[Juri]

Tere õhtust!

  

Soovin Teile tutvustada  järjekordset projekti, milleks on Gaz M1 ehk rahvakeeles tuntud ka kui EMKA. Seda autot toodeti Gorki autotehases ajavahemikul 1936-1942 kokku 62 888 eksemplari ning ajastu mõttes oli ta GAZ A järglane ja GAZ-M20 POBEDA eelkäija. Vaatamata suhteliselt suurele tootmisarvule on neid tänaseni säilinud ehk kokku vaid 2-3%, nii taastatud kui vrakkidena. Märkimisväärselt palju sai neid hukka teises maailmasõjas, nii idarindel kui ka suurte taganemiste käigus.
 

Üldajalugu ei hakka väga pikalt kirjutama, kuna kaasfoorumlased on seda kõrvalfoorumis juba põhjalikult teinud ja samuti hulganisti pilte lisanud.

 

Natuke projektist. Antud auto soetasin 2021. aastal Ukrainast ning üle piiri saamiseks sai isegi koostatud hindamisakt, kuhu märgiti ja kirjeldati, et auto on mittekomplektne ja tal puudub kultuuriline väärtus ning tänu sellele, et neid autosid oli ka registris piisavalt palju, läks see läbi. Auto oli juba mingil määral “taastatud”, kuid paraku üsna viletsal tasemel, värvkate mullitas mitmes kohas ja uksed vahtisid viltu, radiaator oli vale, pidurisüsteem vale, sisustus oli vale materjaliga kaetud jne. Aga auto üldine seisukord oli väga hea, ta oli komplektne ja puudus läbiv rooste - see auto oli taastamiskõlblik. Olemas on laias laastus kõik tehase joonised, mis on vajalikud auto restaureerimiseks. Antud auto endine ajalugu on täiesti teadmata.

 

Antud projekt on tänaseks kestnud veidi üle kahe aasta, mille jooksul on täielikult taastatud raam ning veermik ja mootor. Alustasime hiljuti keretöödega. Püüan taastamisprotsessi võimalikult põhjalikult kajastada, alustades juba tehtud tööst ja jätkates tulevaste arengutega.

   
   
   
   
   
   

[Juri]

Alustame siis raamist, veermikust ja mootorist. Pilte väga palju pole, nii et peaks ühte postitusse ära mahtuma küll. Raam ei vajanud eriti remonti. Kõige keerulisem oli selle veermiku puhul pidurisüsteemi taastamine, suurem osa detaile tuli jooniste järgi valmistada. Emkal olid nimelt mehaanilised pidurid, samuti puudus roolivõimendi, ehk auto juhtimine käis pea täielikult füüsilist jõudu kasutades ja jõudu oli palju vaja. Mootor oli neljasilindriline, (3,3 liitrit), võimsusega ligi 50 hobujõudu. Mootori värv peaks õige olema, oligi sellist tooni. Mõned pidursüsteemi osad võivad tekitada küsimusi, et kas ikka oli tõesti selline? Aga ikkagi enam-vähem kõik peaks olema vähemasti sarnane sellega, mis ta originaalis oli. Vabandan ette, kui ei saa võimalikele tekkivatele küsimustele kohe vastata, kuna sõidan mõneks ajaks ära.

   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Juri]

Hakkame siis keretöödega pihta. Peale liivapritsi ei tundunudki alguses pilt nii hull, põrandas olid mõned augud, muidu tundus korralik olevat. Aga välimus võib vahel petlik olla, küljekarbid ja uksepostid olid seestpoolt mädad, eelmised taastajad nendele piirkondadele erilist tähelepanu ei pööranud ja tehases ka ilmselt mingit roostekaitset sinna ei pandud.