automoto.ee foorumid

Sepp tegi soome kelgu jalastest, 140 mm pika, ei ole tõstvad, ajavad asja ära.

Terv, IP

kas keegi oskab soovitada lendtera mis tõstab heina niiduki all, kust võib saada, missuguse kujuga peab olema? mitme mm terasid minu 45cm kettale soovitate, mõtlesin ühele kettale panna 2 tera 15 cm üks tera? teie arvamused?


.

No aga joonistamine sul selge ju. Tee üks joonis, kuidas sa seda mõtled. Millisele kaugusele ketta servast tera kinnitad, kas see 15cm on antud tera otsast otsani või kinnituspoldi tsentrist otsani või veel kuidagi. Peaasi et su terad kokku ei ulataks ja ära ei lendaks.

Ja arvestades et sa iluniitmist tegema ei hakka, siis võid rahulikult sirgeid terasid kasutada. Kui masin juba niipalju koos on, et käib ja niidab, siis jõuad neid terasid propellerisse väänata küll. Kuigi ma usun et sirgest teravast terast jätkub.

Kusjuures oleks sa alguses vikati võtnud ja niidutöö ära teinud, oleks sul juba:
a) niidetud
b) oskaksid vikatiga niita
c) muskel ka tugevam

Jõudu tööle.

Mida sa ometi selle kolaga teed mida sa lehekuulutustes kokku ostad? Vaatan, et valik on jälle laienenud, võllidele velgedele reduktoritele on lisandunud kardirattad, tungraud ja trellid. Ja üldse: sinu telefoninumbriga tuleb välja ühe uhke bemmi müügikuulutus. Võta parem see aluseks, bemmil on kaalujaotus olemuslikult parem ja kinnijäämisoht tükk maad väiksem.
PS: kui sa ikkagi peaksid sissehelistamisega kõneaega lisama, ole palun ettevaatlik! Nimelt tuleb selleks pikalt rääkida. Samas on üldteada, et mobiili kasutamine soodustab ajude pehmenemist. Hinnanguliselt on protsess juba alanud.

Selle asemel, et kola kokku kraapida, tsekka linki: http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et

Hind on arvatavasti odavam kui kola kokku ostes.

To Mahno: ketta läbimõõt on 45cm, tera kogupikkus 12,5 cm, kui kaugele soovitad äärest augu puurida, kuna minu kettad on kogu ulatuses kumerad( ketta ülemise augu ja ketaste alumiste äärte vahe on 9cm), siis auk tuleb puurida natuke viltu, et tera sirgelt jookseks, ehk peab mingi puksi sinna organiseerima kuhu lendtera polt panna, puks tuleb ketta külge keevitada. Või mis on sinu nägemus asjast?


To: phyl: see niiduk, mis ei ole lendteradega ei kõlba kuhugile, võid augu kaevata ja selle maa sisse kaevata oleks huvitatud eelkõige tehnilisest nõuandest, osta mingi traktor või niiduk on kõige lihtsam.

To Marko: Sellest kolast valitakse välja ainult vajalikud asjad, kui mul ei oleks kuulutusi olnud, siis ma ei oleks saanud kettaid 8 eur. tk, karterit 15 eur. tükk, mersu karterikaitset 15 eur. tükk, niidukile rattaid 5 eur. tk. Töömehest treialit kes ise oma kodus nokitseb. Tõenäoliselt oled sa lollike, kes ostab asju täishinnaga. Ka mina ostan mõned uued asjad poest, näiteks laagripukid 6 eur tükk, niiduki lendterad 1 eur. tükk jne.

Minu nägemus asjast on niiduk, mis on mersu ees ja mis niidab ka lepavõsa, olete kuulnud niiduki häält, kus lendterad pöörlevad umbes 2000 p/m, hääl on vormel1...viliseb ainult Mina pretendeerin pööretele 1500 p/m.
Niiduk, mida ees tõugatakse on näiteks nelja 13" zigulli ratta peal, täiesti iseseisvalt maapinda kopeerides ning millel saab ka niidukõrgust muuta.(saan rattad koos rehvidega 5 eur. tükk)

Mersu peaks liikuma edasi umbes 5km tunnis, pöörded umbes 2500- 3000 peal...mõelge natuke, missugune võim seal tekib Muidugi peab kõik tasakaalus olema, võll, kardaan, kettad. Võll ja kardaan ei ole probleem, uue kardaani saan 80 eur, kettad 45cm, läbimõõduga on juba olemas.

Küsimus teadjatele, missugune peaks olema aeglustuse suhe kardaanile? Ise pakun et 1:8- le.



.

3000st mootoripöördest niidukile 1500 tegemiseks ongi täpselt 1:8 reduktorit vaja. Tubli poiss, hakkab tulema!

sina Marko aga loe postitust tähelepanelikumalt, ära lahmi. Jutt oli auto liikumiskiirusest mida on vaja 8 korda aeglasemaks muuta, jõud tahasillale läheb käigukasti väljundist, jõud ketastele aga mootori väntvõlli otsast, need on kaks täiesti iseseisvat asja. Mõtlesin et oled natuke asjalikum, et saan sinult vastuse T40 planetaarreduktori külge poogitavate kardaani kinnituskohtade kohta. Selles teemas sa kaasa rääkida ei osanud, küll aga oskad sa kaasa rääkida muudel mõtetutel teemadel mis ei ole tehnikaga seotud, võib öelda, et oled ludri

Aga sa sõida 3000 pöördega ja vaata mis kiirus on, siis saab arvutada reduktori ülekande. Ilma karteripõhjata võib see muidugi keeruline olla.

phyl-i pakutud niiduk on veel parem kui see ketastega niiduk. Vasar niiduk niidab kõike peale kivide. Väiksemad kivid ei mõjuta teda.

Marko on olnud sinu vastu isegi lahke ja eiranud sinu tobedat torinat.
See, et oled käinud vene sõjaväes ja kuidas sa siin suhtud teistese, jätab mulje, et sina olid see kes oli see nohik ja ei suuda unustada möödunud elu. Palun suhtu mõistvamalt. Sa oled andnud paljudele huumori lõigu oma suhtumisega ja ka väsitanud abi pakkujaid.

2400pöörde juures töötas väga edukalt 450mm ketas millel olid terad 50mm üle serva. Antud juhul oli tegemist kergete plekist teradega ja käsiniidukiga. Terasi oli neli. Sinu pakutud vajant peaks toimima küll ja 1500p/min seal peal ei ole midagi üüratut. Lärmi hakkavad tegema labad siis kui nende joonkiirus ületab kusagil 300km/h.

(05-07-2013, 18:32 PM)comoon Kirjutas: [ -> ]Minu nägemus asjast on niiduk, mis on mersu ees ja mis niidab ka lepavõsa, olete kuulnud niiduki häält, kus lendterad pöörlevad umbes 2000 p/m, hääl on vormel1...viliseb ainult

Võiks ju ka puid langetama minna, või teeb kohe hakke ka valmis. Sellisel juhul on vaja kogumiseks haagist ka.

(05-07-2013, 18:32 PM)comoon Kirjutas: [ -> ]Niiduk, mida ees tõugatakse on näiteks nelja 13" zigulli ratta peal, täiesti iseseisvalt maapinda kopeerides ning millel saab ka niidukõrgust muuta.(saan rattad koos rehvidega 5 eur. tükk)

Sellise hinnaga võib ju rohkem ka panna, kopeerib paremini. Näiteks vaata, kuidas metsamasinatel on paigutatud.

P.S.
Ära alavääristama hakka, tunnen ennast niigi sitasti.

[quote='karvik' pid='314682' dateline='1373043287']
phyl-i pakutud niiduk on veel parem kui see ketastega niiduk. Vasar niiduk niidab kõike peale kivide. Väiksemad kivid ei mõjuta teda.

Jup, soovitasin selle pärast, et kasutan ise sarnast, ja rusika suurustest kividest ei arva niiduk midagi, võsa purustab ka nagu heina, lihtsalt liikumis kiirus on oluline, et oleks aeglane.

Korra olen ka suure maakivi pihta sõitnud (va põrguline oli pea mulla seest välja pistnud) ja see suutis pea võlli laagri pilpaks lüüa, aga uus laager ja masin töötab jälle.

Comoonile, et kas sa lugesid põhjalikult läbi minu eelneva pika postituse ja aru ka said millele ma vihjasin?

aga mulle ei meeldi mersuga aeglaselt liikuda, liigun peaaegu täiskäigul ja arvan ikka, et ketasniiduk on tõhusam kui vasaratega niiduk Mul oma kogemus: siiamaani on mul suur traktor käinud vasarniidukiga heina niitmas ja kvaliteet on alla igasugust arvestus, ta mitte ei lõika, vaid peksab selle heina maha, võib olla oli asi koitamises kuna ta ise väitis et terad nüridad. Lisaks sellel ostis mul üks tuttav vasarniiduki ja vabanes sellest võimalikult kiiresti ja plaanib omale lendteradega niidukit ehitada.


nüüd siis aga kardaani vahele pandavast aeglustist, ma ise arvan, et suhe võiks olla 1:8- le. Kas on teisi ettepanekuid? Kui mersu täiskäiguga liigub 100 km/h, siis ilma niidukit taha lülitama võiks ta liikuda transporimiseks 12,5 km/h. Niitmisel siis vastavalt 1 käiguga täispööretel kuni 5 km/h. Kas on ümberlükkamisi või vastuväiteid?


Kui on vaja, siis see meistimehest treial ehitab mulle ka aeglusti kardaani vahele, väga lihtne, tükk U kujulist metalli kuhu kaks hammasratast sisse ära mahuvad, üks hammasratast teiset 8x suurem, laagrid otstesse, karp kinni keevitada, õlikork peale ja alla, ning anna minna.


Ärge unustage, et enamus firmades istuvad rubanikud koos, kellel pole ise mingit loogilist mõtlemist, tehakse seda mida neid on õpetatud. Toon näite, mul oli vaja uude korterisse köögimööblit, kus ruumi kokkuhoiu huvides oli vaja integreeritav külmkapp riputada seinale, et alla jääks 30cm, vaba ruumi tööpinna kohale, tuntud firmad keeldusid sellisest lahendusest ja ütlesid et nad ei saa sellega hakkama, nüüd on mööbel paigas ja ruumi lahedalt, selleks leidsin töömehe, kes tegi köögimööbli 2,5x odavamalt ja just sellise nagu mul vaja. Kõrgläige ja kõik jutud


Jätke endale meelde, selleks et head asja saada, ei tormata kohe ehitama, enne kogutakse infot igast võimalikust kohast, olen peaaegu kõik Tartu poed läbi käinud ja müüjatega rääkinud ning vaadanud mis neil müüa on ja mis hinnaga. Näiteks Tööriistamarketis on laagripukkide hinnad 2x kallimad kui soodsamates kohtades.


.

(05-07-2013, 22:11 PM)comoon Kirjutas: [ -> ]...nüüd siis aga kardaani vahele pandavast aeglustist, ma ise arvan, et suhe võiks olla 1:8- le. Kas on teisi ettepanekuid?

Oleneb ka ju, mis rattaid sa soovid alla aretada. Originaalrehv vs siin juba jutuks olnud juppmaad suurema diameetriga sõõrikud, kiirus muutub päris palju lõppkokkuvõttes.
Isiklikult ootaks juba fotosid koos väikse jutuga, et kuidas asi areneb. Selle aja peale juba midagi ometigi mersu juures tehtud on? Muidu tekib tõesti tunne, et keegi siin teeb nalja ja polegi midagi olemas. Jaga asja teistega ja küll siis teised jagavad oma kogemusi-teadmisi ka sinuga.
Mõelda ja vaagida ju võib, aga iseehitades jääb nagunii asju silmavahele ja tuleb ka ringi teha. Aga seda ära unusta, et üldiselt on metallitöö selles suhtes lihtne, et vussi midagi keerata ei saa. Keevitusega lisad metalli ja relakaga võtad vähemaks. Täpselt niipalju, et saada soovitud tulemus. Võtsid ülemäära, egas muud kui keevitusega jälle rauda juurde ja...
Odavalt asja tahtes tuleb ikka ehitada sellest, mis reaalselt olemas on. Muidu jääbki unistama, et milline kõik see taevamanna olla võiks.

(05-07-2013, 22:11 PM)comoon Kirjutas: [ -> ]Kui on vaja, siis see meistimehest treial ehitab mulle ka aeglusti kardaani vahele, väga lihtne, tükk U kujulist metalli kuhu kaks hammasratast sisse ära mahuvad, üks hammasratast teiset 8x suurem, laagrid otstesse, karp kinni keevitada, õlikork peale ja alla, ning anna minna.

Tee see karbike reaalselt valmis ja siis saab rääkida asja lihtsusest. Et võllid ei pooks sees, samuti hammasrataste hambumine oleks normaalne, sellega on ikka tööd päris palju. Mõtelda valmis on see asi jah lihtne.
Aga loogilisusest. Ütleme, et see väiksem hammasratas on 50 mm suurusega. Suurem peaks olema siis korda 8 ehk juba 400 mm. See hakkab lähenema juba poolele meetrile. On loogiline selline jurakas koos karbiga mersu alla mahutada? Kahtlen selles.
Ok see väiksem hammasratas saab ka pisem olla, aga mitte eriti enam, kui mõelda ka võllidele. Selline karbike sul seal mersu all saab olema loogilisusest kaugel, pigem kõlbab selline sõna selle kohta- ulme.
Maadlen just ise ka suht sarnase probleemiga oma autorolleriga seoses. Mõtled küll, et mis see 8 korda siis aeglasemaks teha on, aga kui rihmaseibid või siis antud teema puhul hammasrattad kisuvad juba poole meetri kanti, siis...

400-ne hammaks on päris suur mersule kõhu alla panna, 160 on kliirensit, siis jääb vagu järgi. Soovitaks ikkagi planetaari, kasvõi pto oma, või kui juba suurematest sõõrikutet jutt käib, siis tigureduktorit , sel suuremad ülekanded suht väiksemate mõõtmete juures. Tasub erinevaid variante proovida ja tulemustest tagasisidena teada anda, siis saab enamus meist teoreetikutest ka targemaks.
Terv,
IP

No aga soovitage, kui väiksem hammasratas on 50mm, mis on üsna tõenäoline, siis suurem oleks 400mm, mis üsna ebatõenäoline, siis võiks ka kolme võlli kasutada? Samuti tuli nüüd meelde, et ainult kahte hammasratast ei saa kasutada, kuna reduktori väljund hakkaks vastupidi pöörlema, nii et jääb kolme võlliga reduktor. Mis oleks aga hammasrataste mõõdud.


Tegelikult, kui leida esimene hammasratas mis on võlliga praktiliselt ühe jämedune ehk kui võll oleks 20, hammasratas sellel 30mm, järgmine hammasratas näiteks 150mm saaks juba 5x aeglasemaks, sealt edasi 230mm hammasratas, siis oleks ehk umbes 8 korda juba aeglasem. selle 230mm mahutaks ka kasti ära ehk?

järgmisel postitajal karvikul on täitsa hea mõte, ta jõudis selle enne mind postitada, vaja lihtsalt mingist käigukastist selline topelthammasratas leida kus ühes otsas on suur ja teises väike. On keegi käigukaste lammutanud?
karvik, kuidas sa mõtled, kas reduktori seinad peaksid olema topelt? saan aru, et sissetuleval ja väljuval võllil peaks olema mõlemal topelt laagrid, seda saab ehk lahendada kui mitte panna sissetulevat ja väljuvat võlli ühele joonele.

.

Kui karbi ehitamine ja hambumise saavutamine lihtne siis selline varjant
[attachment=43946]
50 väiksem ja 142 suurem mõlemas punasega joonistatud osal ja peaks hea küll olema. Mustad on laagrid. Ei pea kindlasti sedasi jääma, aga visandasin mõtte lihtsalt.
Selliselt saab reduktori salongi poole sättida ja ei hakka vastu maad käima.

(05-07-2013, 23:32 PM)comoon Kirjutas: [ -> ]Samuti tuli nüüd meelde, et ainult kahte hammasratast ei saa kasutada, kuna reduktori väljund hakkaks vastupidi pöörlema, nii et jääb kolme võlliga reduktor.

No näed. Hakkab juba tulema. Tegelikult saaks kasutada küll. Keerad diffrikorpuse teistpidi. Või kasutad oma karbikeses hammasrataste asemel ketirattaid koos rullpuksketiga.
Pigem otsi selle kolme võlliga iseehitatud karbikese asemele muu lahendus.
Selliste kobuskate ehitamine on ikka tunduvalt keerulisem ja seetõttu ka kallim, kui kasutada mingit planetaari, tidureduktorit vms. Vaevalt, et see treial sul päris pudeli eest neid asju meisterdab. Kui nii, siis äkki annad kontakti, oleks endalgi tööd pakkuda.

(05-07-2013, 23:56 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]

(05-07-2013, 23:32 PM)comoon Kirjutas: [ -> ]Samuti tuli nüüd meelde, et ainult kahte hammasratast ei saa kasutada, kuna reduktori väljund hakkaks vastupidi pöörlema, nii et jääb kolme võlliga reduktor.

No näed. Hakkab juba tulema. Tegelikult saaks kasutada küll. Keerad diffrikorpuse teistpidi. Või kasutad oma karbikeses hammasrataste asemel ketirattaid koos rullpuksketiga.
Pigem otsi selle kolme võlliga iseehitatud karbikese asemele muu lahendus.
Selliste kobuskate ehitamine on ikka tunduvalt keerulisem ja seetõttu ka kallim, kui kasutada mingit planetaari, tidureduktorit vms. Vaevalt, et see treial sul päris pudeli eest neid asju meisterdab. Kui nii, siis äkki annad kontakti, oleks endalgi tööd pakkuda.

Jah, siin postituse lõpus on jumala õige küsimus. Kui on selline tuttav treial, kes aitähi eest asju meisterdab (kvaliteetselt ka) siis jaga numbrit, tööd on hulga pakkuda.

Tavaliselt küsivad treialid/freesiad (jm metallitöö vennad) 15-25 euri tund.

Kuhu sa kavatsed selle siduri toppida mis ka ostukuulutustes on? Õnneks on see jutt kadunud, et lõikad rellakaga mootori tagaseina maha siduri kasutamiseks.