[Killer666]

Meil jäi kunagi muru peal, kus oli õhuke kiht lund peal miski scania veouto kinni. Juht ei lasknud rohkem ratast ringi vaid tõime toast ahjude ja pliitide alt kõik tuha mis saime ja puistasime selle veorataste alla. Kohe hakkas suur masin ilusti liikuma. Oleks see nüüd sinna sisse vajunud, siis oleks ilmselt pahandust palju olnud.

[aavu]

Meil jäi kunagi muru peal, kus oli õhuke kiht lund peal miski scania veouto kinni. Juht ei lasknud rohkem ratast ringi vaid tõime toast ahjude ja pliitide alt kõik tuha mis saime ja puistasime selle veorataste alla. Kohe hakkas suur masin ilusti liikuma. Oleks see nüüd sinna sisse vajunud, siis oleks ilmselt pahandust palju olnud.

Sõidust tulnud soojad rehvid sulatavad momentselt oma kokkupuutepunkti lumega jääkihi. Allapanekuks olen kasutanud käepärast, isegi vana vedrumadratsit ja äravisatud neljaks rebitud sünteetilist 3x4m vaipa.

[Soobel]

Kusjuures tuhk on tõesti vägagi libedusevastane asi. Vanasti loobiti seda ikka kõvasti kõnniteedele, eriti just puuagulites, kus ahiküte ja briketiving oli igatalvine asi. Ainus häda oli see, et kevadel sulas sellest väga rõlge pori välja. Ise sai seda viimati kasutatud, kui oli talvisel ajal vaja liigutada m424, kui garaaziesine oli jääs ja sel mingised second hand siledad suverehvid all nii, et jäi igasse lohku kaapima.

[KristjanT]

Vaadates neid videoid, tekkis mul mõte, et miks ei võiks sarnaselt trammidele ka bussidel olla veorataste ees torud, kust libeda korral saab nt. paigaltvõtmise hõlbustamiseks puistata rataste ette liiva või peent killustikku?

Palgiveoautodele on selliseid puistureid veorataste ette paigaldatud küll, siin samas Eestis. Aga eks nende töötingimused ole talviti ka rasked, seepärast on enamike vedukite veoskeem 6x4. Tõstuk asub päris pikalt üle tandemtelgede, mis annab veosildadele koormust ka siis, kui auto on tühi.

[sm. Eestimaa]

Vaadates neid videoid, tekkis mul mõte, et miks ei võiks sarnaselt trammidele ka bussidel olla veorataste ees torud, kust libeda korral saab nt. paigaltvõtmise hõlbustamiseks puistata rataste ette liiva või peent killustikku?

Palgiveoautodele on selliseid puistureid veorataste ette paigaldatud küll, siin samas Eestis. Aga eks nende töötingimused ole talviti ka rasked, seepärast on enamike vedukite veoskeem 6x4. Tõstuk asub päris pikalt üle tandemtelgede, mis annab veosildadele koormust ka siis, kui auto on tühi.

Selline süsteem eksisteerib http://www.youtube.com/watch?v=EwLCOqIUvsU

[zazik]

6x4 ja 6x2 puhul kastutatakse ka tagumiste rataste vahelisi rullikuid, mis asendavad sildadevahelist differentsiaalilukku.
Aga selline nupustlülitatav ketisüsteem kuluks igale veokile meie laiuskraadil ära.

[v6sa]

...
Selline süsteem eksisteerib http://www.youtube.com/watch?v=EwLCOqIUvsU

Ketiheitjad on meist põhjapool laialt kasutusel. Pimaautod, palgiveokid - maal ilma ei hakka keegi end ja teisi tapma.

Samamoodi ka veo- ja abisailla rataste vahele surutavad "ülekanderullid", mis ka abisilla vedama panevad.

Kui olud on rasked, peab nutikas olema

[KristjanT]

6x4 ja 6x2 puhul kastutatakse ka tagumiste rataste vahelisi rullikuid, mis asendavad sildadevahelist differentsiaalilukku.
Aga selline nupustlülitatav ketisüsteem kuluks igale veokile meie laiuskraadil ära.

Väike parandus. 6x4 veoskeemi korral abirullikuid ei kasutata, sest keskdiferentsiaal on lukustatav (oli juba KamAZ-il, lääne masinatel saab kõik neli ratast korraga vedama panna ehk on olemas ka sillasisesed lukud). Rullikuid kasutatakse 6x2 veoskeemi korral ja pigem rasketes oludes kasutusel olevatel veokitel, sest enamasti piisab abitelje üles tõstmisest. Seeläbi saab veotelg omale koormust juurde. Tõsi, mitmetel uutel masinatel ei lase elektroonika koormatuna abitelge enam kergitada.

[zazik]

6x4 ja 6x2 puhul kastutatakse ka tagumiste rataste vahelisi rullikuid, mis asendavad sildadevahelist differentsiaalilukku.
Aga selline nupustlülitatav ketisüsteem kuluks igale veokile meie laiuskraadil ära.

Väike parandus. 6x4 veoskeemi korral abirullikuid ei kasutata, sest keskdiferentsiaal on lukustatav (oli juba KamAZ-il, lääne masinatel saab kõik neli ratast korraga vedama panna ehk on olemas ka sillasisesed lukud). Rullikuid kasutatakse 6x2 veoskeemi korral ja pigem rasketes oludes kasutusel olevatel veokitel, sest enamasti piisab abitelje üles tõstmisest. Seeläbi saab veotelg omale koormust juurde. Tõsi, mitmetel uutel masinatel ei lase elektroonika koormatuna abitelge enam kergitada.

Julgen üsna kindlalt väita, et kasutatakse ka 6x4 puhul. Isiklikult pole küll sellise masinaga sõitnud, seetõttu ei tea, kas rullikud toetavad difrilukku või asendavad. Aga olen reaalselt sellist masinat lähedalt näinud. Samas omades kogemusi vanemate masinatega julgen väita, et tavalised diffrilukud ei ole kuigi töökindlad.
Abiteljel on reeglina kolm asendit - Sild maas ja lukus, sild maas kuid vaba ning sild üleval.

[Daff]

No nii, võtame siis sõna rullikute teemal, mis asendavad difrilukku. KristjanT jutt on vettpidav, võin kinnitada, kuna olen ise neid masinaid nii lähedalt näinud, et lähemalt pole enam võimalik. Rullikud on kasutusel ainult 6x2 veoskeemiga masinatel selle eesmärgiga, et rasketes oludes abisilla rattad läbi rulliku vedama sundida. Seda aga peab tegema väga ettevaatlikult. Koormaga polnud eriti soovitav neid kasutada kuna rataste läbilibisemise korral rullik ei suutnud abisilla ratast enam ringi ajada ja lõhkus rehvil mustri maha. Tulemus: kahel rehvil protektor kas täitsa maas või totaalselt rikutud. Hea kui rehv ise terveks jäi. Nende rullikute kohta kehtis ütlus: "Mõistliku kasutuse printsiip".

Zazik väidab, et on kasutusel rullikud ka 6x4 veoskeemiga masinatel. Küsiks, mis eesmärgiga? 6x4 masinad blokeerivad ennast ju täielikult. Sillad on blokeeritavad, sildadevaheline diferentsiaal on blokeeritav. Jäigemat asja pole enam võimalik välja mõelda. Mida teeb seal veel rullik?
Väideti, et abiks nõrgale blokeermehanismile. Väheusutav. Ainus auto mille blokiraator oli nõrga ehitusega on vana Scania 124 komplektis sillaga millel puudus külgülekanne. Nende sildadega aga polnud võimalik ehitada 6x4 veoskeemi.

[zazik]

No nii, võtame siis sõna rullikute teemal, mis asendavad difrilukku. KristjanT jutt on vettpidav, võin kinnitada, kuna olen ise neid masinaid nii lähedalt näinud, et lähemalt pole enam võimalik. Rullikud on kasutusel ainult 6x2 veoskeemiga masinatel selle eesmärgiga, et rasketes oludes abisilla rattad läbi rulliku vedama sundida. Seda aga peab tegema väga ettevaatlikult. Koormaga polnud eriti soovitav neid kasutada kuna rataste läbilibisemise korral rullik ei suutnud abisilla ratast enam ringi ajada ja lõhkus rehvil mustri maha. Tulemus: kahel rehvil protektor kas täitsa maas või totaalselt rikutud. Hea kui rehv ise terveks jäi. Nende rullikute kohta kehtis ütlus: "Mõistliku kasutuse printsiip".

Zazik väidab, et on kasutusel rullikud ka 6x4 veoskeemiga masinatel. Küsiks, mis eesmärgiga? 6x4 masinad blokeerivad ennast ju täielikult. Sillad on blokeeritavad, sildadevaheline diferentsiaal on blokeeritav. Jäigemat asja pole enam võimalik välja mõelda. Mida teeb seal veel rullik?
Väideti, et abiks nõrgale blokeermehanismile. Väheusutav. Ainus auto mille blokiraator oli nõrga ehitusega on vana Scania 124 komplektis sillaga millel puudus külgülekanne. Nende sildadega aga polnud võimalik ehitada 6x4 veoskeemi.

Hmm, no kurja. Sellisel juhul oli see süsteem sinna ilmselt ise ratsitud (aga kui väide diffrilukkude töökindlusest pädeb, siis milleks?). Või oli kasutusel topeltratastega mittevedav abisild (kuigi mul on meeles justkui oleks mõlemad sillad vedanud). Tegu oli umbes sajandivahetusest pärit MAN-kalluriga.

Scania R124 diffrilukk oli jah üks konkreetne ikaldus, millega olen kokku puutunud. Sellel ei rakendunud lukk ühestki asendist ja kui proovida, siis vilkus tuli armatuuris veel nädal aega takkaotsa.
Teine, millel lukuga aeg-ajalt jama ette tuli, oli Volvo FH12, 2001 või 2002 väljalase. Mõni kord oli nagu abiks, aga enamik kordi ei rakendunud. Võibolla oli keegi kunagi vägivalda kasutanud siis selle kallal.

[Daff]

Selle rulliku pärast pole vaja meelt heita.Olen ise ühe platvormi peale tõstnud 6x4 masinale mis pärines 6x2 pealt. Rullikute võlli lõikasin gaasiga läbi ja viskasin minemaaga aga kogu mehanism jäi peale. "Kurejalad" keevitasin kinni, et nad ei hakkaks alla vajuma ja kogu moos. Küljelt vaadates jäi mulje et sellel masinal kasutatakse rullikuid.

[v6sa]

...
Scania R124 diffrilukk oli jah üks konkreetne ikaldus, millega olen kokku puutunud. Sellel ei rakendunud lukk ühestki asendist ja kui proovida, siis vilkus tuli armatuuris veel nädal aega takkaotsa.
Teine, millel lukuga aeg-ajalt jama ette tuli, oli Volvo FH12, 2001 või 2002 väljalase. Mõni kord oli nagu abiks, aga enamik kordi ei rakendunud. Võibolla oli keegi kunagi vägivalda kasutanud siis selle kallal.

Hooldamata tehnika, mida kasutajad hoolega lõhkunud on, on ikaldus küll. Purunevad ka tummised tükid, rääkimata mõistusega kasutamist vajavast difrilukust.

Korduvalt ümber ehitatud tehnika korral ei ole vast mõtet vaielda selle üle, mida sellele on keeratud külge tehasest ja mida juurde pannud kasutajad omast tarkusest.

[KristjanT]

Ega Daffi jutule polegi väga midagi lisada. 6x4 masinal ei saa olla abirullikutel mitte mingit eesmärki, sest mõlemad sillad kui ka sildadevaheline diferentsiaal on võimalik lukustada ja siis ei ole rullikutega mitte midagi teha. Rullikutega rehvide lõhkumise jutt on ka tõene, väga levinud probleem.