Palju oli võimalik EPAs aastal ca. 1975 maksimaalselt stippi saada? Tean, et tavastipp oli TRÜs kaheksakümnendatel 40 rutsi aga üks inimene väidab, et kõigi lisadega olla stipp EPAs seitsmekümnendatel olnud suurem, kui nii keskmine palk. Mis oli miinimumpalk samal ajal ja äkki andis selle välja?
Sel ajal,73-78a. oli stip. minul 40+6rbl. Olin kolhoosi stipendiaat nimelt. EPA-st jutt siis.
Küsimus- oskab keegi soovitada, kus kohast oleks võimalik hankida sõiduauto konditsioneeri kompressori tarbeks tihendikomplekti?
Seda tean kus kohast uue või renoveeritud pumba. Samas enda 99-nda aasta Seati pump muidu täiesti elujõuline, aga nii kui külmemad ilmad algavad, hakkab rihmaratta poolse kaane vahelt lekkima. Mitte võlli vahelt.
Uuri seda nendelt kes tegelevad pumba remondiga. Türil olid kunagi külmamehed kes täitsid, ehitasid süsteeme ja remontisid, nende kaudu sai ka tihendeid tellida.
Laki auto tegeleb ka mingite kondi juppidega, sealt oleks ka mõistlik uurida.
Kas keegi oskab soovitada liimi, millega metalli klaasi külge liimida? Fiatil tarvis kolmnurkaknad pöördhinge külge saada, kuid erinevad Moment tooted on ikkagi nõrgaks jäänud.
(27-11-2015, 10:54 AM)karpaadid Kirjutas: [ -> ]Kas keegi oskab soovitada liimi, millega metalli klaasi külge liimida? Fiatil tarvis kolmnurkaknad pöördhinge külge saada, kuid erinevad Moment tooted on ikkagi nõrgaks jäänud.
nn. tahavaate peegli liim? aluspinnad korralikult puhtaks. lahusti jms ja peaks püsima? edasi juba 2 komponentsed "vedelmetallid" jms.
Vene ajal kui liime polnud liimiti selliseid asju nailonsukaga - kes täpsemalt teab võib kommenteerida. Tüüpiline koht oli näiteks Ziguli kolmnurkakna lukusti, mille ärasaamiseks piisas kuuma suitsuotsa väljaspoolt vastu vajutamisest ning mida siis ülalkirjeldet meetodiga sai tagasi külge.
Loctite 326. Sobib ka väga hästi salongipeeglite liimimiseks, paremini kui autopoest saadav spetsliim. Vajab aktivaatorit (kõvendit) mis aerosoolina enne pinnale kantakse, LASTAKSE KUIVADA ja siis liimitakse.
Küsimus Makroflexi kohta.
Nimelt: keerasin makro balloonilt püstolit maha ja see tuli koos juurtega nii et kogu õu oli vahtu täis. Oma osa sai ka auto uks. Õnneks oli see viimane piisavalt porine kuid jäljed on peal.
Nett pakub erinevaid eemaldusvahendeid nii värske kui vana makro eemaldamiseks aga küsiks igaks juhuks, et kuidas need mõjuvad värvile ja kas need eemaldid ust üles ei sulata?
Selline küsimus, et ühe auto all on talverehvid, kus pole korralike naelu kuigi palju enam sees. Muster aga on veel üpris korralik.
Kas säärane rehv toimib talverehvina edasi a la lamell või on ta ikkagi niiviisi juba võrdväärne suverehviga ja kasutuskõlbmatu talveks?
Masinat igapäevaselt ei kasutata.
(28-11-2015, 12:31 PM)weix1 Kirjutas: [ -> ]Selline küsimus, et ühe auto all on talverehvid, kus pole korralike naelu kuigi palju enam sees. Muster aga on veel üpris korralik.
Kas säärane rehv toimib talverehvina edasi a la lamell või on ta ikkagi niiviisi juba võrdväärne suverehviga ja kasutuskõlbmatu talveks?
Masinat igapäevaselt ei kasutata.
Sõltub väga paljudest asjaoludest. Kvaliteetsel naastrehvil on üsna arvestatavad omadused ka lamellidena olemas, s.t. ilma naastuta. Odaval naastul pole kindlasti.
Ja väga olulist rolli mängib ka rehvi vanus. Kui tootmine jääb kaugemale kui 5a taha, siis ma pigem ei prooviks.
Kui on muidugi võimalik nii, et masinat kasutadki ainult hea ilmaga ja puhastel linnatänavatel, siis pole väga vahet, mis seal all on.
(28-11-2015, 11:39 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Küsimus Makroflexi kohta.
Nimelt: keerasin makro balloonilt püstolit maha ja see tuli koos juurtega nii et kogu õu oli vahtu täis. Oma osa sai ka auto uks. Õnneks oli see viimane piisavalt porine kuid jäljed on peal.
Nett pakub erinevaid eemaldusvahendeid nii värske kui vana makro eemaldamiseks aga küsiks igaks juhuks, et kuidas need mõjuvad värvile ja kas need eemaldid ust üles ei sulata?
Kuivanud makrot on oma kogemuste põhjal kõige kergem eemaldada mehaaniliselt (mida siledam pind seda kergem), värvkatte jaoks saab valida näit. plastkaabitsa või vana pangakaardi. Kui jääbki mingi kerge jälg värvile/lakile siis kerge poleer aitab.
(28-11-2015, 11:39 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Küsimus Makroflexi kohta.
Nimelt: keerasin makro balloonilt püstolit maha ja see tuli koos juurtega nii et kogu õu oli vahtu täis. Oma osa sai ka auto uks. Õnneks oli see viimane piisavalt porine kuid jäljed on peal.
Nett pakub erinevaid eemaldusvahendeid nii värske kui vana makro eemaldamiseks aga küsiks igaks juhuks, et kuidas need mõjuvad värvile ja kas need eemaldid ust üles ei sulata?
Mehhaaniliselt maha ja siis atsetooni/nitrolahustiga jäägid. Kui kiirelt teha ja kohe üle pesta, siis kahjud minimaalsed, kui kauemaks seisma jääb, siis on värv matt ja pehme. Oleneb kindlasti ka alusvärvist.
Tubli soovitus, värv on ilusti tuhm pärast sealt kus lahusti on üle käinud.
Mingi aerosooliga oled enne autot värvinud, siis küll.
Tehasevärvile ei tee lahusti mitte midagi.
omal kogemused aknaga, tardunudvahu eemaldaja tahtis akent ka eemaldada, aken ja aknalaud hakkasid kokkupuutel lahustiga sulama.. ennem katseta kuskil kus näha ei jää...
Atsetooniga kiirelt tegutsedes ei juhtu hullu midagi kui korralik värv. Teine variant on oodata ja lasta UV kiirgusel seda närida. Või hoopis makrot juurde pritsida ning auto kuju muuta
[
attachment=55453]
See viimane pilt on vist leedu tuntud maalrist Gintas firmast Bistauskas UAB.
(28-11-2015, 19:44 PM)Sm.Autojuht Kirjutas: [ -> ]See viimane pilt on vist leedu tuntud maalrist Gintas firmast Bistauskas UAB.
Bistauskas või mitte aga olen näinud mingit filmi autodisaineritest kus just niimoodi tehti väljanägemise poolest selliseid vingeid masinaid et karp jäi lahti. Ainus mure, et talvel panevad rotid kogu selle šedöövri pintsli.
Kui nüüd teemasse minna siis ma loodan, et see pori ja sool mis seal makro ja ukse vahel peaks olema ehk teeb võitluse kergemaks.