Käigukastiga on nüüd mõneks ajaks hästi. Kuliss sai õigeks aetud ja kaas lõpuks ka niimoodi peale sobitatud, et kõik liugurid õigetesse soontesse said. Seda sai korda kolmkümned peale ja jälle maha tõstetud enne, kui kõik paika jäi. Nii hästi liikusid hammasmuhvid ja II-III käigu hammasplokk, et kaant peale pannes ei tundnudki, kui jälle kahvliga ära nügisid paigast.
Pilt oli ilus: laagrilõtkud vaid aimatavad, hambad kulumisjärgedega, kuid täiesti töövõimelised. Liugepinnad nuutidel tihked, kuid liugusid näpupuutest. Kaane ja kesta avad istusid kokku millimeetri pealt: kui kaks sai paika, siis olid ka teised täpselt paigas. Lausa lust kokku panna.
Mõni iseloomustav pilt ka.
Hoolimata KST aegsest õlist, milles oli märkimisväärselt vett on hammasrattad täitsa viisakad.
Peaülekande tähistus sai ka üles pildistatud, võib mingil hetkel vaja olla.
Kuliss ja liugurid. Nagu arvata oli, siis tagurpidi ja I käigu liugur ja fiksaatorid on oluliselt rohkem kulunud ja seal oli isegi lõtku tunda.
Vasakpoolseimad kaks on kordisti lülitamiseks: mõlemal võllil on liugemuhv, mida liigutatakse oma kahvliga.
Igatahes muljetavaldav töö umbes kuuekümne aasta tagant.