[MeelisV]

vanatehnika osalt äärmislet OK teema
aga
loodan, et kooli loovtöö komisjon ei näe seal tehtud töö taga liiga palju isa kõrvu ja leiavad ning hindavad ikka poisi tegevusi.
tean seda omast kogemusest ja olen selle reha otsa 2x astunud. 

[vootele]

Selline jäi silma:
https://www.osta.ee/diiselmootor-reevers...60480.html

[nastik]

Poiss mingi aeg küsis ka selle kohta, et kuidas ta seda kirja paneb kui mina midagi teen? Arvasime, et ta paneb eraldi kirja enda tehtud tööd ja eraldi juhendajate tehtud tööd. Sest tõsi on, et näiteks raksaja restaureerimist ja malmi keevitamist on teinud juhendajad.

Eelmisel nädalavahetusel jõudis silinder natuke jälle veepidavusele lähemale. Kõige pealt otsisin rauahunnikutest sobilikke toorikuid. Kõige autentsemaks osutus ilma võtmeta seif. Siis natuke relakaga lõikamist ja vasaraga toksimist, MIGiga kokku keevitamist ja nikkelelektroodidega külge keevitamist kuni need elektroodid otsa said. Kaane kõrva lasin ka ikka elektroodidega tagasi.
Peale keevitusjälgede lihvimist paistab keevitus ootamatult hea. Arvasin, et auke on rohkem aga eks tuleb vett täis valada ja siis on tegelik olukord näha. Ära lõigatud osaga tegime kvaliteeditesti ka. Murda tuli täisjõuga ja murdus mitte keevitusest vaid kõrvalt. Nii et OK.
                                       

[nastik]

Selline jäi silma:
https://www.osta.ee/diiselmootor-reevers...60480.html

Kas ma saan õigesti aru, et siin on Strycki reeverskast paigaldatud veneaegse mootori otsa? 
Samas kuna kastil on vahetushoob küljest ära võetud siis on selle töökord küsitav.

Kuidas Prangli Strycki mootoritel läheb? Kas sul nendest pilte on?

[Raivo]

... ilma võtmeta seif. Siis natuke relakaga lõikamist ...

Ikka jäetakse jutt kõige põnevama koha peal pooleli  

Muidu igati kiiduväärt teema!

[nastik]

Avamata seif oli tegelikult huvitav jah. Nii et ööpimeduses lõikasin külje lahti ja sain teada, et seifis oli natuke KGB aegset õhku ja täis tindipudel. 
Kui tegemist oleks Da Vinci koodiga siis oleks see selge vihje, et järgmisena tuleb kaevata Kaarli kiriku kantsli balustraadi alt

[nastik]

Kirjutamises on nüüd väike vahe sisse jäänud. Peamiselt sellel põhjusel, et töövõitudest on meeldiv ette kanda aga kui midagi pekki läheb siis selle jätaks parema meelega enda teada. Samas kui keegi tulevikus peaks sarnase töö ette võtma siis ehk on ka teiste eksimused kasuks.
Esiteks selgus peale sildi maha võtmist, et mootor ei ole olnud mitte sinine vaid purpurpunane. Aga isegi selles väga varjatud kohas on värvi säilinud minimaalselt.
   
Hea on tõdeda, et sinise Belarusi värvi saime võrdlemisi täpselt tuvastatud. Siiski nii ta ei jää ja värvime üle. Saaremaa mootorite koguja teadis rääkida, et Pärnus toodetud kaluripaatide mootorid olevat mustad olnud aga edevamatel paatidel teist värvi. Seda ei oska kinnitada aga purpurpunast tooni olen vanadel mootoritel näinud küll.
Vahepeal on veel selgunud, et ksf Armexil R.Strycki paadimootoreid ei ole. Lisaks külastasin Pärnus olles Konse motelli ja Janno Hannust. Tema statsionaarmootorite kogu on küll muljet avaldav. Kokku ca 60 mootorit, millest 20 töötavad. Kahjuks on mootorid seal üldiselt suuremad ja sellist C-3 Strycki mudelit ei leidunud. Küll aga sain vestluse käigus märkimisväärselt targemaks. 

Aga edasi minnes meie mootoriga siis kuna NiFe keevituselektroodid said otsa ja rahast hakkas kahju. Olen sellesse keevitusse juba 50.- € eest elektroode hakkama pannud. 2,5mm paksused 2,3€/tk. Ja see on kõige odavam, mis ma Eestist leidsin. Üldiselt on veel topelt või rohkem kallimad. Igatahes tellisin 50.- € eest kilo elektroode Aliexpressist ja nende tarneaeg tundub olevat nagu lubatud kuu aega. Nüüd on juba Eestisse jõudnud aga mitte veel minuni. Kui kohale jõuavad siis saab proovida, kas töötavad sama hästi või sain tünni.
Et aga aega mitte kasutult raisku lasta keerasin mootoril küljest ära liidesed. Esimesel tulid ilusti ja teisel ka kuni napsi keermestatud puks pooleks läks.
Sai kuumutatud ja üritatud välja keerata aga ebaõnnestunult
           
Puurisin siis õhukeseks ja sulatasin atsetüleenipitsiga välja
   
August paistis, et selle külgsein on katki. Tegu tundub olevat valudefektiga, mis ilmselt juba tehases on korrigeeritud põhjani ulatuva keermestatud puksiga. Teise mootori samal detailil on keeret 1cm siis sellel 4.
   
Kokkuvõttes võib öelda, et jupi maad targem oleks seda olnud üldse mitte välja keerama hakata. Aga nagu vanarahvas ütles, et omad vitsad peksavad ja nüüd saab lihtsalt rohkem tööd teha.

[vootele]

Selline jäi silma:
https://www.osta.ee/diiselmootor-reevers...60480.html

Kas ma saan õigesti aru, et siin on Strycki reeverskast paigaldatud veneaegse mootori otsa? 
Samas kuna kastil on vahetushoob küljest ära võetud siis on selle töökord küsitav.

Kuidas Prangli Strycki mootoritel läheb? Kas sul nendest pilte on?

Enamasti hoovikaunistusteks veetud. Tean siiski ühte 2-silindrilist, mis on väidetavalt töökorras. Kasutati algselt Prangli esimese elektrijaama käitamiseks ja hiljem saepingil. Kunagi tekkis meil ka huvi ehitada traditsionaalse Kammilapaadi koopia ja kasutada seda jõuallikana, herr Rebane sai isegi meremuuseumi arhiivist originaali joonised, aga käiku see projekt siiski ei läinud. Ma tean ka et mootori valdajal on mitmed varuosad, olen näinud näiteks magneetosid, väga omapärane asjandus oli, kus kontaktid pöörlesid ja nukk oli paigal

[nastik]

Selgus, et Aliexpressist tellitud elektroodid ei kõlba isegi koera hänna alla. Kuna ma maksin selle kilo elektroodide eest 50.- €, mis on ainult poole vähem kui korralike NiFe elektroodide eest siis ei suutnud ma seda pettumust kuidagi uskuda. Välja näevad ka sama sugused mustad. Mõtlesin, et teen järsku teen ikka midagi valesti. Nii et panin selle eelsoendamise ja katsetamise peale 2 päeva magama. Sain keevituse asemel mingi räige läbu. Juba keevituse ajal oli näha, kuidas šlakk sisse keeb ja sinna tekib läbiv auk. Teine ja suurem probleem on mõrad. Sisuliselt terve keevisõmbluse kõrvalt murdus mõraga lahti ja mõrasid tekkis ka juurde. Igatahes tekitasin selle 2 päevaga endale lihtsalt tööd juurde, sest see jama tuleb kõik maha lihvida ja uuesti ette faasida.

Näide hiinakaga saavutatud tulemusest
       

Normaalse elektroodiga sain sellise. Juba ilma lihvimata näeb juba päris hea välja
       

Igaks juhuks ütlen, et see malmi keevitamine ei ole osa poisi loovtööst vaid tegemist on minu kiiksuga teha ära midagi võimatut. Rõvedam osa silindri all ääres, mille ma ka kahjuks hiina elektroodidega "kinni" lasin, tuleb veel ette võtta siis saab hakata vett sisse valama.

[Taaviw126]

Küllap on hiinakatel elektroodi katte mingi jama ja ei tooda piisavalt kaitsegaasi. Võid proovida neid kasutada gaasi keevituse jaoks. Kunagi keevitasin väljalaske kollektoreid kokku puruks löödud kollektori kildude ja gaasiga. Sai kasvatatud igasugu kõrvasid jne. Mõrasid sai joodetud kõrge hõbeda sisaldusega joodistega. Pole võimatu aga paras jant.

[nastik]

Vot ei tea jah. Räägitakse, et vasktraadi ümber elektroodi kerimine pidavat veel häid tulemusi andma. Aga selle silindri peal ma väga rohkem katsetada ei viitsiks. Kahjud võivad olla suuremad kui võimalik kasu. Nii et pigem kasutan töötavaid asju. Kui see must räbusti maha taguda siis augu täiteks sobis hiina elektrood suurepäraselt

Panen pildi ka. Ülemistest soovitan hoiduda. Alumised on parim asi, malmi keevitamiseks, mida ma olen proovinud. 

   

[ahtos]

Malmist kolvirõgad ja booraks on andnud häid tulemusi.

[M.R.]

Kas need iina elektroodid enne tarvitamist korralikult ära kuivatati?
Pildi järgi pakuks arvata, et elektroodi kate on niiske.

[linnuke]

Vot ei tea jah. Räägitakse, et vasktraadi ümber elektroodi kerimine pidavat veel häid tulemusi andma. Aga selle silindri peal ma väga rohkem katsetada ei viitsiks. Kahjud võivad olla suuremad kui võimalik kasu. Nii et pigem kasutan töötavaid asju. Kui see must räbusti maha taguda siis augu täiteks sobis hiina elektrood suurepäraselt

Panen pildi ka. Ülemistest soovitan hoiduda. Alumised on parim asi, malmi keevitamiseks, mida ma olen proovinud. 

Mina teeks katset roostevaba elektroodiga.Proovitüki peal võiks ka käpa polaarsust vahetada ,ehk siis kuidaspidi kabedam .Ehk tasuks proovida selle k....i peale.Selliste prigude jaoks 2-2,5 mm OK.

[nastik]

Kas need iina elektroodid enne tarvitamist korralikult ära kuivatati?
Pildi järgi pakuks arvata, et elektroodi kate on niiske.

Ei kuivatanud. Enne kasutamist natuke aega olid ahju otsas soojas siis võtsin pakist ja andsin tuld.
Samas niiske elektroodiga keevitamisest mäletan, et see ei tahtnud eriti hästi tuld võtta ja kui pool elektroodi oli keevitatud siis selle töökuumusega kuivas teine pool juba ise ära. Kumbagi neist sümptomitest siin ei esinenud, sest tuld võtsid hästi ja keevitamiskvaliteet oli sama halb kuni viimase sentimeetrini.

Polaarsust vahetasin ka. Sellest mingeid silmaga nähtavaid muutuseid ei toimunud. Teooria poolest on nikkel malmi keevitamise elektroodis vajalik sest see on elastne ega lase pragudel nii kergesti tekkida. Kui ise poleks neid pragusid sinna tekitanud siis tunduks see üks umbluu aga paistab, et asjal on tõepõhi siiski all.

Lasin hoopis ChatGPT-l sellest keevitusprotsessist luuletuse kirjutada. Tundub, et ta jagab asja  :

Ma vaatan mõra, see on pikk ja sügav,
Malmi keevis liita, pole töö, mis lõbus nagav.
Hiina elektroodid – ah, need on täitsa pask,
Kui tahad teha korralikult, siis võta parem mask.

[nastik]

Asi võtab vaikselt kuju. Päris palju oli vaja uuesti sisse faasida ja kokku keevitada. Praegu silmaga nähtavaid pragusid enam ei ole aga küllap seal mõnest kohast veel lekkeid on.
   

Üritasin tuvastada ka liideste keermed ja õnnestus see ainult kahe punni puhul. Teiste kohta öeldi Baltic Boldis, et nende jaoks pole isegi sobivat kammi ja Hydroscandis vangutati pead ja nenditi, et midagi sellist riiulis ei ole. Mingid suht suure mõõdu ja tiheda sammuga keermed. Mõte oli, et ostan punnid ja hakkame veega katseid tegema. Aga nüüd tuleb hoopis vist veini jooma hakata, et sealt korke saada.
   

Vahepeal on selgunud, et Tallinnas on üks suurem taastatud CE-4 tüüpi Strycki mootor
   

 ja Pärnus käivad hetkel taastamistööd üha originaalsena säilinud meiega sama C-3 mootori kallal. See olevat olnud hästi konserveeritud seisus - silinder, veesärk, karbuss ja veepump kõik õli täis valatud. Värvilt on roheline, mis pidavat olema originaalne (punane olevat krunt) ja küünlakaas hõbedane. Erinevusi meie omaga on ka - õlivalamisnõu on ümmargune, käigukast lahtine, mis võimaldab kasutada suuremat ekstsentrikut ja kõige huvitavam on, et raksaja on kinnitatud kohandatud vahetükiga poltidega veesärgi külge.
Oma silmaga pole veel kumbagi näinud aga tahaksime minna mõlemat vaatama.
                           

[Aspelund]

Tundmatu loom võib olla nn vana toll ehk Whitworth https://en.wikipedia.org/wiki/British_St..._Whitworth

[Taaviw126]

Ürgsetes ürikutes kirjutatakse keermesammu mõõte nt "10 niiti tollis" kujul. Igaksjuhuks peaks vb Ford Model T kataloogi lappama. Kes teab mida peale kepsude ja kolbide veel Fordilt osteti.