[urmet48]

Käru vastu tunneks küll huvi, kui just teisel pool eestit ei asu. Samas kui peaks üle jääma see kütuse paagile lähemal asuv rihmapingutus rullik koos kanduri ja vedruga, siis seda tahaks kaa. Enda oma pole siiani üles leidnud

[Basilio]

Kaasa sain veel mingi imeliku käru ja raudrattad. Tundub, et need vist MB1-ga seotud pole. Kas need MF 70 omad?

Basilio kasutab sellist imelikku käru ümber tegemata MB1 küljes juba aastaid ja põle häda kedagist. Keegi teadjam väitis, et tegemist olla Tšehhi päritolu käruga. Ei tea takka kiita ega ümber lükata. Tiisli peal kõvera raudlati otsas peaks olema veel raudiste. Selline nagu vanasti loorehal. Tagaluuk peaks olema ärakäiv ja kasti servadel on uuest peast vineer, mis õues seistes ära laguneb. Need ülearused mööblipoldid ongi vineeri fikseerimiseks.

[lauren]

Kolvi liikuma saamiseks pane silindrisse naftat ja lase seista. peale seda hakata lihtsalt vaikselt liigutama

[nunu]

Veel ideid idanaabri mailt:
http://www.youtube.com/watch?v=Ia3ulcDmK...er&list=UL Esimese hooga tundub, et tegemist ongi kahe kokku ehitatud masinaga, aga on hoopis roomikutega aparaat ja esimene mootor ajab lumepuhurit ringi. Igatahes metsas - teine video listis - tundub vägev olevat.
http://www.youtube.com/watch?v=VECOG9Tl7...re=related Iste bloki ees.
http://www.youtube.com/watch?v=Z1EUA0CNL...re=related Kuue rattaga karakat

And last but not least
http://www.youtube.com/watch?v=gD24CQjB0...re=related kõndiv motoblokk

Missuguse neist kõige paremini muruniitjaks saab kohendad, vot selle vastusega jään mina küll hätta

[Basilio]

Siin lausa diisel-motoplokk! http://www.youtube.com/watch?v=0-jJeuamvvM
Ehk saab keegi snitti iseehitamiseks.

[g5943]

see nö imelik käru on mf 70 ma oman sellist originaalis

[meli666]

Veel on olematu kvaliteediga niidukiga kaasas olnud 2 kiilrihma. Ilmselt selleks ongi 2 rihma kaasa pandud, et üks neist ei pidanud isegi tervet tööpäeva vastu. A-rihma jaoks on niiduki koormus ikka väga suur ja seepärast tuleb kasutada võimalikult kvaliteetset rihma, mis välja ei veni, vastasel korral saab ilmselt suht kähku otsa MB2 mootori võllil olevat alumiiniumist rihmaratas.

Nüüdseks omast kogemusest ütleks, et ka kvaliteetne rihm võib väga ruttu otsa saada. Asi pigem selles, et niiduki konstrueerimisel on mõned möödalaskmised tehtud.
Minulgi tekkis jama, et Optibelt rihm läks paari tunniga ribadeks. Sai uuritud seda asja täpsemalt ja avastasin, et nii niiduki, kui ka mootori rihmarattad tulikuumad. Järelikult ei pinguta originaal süsteem korralikult rihma ära. Samuti on jällegi jama see niiduki kinnitus motobloki ees asuva pulga otsa. See läbikäiv pulk ei fikseeri aukudest läbi pannes niidukit niikõvasti ära, et see pulgapeal üldse pöörata ei anna. Ja siis ebatasasel maal sõites hõõrub rihma tagurpidikäigu pingutusratta kanduri vastu ära.
Ühesõnaga täpselt samad jamad, mis lumepuhuriga.
Sai siis asi kätte võetud ja ära tehtud. Esiteks tegin siis selle pulgaotsa käiva kinnituse jäigaks. Panin sellise U toru ja sinna külge kinnitasin siis vandipingutid. Põka küljes olid aasad juba lumepuhuri ajast olemas.
Pingutussüsteemi tegin hoopis teistmoodi, vedru lihtsalt tõmbab pingutusratast peale.
Ja peale seda ringitegemist kestab ka kolm korda odavam Tsehhi Rubena rihm nii hästi, et paar tundi ära niites ei saa arugi, et suurt midagi rihmal kulunud oleks. Kirjad ainult tuhmimaks jäänud.
Ega see rootorniiduk nii väga mootorit koormagi, lumepuhur võtab ikka palju rohkem tossu välja.
Kuna laagrid olid ka juba niidukil suht läbi, siis said need ka kõik ära vahetatud. Reduktorite mugavamaks määrimiseks puurisin kahele poole augud neile sisse. Ühele poole siis nippel pritsi jaoks ja teisele poole polt.
Kui vaja määrida, siis võtan poldi lahti ja löön pritsiga seni määret, kuni august välja tuleb. Originaalis kisu reduktor lahti, et määret panna.
Veel sai villand sellest, et rootorid löövad heinaprahi kõik mootori peale. Eriti hull oli võililli niites, pudsad võtsid sedamaid mootorijahutus võrgu täis. Panin siis selle vastu niiduki taha kaldpleki. Tegin selle 2mm materjalist, siis kaitseb ka terade eest. Nüüd siis terad otsaette lennata enam ei saa, kui siis ainult jalalabadesse. Aga selle saab ka välistada, kui jõuan käru ka taha teha, kus ise saab peal istuda. Siis jalad kõrgemal. Plekk maast kuskil 15cm kõrgusel.
Muideks, tunduvalt kergem on sarvedest masinat pöörata, kui talle alla panna sellised siledamad rehvid.
Terasid on mul ka praegu ainult kaks kummagi ketta küljes, saingi niiduki sellisena. Huvitav, kas see midagi juurde annaks, kui oleks veel kaks kummagi ketta küljes?
Igatahes muidu hea abimees, võtab ka praegu poole vähemate teradega üle põlve tihedat orasheina ilusti.

[nunu]

Praegusel ajal värske rohu niitmisel tõepoolest mingit ülekoormust rihmale ei tohiks olla. Sead osa, mida tihti niidan, lasen praegu MB2 teise käiguga ja kõik on OK. Õnneks pole MB2'l ka mingi kandurit, mille vastu rihm võiks kuluda.
Hoopis teine asi oli siis, kui juulis vanale ja pikale heinale, kus ka kulu sees, peale sõitsin. Siis oli oluline, et kõik terad sees ja niita tuli MB2 kõige aeglasema käigu ja suhteliselt kõrgete pööretega. Sellele vaatamata tegi mootor vahest üsna jämedat häält ja originaalrihm hakkas nagu tatt venima. Võtsin kasutusele kõrgendatud, hammastusega rihma AVX13-0950 (profiil 13x11) - selle saab ka originaalpingutiga õige pinge alla ja ei kipu libisema.
Kuna niidan ka heina, siis ilmselt sellist plekkpõlle ette panna ei saa, hein ei mahu alt läbi, hakkab sahka mängima, aga kummist / presendist kardin selles kohas poleks vist tõesti halb mõte. Õnneks Subaru mootori jahutusõhu avasid väga kinni ei mätsi - seda kontrollisin esimese asjana.
MB2 on pööramise koha pealt mugavam, sest tal saab vasaku ratta ära lahutada (sinine kang parema käe all).

[miilits]

Ühes teemas küll teite teemat kritiseeriti, kuid eks see ole nende probleem.
Need ida poolt tulnud videod mulle meeldisid!
Eriti see sammuv motoplokk, esialgu ma ei saanud asja mõttest aru, kuid kui minu sõber on hädas, et motoplokk ei suuda talu kõrvalt metsast puid välja tuua, siis mingu ta p...sse, ehitagu sama moodi ümber ja tatsugu oma puukoormatega palju tahab.
meli666 - sinu küsimise peale vastan, et on tõesti plaanis nende lumepuhurite tootmine ühele rauaga tegelvale firmale ette sööta, kuid siiani pole nad ühendust võtnud, kuigi lubasid. Ise ma neid kindlasti tootma ei hakka, sest puuduvad võimalused, oskused aeg jne. Maale neid enam praeguse seisuga ametlikult müügiks ei saa tuua E-sertifikaadi puudumise tõttu (selle eest tänage meie seadusetegijaid) ja nagu juba kirjutasin eelpool, tehast meite väike turg ei huvita.Tehasel on omal suurel kodumaal turgu küllaga.

[meli666]

MB2 on pööramise koha pealt mugavam, sest tal saab vasaku ratta ära lahutada (sinine kang parema käe all).

Kas tal on diferentsiaal ka siis olemas või toimub lihtsalt ratta lahutamine mingi nuudi kaudu?
Sain ka oma järelhaagise MB1 taha valmis, kus siis saab niites peal istuda. Tegin täpselt samamoodi, nagu ksf "nunu" piltidel eespool. Suuri platse on tõesti mugavam lasta, kui taga kõndida. Aga väheke järsemaid pöördeid saab teha ainult ühele poole, kus juba hein niidetud. Nimelt sellise haagis tüüpi asjaga see asi, et pöörates tagarattad lõikavad nurka ja sõkuvad heina maha. Kuna rootorniiduk ise enam seda heina üles ei tõsta tuulega, siis jäävad sellised koledad niitmata ribad järgi.
Vaja oleks ikka sellist asja, kus pööramisel taguots käiks esirataste kohapeal.
Saaks seda kahte moodi lahendada. Kas siis teha keskelt keeravaks, nagu näiteks T150K või siis teha raam jäik keskelt ja panna tagumised rattad pöörama nagu kombainidel või E-del.
Kes selliste masinatega kokku puutunud, võiks nõu anda, kumb lahendus parema pöörderaadiusega.
Veel omakorda saaks seda ainult tagarataste pööramist teha veel kahte moodi. Kas siis käändtelgedega või siis panna pöörama kogu sild koos teljega, nagu näiteks hobuvankril. Kumb lahendus siin parem?

[nunu]

Kas tal on diferentsiaal ka siis olemas või toimub lihtsalt ratta lahutamine mingi nuudi kaudu?

Ikka sõna sõnalt - lahutab.

Sain ka oma järelhaagise MB1 taha valmis, kus siis saab niites peal istuda. Tegin täpselt samamoodi, nagu ksf "nunu" piltidel eespool. Suuri platse on tõesti mugavam lasta, kui taga kõndida. Aga väheke järsemaid pöördeid saab teha ainult ühele poole, kus juba hein niidetud. Nimelt sellise haagis tüüpi asjaga see asi, et pöörates tagarattad lõikavad nurka ja sõkuvad heina maha. Kuna rootorniiduk ise enam seda heina üles ei tõsta tuulega, siis jäävad sellised koledad niitmata ribad järgi.

Lihtsaim lahendus oleks alustada niitmist platsi keskelt. Lasta jalgsi kaks esimest käiku edasi tagasi ära, siis käru taha ja tuld. Positiivne lisa on, et ehk jäävad konnad kah ellu

Vaja oleks ikka sellist asja, kus pööramisel taguots käiks esirataste kohapeal.
Saaks seda kahte moodi lahendada. Kas siis teha keskelt keeravaks, nagu näiteks T150K või siis teha raam jäik keskelt ja panna tagumised rattad pöörama nagu kombainidel või E-del.
Kes selliste masinatega kokku puutunud, võiks nõu anda, kumb lahendus parema pöörderaadiusega.
Veel omakorda saaks seda ainult tagarataste pööramist teha veel kahte moodi. Kas siis käändtelgedega või siis panna pöörama kogu sild koos teljega, nagu näiteks hobuvankril. Kumb lahendus siin parem?

Minu tagasihoidliku arvamuse järgi oleks parim variant ikka pööravad tagarattad ja kindlasti käändtelgedega, vankri moodi pööramine ajab niigi kipaka masina lihtsalt külili. Rooli hoovastikku kah kergem ehitada. Istme võiks vist isegi natuke tagateljest tahapoole nihutada. Keskelt peab masin vertikaalsuunas "painduma", et niiduki rootor saaks vastu maapinda püsida. Seda survet rootorile saakski siis kas istme asendi või siis mingi lisavedruga reguleerida - maitse asi. Võimalik, et võtan asja sügisel ise ette, varem pole kahjuks aega.

[meli666]

Istme võiks vist isegi natuke tagateljest tahapoole nihutada. Keskelt peab masin vertikaalsuunas "painduma", et niiduki rootor saaks vastu maapinda püsida. Seda survet rootorile saakski siis kas istme asendi või siis mingi lisavedruga reguleerida - maitse asi. Võimalik, et võtan asja sügisel ise ette, varem pole kahjuks aega.

Seda rootori maapinna kopeerimist saaks vast ka nii lahendada, et lihtsalt nende samade rattavõlli otsas olevate torude külge teha jäik raam. Muidugi esi ja tagasilla vahel peab pööramismuhv säilima.
Väike palve ka. Kuna käändtelgede tegemisega omajagu tööd, siis äkki kellegil on müüa mingit käändtelgedega aiatraktori esisilda, mida saaksin kasutada. Veel parem, kui oleks kõige roolivarraste ja ratastega. Peaks olema ikka selline väiksemat laadi, umbes nagu murutraktoritel. Kombaini ja E-de omi mitte pakkuda, need liiga rasked.

[meli666]

Nii, nüüdseks juba muruplatsid ükskord kõik läbi niidetud ja esile kerkisid ka mõned vead.
Esiteks sai algul tehtud see keskelt pööramine natuke vale. Nimelt peab esi- ja tagateljest keskele käändmiku juurde olema sama pikkus, muidu ei käi tagarattad esimeste jälgedes. Mul sai see tagumine osa algul pikem, aga nüüd see viga parandatud. Pöörderaadius nüüd väga hea, 40cm eseme ümber saab ringiratast ilusti tiirutada. Arvan, et tuleb jääda ikkagi selle lahenduse juurde. Ainult pööravad tagarattad nii head juhtimist vist ei võimalda ja lisaks tolle lahenduse puhul tagarattad esimeste jälgedes ei käi.
Tagurpidi käigu link sai pandud teise sarve külge ülespoole, muid kippus põlvi nühkima.
Üks viga vaevab aga eriti seal, kus vaja palju niiöelda nullpöördeid teha-aias. Nimelt nõuab omajagu jõudu see sarvedest pööramine täitsa risti. Õnneks otse tõmbab ennast ise. Lisaks see viga ka, et täispööret saab teha ainult vasakule, paremale keerates jääb edasikäigu link liiga kaugele käest ja peab istmelt õrnalt püsti tõusma.
Äkki keegi oskab head lahendust pakkuda, kuidas seda pööramist kergemaks teha. Mõtlesin sarved üldse ära kaotada, kuid kuidas siis teha.
Lääne raideritel osadel on vist hüdroga ja odavamatel kuidagi trossidega. Keegi äkki teab, kuidas see trossimajandus toimib?
Mõtlesin ka mingit roolikarpi panna, aga saaks seda üldse kasutada? Mingi Gaz 53 karbi leidsin kuurialt, aga see liialt raske ja suur. Millisel vene tehnikal veel on sellist tüüpi kasutusel, peaks olema ikka mõõtmetelt väiksem.

[Isapull]

Tähelepanek pööramise sümmeetria kohta on igati õige, esi- ja tagatelg võiksid olla sama kaugel käändmikust. Gazooni roolikarbist on ilmselt vähe kasu. Otsi parem kaks kaks omavahel hambuvat hammastarast suurusega n.t 3/1, või 4/1. või midagi seesugust, pane suurem ühe raamiosa külge jäigalt ja väiksem teise raamiosa külge seda liigutava rooli ja vardaga liigutama. Ülejäänud juhthoovad saaks maha võtta ning juhttrossid tagaosale ja juhile lähemale pedaalide ja/või kangide alla viia. Ja raider ongi valmis. Ilmselt saaks sedasi nii käru vedada kui ka lund puhuda.

tervitab,

IP

[meli666]

Otsi parem kaks kaks omavahel hambuvat hammastarast suurusega n.t 3/1, või 4/1. Või midagi seesugust, pane suurem ühe raamiosa külge jäigalt ja väiksem teise raamiosa külge seda liigutava rooli ja vardaga liigutama. tervitab,

IP

Mõte hea, aga kas sedasi roolist keeramine liiga raskeks ei jää. Saab küll hammasrataste suurusega mängida, aga siis peab ka selle võrra rohkem rooli pöördeid tegema. Roolikarbis olev tiguülekanne vist teiset puust jõumomendiga.
Muidugi enne teada ei saa, kui ära ei proovi.
Roolikarbist vast saaks ka asja, kui kinnitada ta istmealla raamile ja sealt siis tuua varras ette, kinnitada ta pildil märgitud munaku otsa. Aga siis vist jällegi täispööret teha ei saa ja roolihoob ise peab asuma siis kas ülal- või allpool raami toru, et ta segama ei hakkaks.
Suurem asi joonistaja ei ole, aga aru vast saada, mida mõtlen.

[Isapull]

Arusaadav mõte. Minu loogika oli selles et pööramisele mõjuvad jõud liiguks horisontaalsuunal. Roolikarbi pendelhooba silmas pidades, toimub sellega vertikaalisuunas liigutamine. Iseenesest autodel see muidugi toimib, aga neil ka pikem roolivarras. Lühem võib murdma hakata. Kui soov Gazooni vms roolikarpi kasutada, siis ma prooviks ta külili panna selliselt, et teoratta võll jääks keskliigendi kohale ning rooli tooks 90kraadise reduktoriga üles. Päris naljakas lahendus iseenesest, eriti veel kui valele poole pöörama hakkab)))). Ka seda viga saab koonushammasratastega reduktoriga parandada, kas veab pealt või altpoolt võlli.

Tegelt pigem soovitaks mõne sõiduato hammaslattrooli, neil tavaliselt ka roolivõllil paar liigendit küljes, ehk võimalus sõiduasendile mugavust luua.

Terv.,
IP

[nunu]

Kuna mul niidu peal palju timutit sees ja viimane oli pikaks kasvanud, siis tegin oma suurel heinamaal esimese niitmise laupäeval ära. Võtsin ratasliidesel kasti maha ja lühikesena osutus hämmastavalt manööverdamisvõimeliseks. Aga jah, kui täisnurga all pöörata tahtsin, siis oli mugavam korraks istmelt maha hüpata ja selle aja kõrval kõndida. Siis sai vabalt mõlemale poole pöörata, ilma et "käed lühikeseks" jääksid. Lõppkokkuvõttes siiski isiklik energiakulu kordades väiksem, kui eelmsel aastal, kui kogu aeg niiduki taga vantsisin. Kallakute peal (kuni 25%) külgstabiilsus kah piisavalt hea ja ülesmäge ronimisel probleeme ei olnud.
Arendaks natuke edasi ksf! Isapulli pakutud lahendust.
Kui vaja tõepoolest keskelt pööramise juurde jääda, siis mina kasutaks ketihammasrattaid. Suurem on siis nagu auväärne ksf! soovitab jäigalt esimese raamiosa küljes, väiksem puksi sees pöörleva võlli küljes, mille ülemises otsas nupuga/vändaga rool umbes nii, nagu sellel visandil
   
Pöördliigend tuleks sellisel juhul tõsta natuke tahapoole või veel mõistlikum, panna tagasild kiige peale.
Juhtsarved võib eemaldada ja käikude trossid ühendada pedaalidega.
Minu mõte, et pöörama panna tagarattad oligi seotud sellega, et siis saab masina veel lühemaks teha. Jalad toetad "esikahvli" peale, rooli kinnitaks umbes sinna samasse. Rooli pööramise kannaks jalgrattaketiga taha, kus siis roolipendliga muudaks pööramise suunda. Kett lisab muidugi natuke loksu, aga ega see roolimine nii täpne kah ei pea olema.

Parimat

[meli666]

Kui soov Gazooni vms roolikarpi kasutada, siis ma prooviks ta külili panna selliselt, et teoratta võll jääks keskliigendi kohale ning rooli tooks 90kraadise reduktoriga üles.
Terv.,
IP

Aga kas siis mitte nii ei saaks teha, et Gaz roolikarbi korpuse kinnitaks jäigalt tagumise raami kesktoru külge. Paneks ta nii, et see väljundvõll jääks otsapidi allapoole. Esimese raami keskosa keevitaks siis juba roolikarbi väljundvõlli otsas oleva pendelhoova külge. Arvan, et Gazi väljundvõll piisavalt jäme, et sellise kerge masina puhul see läbi ei paindu.
Aga seda peab veel vaatama, palju see väljundvõll pöörab, ilmselt 180 kraadi vist mitte.
Ja häda ka sellega, et sellise lahenduse puhul jääb ta kahjuks valele poole pöörama ja ainult kardaanidega rooli keeramise varda viimisest horisontaalist vertikaali ei piisa. Vaja ka kahe hammasrattaga reduktor vahele lisada, et pöörde suunda muuta. Või tegelikult, kui see väljundvõll teistpidi pöörata 180 kraadi, siis vist hakkab isegi õigesti tööle.
Kui häiriv see on, et kui rooliratast keerata paremale ja masin läheb vasakule. Võibolla harjub ruttu ära.
Kuna sellist väikest 90 kraadi reduktorit nii väga kuskilt ei leia ilmselt, siis äkki prooviks selle nurga muutuse saavutada kardaanidega.
Näiteks, palju üks tavaline MTZ 82 roolisüsteemis olev kardaanliigend kannataks nurka muuta? Neid vedeleb ja saaks ära kasutada. Üks kindlasti vist 90 kraadi nurka muuta ei võimalda, aga kaks?

[meli666]

Nii, mõeldud nii ja naapidi, aga asi edeneda kuidagi ei taha.
Gaz roolikarpi kasutada selliselt, nagu mõtlesin, ei saa. Väljundvõlli pöördenurk kuskil 100 kraadi ainult.
Veel torkas pähe mõte kasutada MB1 enda käigukast reduktorit selliselt nagu allpool. Esimese raami poole kinnitan rattavõlli külge ja taguosa korpuse enda külge. Rooli jaoks ka kohe rihmaratta võllilt väljavõte olemas, ei ole vaja kardaanidega nurka muuta. Lisaks oleks pööramise jõumoment ja kiirus suisa kahe käiguga reguleeritav.
Aga käigukastil selline häda, et rooli peab vähemalt pool pööret tühja pöörama, et asi mõikaks. Asjal sees palju kette ja pingutid puuduvad. Ja ega neid eriti sinna teha ka ei anna. Kardan, et asi hakkab ujuma ja sõidusuuna säilitamiseks rooliga vaja vehkida. Nii et see mõte ka ei sobi.
Proovin teha ka vist ikka tagumiste rataste pööramisega. Sai kola alt välja otsitud üks vana CK-4 pooleks läinud tagasild. Raske ta on, aga kui sealt ainult käändteljed lõikuriga välja nosida, siis raskeks asi ei lähe. Vähemalt korralikud pronkspuksidel ja laagril asjad.
Oskab keegi öelda, miks on käändtelgede tapid viltu tehtud sillatala suhtes? Kas see parandab mingil määral pööramist rataste kalde muutusega?

[pen.skar]

Käändtelje poldi ots peaks sihtima rehvi teega kokkusaamise koha keskele. Siis on kerge roolida ja rooli lahtilaskmisel püüab masin ise otsesõidu suunda tagasi võtta. Viimasel pildil kombaini sild juhtunud "jalad ülespidi". Jooned käändtelje polt- paraleelvarda ots peaksid kokku saama teise silla keskel otsesõidul, siis on ka roolitrapetsiga korras.