel lebavat massi - see on ikka sama. Iseküsimus on selle hüpoteetilisest esiniidukist lisanduv mass, mis võib küll nina maasse suruda.

Õigus, rööbe ei mõjuta vedrudel lebavat massi, kuid mõjutab jõuõlga, millega kaal mõjub. Näiteks kui muidu on autol õõts maaga enamvähem paralleelne, siis tungiga nt. õõtsa keskelt tõstes (ehk on "rööbet väikemaks viidud") jääb õõts päris kenakese nurga alla. Üldjuhul piisavalt suure nurga alla, et auto tungi pealt maha sõitma hakkaks.

(01-07-2013, 12:34 PM)41Degree Kirjutas: [ -> ]

(01-07-2013, 11:17 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(30-06-2013, 11:51 AM)phyl Kirjutas: [ -> ]...
teine häda on pehme vedrustus, pool meetrit muudab vedrustusele mõjuvat jõu õlga nii hullult, et mersu on oma põhjaga mööda maad ja ratta lääba on nii paigast, et siga ka ei söö.

Miks? Rööbe ei mõjuta ju vedrudel lebavat massi - see on ikka sama. Iseküsimus on selle hüpoteetilisest esiniidukist lisanduv mass, mis võib küll nina maasse suruda.

Õigus, rööbe ei mõjuta vedrudel lebavat massi, kuid mõjutab jõuõlga, millega kaal mõjub. Näiteks kui muidu on autol õõts maaga enamvähem paralleelne, siis tungiga nt. õõtsa keskelt tõstes (ehk on "rööbet väikemaks viidud") jääb õõts päris kenakese nurga alla. Üldjuhul piisavalt suure nurga alla, et auto tungi pealt maha sõitma hakkaks.

Lisan selgituseks joonise, küll oleks pidanud siin veidi teisiti minema see pikendatud õõtshoob, nimelt otse 45 kraadi all taevasse. Mõjub ju nüüd kogu esiotsa raskusest pool ikka samale rehvile ja kuna õlg on kaks korda pikem või isegi enam kordi pikem, tuleks tema endise asendi säilitamiseks 1.kas tugevdada vedru kaks või enam korda või 2. kergendada esiotsa kaks või enam korda.