29-02-2004, 16:45 PM
Lubasin IIIFFFARile, et räägin natuke sellest, kuidas keretina plekile kanda ja kuidas töödelda.
Tehnika ei ole väga keeruline. Vaja on soojusallikat. Selleks sobib gaasipõleti, võib olla tavaline gaasikeevitus või ka vedelgaasi põleti, mõlemad sobivad, ainult oleks hea, kui saab leegi suurust muuta. Liiga suure leegiga on halb protsessi juhtida, läheb käest ära. Olen kuulnud, et kasutatakse ka elektrifööni, ise seda küll heaks ei pea, just selle tõttu, et tööpiirkonda ei saa hästi lokaliseerida. Olen küll fööni kasutanud vana tina mahavõtmiseks.
Siis on veel vaja räbustajat. Seda müüakse WÜRTHi poodides, on ilmselt happeline ja sisaldab tinapuru. See tuleb hästi ära segada, sest tina ladestub põhja. Katame pintsliga tinatatava koha räbustaja õhukese kihiga ja kuumutame ühtlaselt ja mõõdukalt, kuni on näha et pind märgub ühtlaselt tinaga. Mina olen kasutanud sellist nippi, et hõõrun kergelt pintsliga, siis pind kattub ühtlasemalt. Pintsel peab olema selline, mis kohe ära ei sula. Ühtlane ja mõõdukas kuumutamine selleks, et plekk hakkab kuumutamisel kohe mängima, võivad jääda jäävdeformatsioonid! Pind on sellega krunditud.
Seejärel tuleb pind HOOLIKALT puhastada! Soovitatakse veega, ise olen kasutanud silikoonipesuainet karukeelega, sellega tuleb kõik tumedad kohad välja puhastada.
Seejärel keretina. Samuti WÜRTH poodidest. See on sellise koostisega plii, tina ja antimoni sulam, mille kristalliseerumistemperatuur ei ole konstantne, vaid jääb umbes 50 kraadi vahemikku, kuskil vist 300 ja 400 kraadi C vahemikus. See täpne temperatuur ei olegi nii oluline, ega me seda ju mõõtma ikka ei hakka.
Kuumutame nüüd pinna üles, nii et krundi pind hakkab läikima, sama tinalati otsale. Kui tinalatt hakkab vajuma, liigutame seda vastu krunditud pinda ja jätame pinnale sobiva koguse tina. Nüüd võiks veel gaasileegiga kuumutada, niipalju, et on näha, et tina hakkab vajuma. Siis võtame puidust pahtellabida ja pahteldamise liigutusega pahteldame tina sinna, kuhu vaja. Puitlabidas peaks olema kõvemast puidust, et ta kohe ära ei põleks ja seda võib kergelt õlitada.
Pahteldamisega teeme pinna nii siledaks, kui saame ja seda võib jahtunult mehaaniliselt veel siluda ka. Peeneteralised tööriistad, nagu lihvkivi, lamellketas jms ei sobi, kuna pehme tina ummistab tööriista kohe. On olema selline u 2 ... 3 mm suuruste hammastega kumerdatav raspel, sellega läheb päris hästi.
Head proovimist!
PS. Tinatamisel on minumeelest ka varjukülgi... sellest edaspidi.
http://www.pilt.ee/autorestauraator Panin BMW 321 tagumise poritiiva remondi pilte ja tegin uue lehe puitdetailidest.
Tehnika ei ole väga keeruline. Vaja on soojusallikat. Selleks sobib gaasipõleti, võib olla tavaline gaasikeevitus või ka vedelgaasi põleti, mõlemad sobivad, ainult oleks hea, kui saab leegi suurust muuta. Liiga suure leegiga on halb protsessi juhtida, läheb käest ära. Olen kuulnud, et kasutatakse ka elektrifööni, ise seda küll heaks ei pea, just selle tõttu, et tööpiirkonda ei saa hästi lokaliseerida. Olen küll fööni kasutanud vana tina mahavõtmiseks.
Siis on veel vaja räbustajat. Seda müüakse WÜRTHi poodides, on ilmselt happeline ja sisaldab tinapuru. See tuleb hästi ära segada, sest tina ladestub põhja. Katame pintsliga tinatatava koha räbustaja õhukese kihiga ja kuumutame ühtlaselt ja mõõdukalt, kuni on näha et pind märgub ühtlaselt tinaga. Mina olen kasutanud sellist nippi, et hõõrun kergelt pintsliga, siis pind kattub ühtlasemalt. Pintsel peab olema selline, mis kohe ära ei sula. Ühtlane ja mõõdukas kuumutamine selleks, et plekk hakkab kuumutamisel kohe mängima, võivad jääda jäävdeformatsioonid! Pind on sellega krunditud.
Seejärel tuleb pind HOOLIKALT puhastada! Soovitatakse veega, ise olen kasutanud silikoonipesuainet karukeelega, sellega tuleb kõik tumedad kohad välja puhastada.
Seejärel keretina. Samuti WÜRTH poodidest. See on sellise koostisega plii, tina ja antimoni sulam, mille kristalliseerumistemperatuur ei ole konstantne, vaid jääb umbes 50 kraadi vahemikku, kuskil vist 300 ja 400 kraadi C vahemikus. See täpne temperatuur ei olegi nii oluline, ega me seda ju mõõtma ikka ei hakka.
Kuumutame nüüd pinna üles, nii et krundi pind hakkab läikima, sama tinalati otsale. Kui tinalatt hakkab vajuma, liigutame seda vastu krunditud pinda ja jätame pinnale sobiva koguse tina. Nüüd võiks veel gaasileegiga kuumutada, niipalju, et on näha, et tina hakkab vajuma. Siis võtame puidust pahtellabida ja pahteldamise liigutusega pahteldame tina sinna, kuhu vaja. Puitlabidas peaks olema kõvemast puidust, et ta kohe ära ei põleks ja seda võib kergelt õlitada.
Pahteldamisega teeme pinna nii siledaks, kui saame ja seda võib jahtunult mehaaniliselt veel siluda ka. Peeneteralised tööriistad, nagu lihvkivi, lamellketas jms ei sobi, kuna pehme tina ummistab tööriista kohe. On olema selline u 2 ... 3 mm suuruste hammastega kumerdatav raspel, sellega läheb päris hästi.
Head proovimist!
PS. Tinatamisel on minumeelest ka varjukülgi... sellest edaspidi.
http://www.pilt.ee/autorestauraator Panin BMW 321 tagumise poritiiva remondi pilte ja tegin uue lehe puitdetailidest.