19-11-2013, 17:42 PM
mingi uus on, kas tsehhikas või jugo. Tõpselt ei tea.
(19-11-2013, 14:08 PM)v6sa Kirjutas: Oled kindel, et metanool ühes hooldamatusest paduhõredaks muutunud diiselmootoris miinus kolmekümne juures plahvatab?ei ole. pole proovinud. mõni pädev keemik ilmselt ütleks kohe. a mina sel päeval koolis ei käinud, kui viina põlemist õpetati. muidu teeks loomkatseid, aga miinus kolmekümmet pole ja hoopiski pole paduhõredat diislit.
(19-11-2013, 20:47 PM)diesel Kirjutas: ...
muidu teeks loomkatseid, aga miinus kolmekümmet pole ja hoopiski pole paduhõredat diislit.
(19-11-2013, 23:06 PM)diesel Kirjutas: mul on brake cleanerit kast või paar pidevalt varuks. vabalt võin ühe pudeli katsetusteks eraldada.
(19-11-2013, 23:19 PM)v6sa Kirjutas: BC ma tean, kuid seal ju metanooli (vähemalt märkmisväärselt) pole. Survetakti lõpus plahvatab sellest seesama aromaatne gaasiline süsivaesinik, mis käivitusgaasiski.
(22-11-2013, 21:54 PM)E303 Kirjutas: ...
Originaalis peaks seal augus asuma mootori käivitussoojendi küünal mis oli üsna mannetu lahendus mootori käivitamiseks jahedamal ajal .
(22-11-2013, 23:57 PM)Janx Kirjutas: Lp ksf diesel. DIISELKÜTUS PLAHVATAB SURVE ALL!
(23-11-2013, 00:35 AM)klaave Kirjutas: Ma kipun arvama, et päris ainult survest diisel ei plahvata - diisli aurud plahvatavad surve ja temperatuuri koosmõjul
Huvitav kuidas tekib temperatuur? Võin kinnitada et survest. (Talvel aitab külma mootori korral (ka väheke hõreda)temperatuuri tõsta eelsüüteküünal) Järelikult võib öelda et plahvatab survest. Ja kui olla täpsem siis ei plahvata ei diisel ega aurud vaid täpselt doseeritud küttesegu. Segu vale koostisega (loe: vales vahekorras) ja ega ikka ei plahvata küll, vähemalt mitte mootori korralikuks tööks vajaliku jõuga. Selle üle vaielda teeb sama mis kana ja muna kohta käivas küsimuses.
(23-11-2013, 12:20 PM)phyl Kirjutas:Olen ka koolis käinud ja ei saa aru miks kellelegi lugemine raskusi valmistab? Sa kirjutasid ju sedasama asja mis mina ja nüüd väidad et minu variant on vale.(23-11-2013, 00:35 AM)klaave Kirjutas: Ma kipun arvama, et päris ainult survest diisel ei plahvata - diisli aurud plahvatavad surve ja temperatuuri koosmõjul
Huvitav kuidas tekib temperatuur? Võin kinnitada et survest. (Talvel aitab külma mootori korral (ka väheke hõreda)temperatuuri tõsta eelsüüteküünal) Järelikult võib öelda et plahvatab survest. Ja kui olla täpsem siis ei plahvata ei diisel ega aurud vaid täpselt doseeritud küttesegu. Segu vale koostisega (loe: vales vahekorras) ja ega ikka ei plahvata küll, vähemalt mitte mootori korralikuks tööks vajaliku jõuga. Selle üle vaielda teeb sama mis kana ja muna kohta käivas küsimuses.
OT-ikut edasi, aga ise just vastasid eelnevale probleemile - kui diisel süttiks ainult survest, siis milleks on vaja eelsüüte küünlaid? Tee mulle see selgeks ja saad respekti minu poolt.
Minu loogika ütleb seda, et kiiresti õhku kokku surudes tekib rõhk ja rõhuga kaasneb ka gaasi kuumenemine - diisel pillil on vaja vähemalt 700 kraadi temperatuuri ja mingisugust rõhku (tegelikult pole rõhku vajagi, 700 kraadi juures süttib diisel ise enesest), et pihustatud diisel võiks süttida. Kui temperatuuri ei teki, aga rõhk on silindris olemas, siis pill ei lähe käima - annad eetrit ja elu sisse tulebki (teadupärast süttivad eetri aurud 40 kraadi juures juba) ,või eelsüüte küünalt, et saavutada süttimise temperatuur.
Kas teeme eraldi teema vaidlemiseks?
Hea katsetuse võid teha kodus - võtad topsiku koos diisliga ja viska diisel lõkkesse näiteks - arvad et ei põle? (kui midagi peaks juhtuma - lased endal käe otsast - siis mina ei vastuta selle tegevuse eest)
Kuna sinu loogika väidab, et diisel süttib ainult survest - kus on lõkkes surve?
(23-11-2013, 13:11 PM)klaave Kirjutas:(23-11-2013, 12:20 PM)phyl Kirjutas:Olen ka koolis käinud ja ei saa aru miks kellelegi lugemine raskusi valmistab? Sa kirjutasid ju sedasama asja mis mina ja nüüd väidad et minu variant on vale.(23-11-2013, 00:35 AM)klaave Kirjutas: Ma kipun arvama, et päris ainult survest diisel ei plahvata - diisli aurud plahvatavad surve ja temperatuuri koosmõjul
Huvitav kuidas tekib temperatuur? Võin kinnitada et survest. (Talvel aitab külma mootori korral (ka väheke hõreda)temperatuuri tõsta eelsüüteküünal) Järelikult võib öelda et plahvatab survest. Ja kui olla täpsem siis ei plahvata ei diisel ega aurud vaid täpselt doseeritud küttesegu. Segu vale koostisega (loe: vales vahekorras) ja ega ikka ei plahvata küll, vähemalt mitte mootori korralikuks tööks vajaliku jõuga. Selle üle vaielda teeb sama mis kana ja muna kohta käivas küsimuses.
OT-ikut edasi, aga ise just vastasid eelnevale probleemile - kui diisel süttiks ainult survest, siis milleks on vaja eelsüüte küünlaid? Tee mulle see selgeks ja saad respekti minu poolt.
Minu loogika ütleb seda, et kiiresti õhku kokku surudes tekib rõhk ja rõhuga kaasneb ka gaasi kuumenemine - diisel pillil on vaja vähemalt 700 kraadi temperatuuri ja mingisugust rõhku (tegelikult pole rõhku vajagi, 700 kraadi juures süttib diisel ise enesest), et pihustatud diisel võiks süttida. Kui temperatuuri ei teki, aga rõhk on silindris olemas, siis pill ei lähe käima - annad eetrit ja elu sisse tulebki (teadupärast süttivad eetri aurud 40 kraadi juures juba) ,või eelsüüte küünalt, et saavutada süttimise temperatuur.
Kas teeme eraldi teema vaidlemiseks?
Hea katsetuse võid teha kodus - võtad topsiku koos diisliga ja viska diisel lõkkesse näiteks - arvad et ei põle? (kui midagi peaks juhtuma - lased endal käe otsast - siis mina ei vastuta selle tegevuse eest)
Kuna sinu loogika väidab, et diisel süttib ainult survest - kus on lõkkes surve?
Olgu parandan ennast natuke. SISEPÕLEMISMOOTORIS süttib diiselkütte segu järsu rõhutõusu mõjul, kiirelt tõusva temperatuuri tõttu.LOE RÕHK TEKITAB TEMPERATUURI TÕUSU Kui mootori silindrid on juba sõelad ja ei toimu vajalikku kiiret rõhu (ja seoses sellega ka temperatuuri) tõusu, on mootori käevitumine vaevaline. Eelsüüte küünal ei tööta nii nagu sinu jutust võib aru saada. EELSÜÜTE KÜÜNAL EI SÜÜTA KÜTTESEGU VAID AITAB SILINDRIS TÕSTA TEMPERATUURI Paljudel tänapäeva masinatel on juba eelsüüteküünlad projekteeritudki temperatuuri enne käevitust ja ka käevituse ajal tõstma kuna kolvikäik ei tekita plahvatuseks vajalikku temperatuuritõusu. (Miks muidu sidruni berlingo ei käevitu ka suvel ilma töökorras eelsüüte küünlata)? Õige vastus: kolvikäik ei tekita nii kiirelt vajalikku survetõusu (loe temperatuuri),mis vajalik käevituseks. Kui mootor juba käib siis on temperatuurid juba teised ja kiirest kolvikäigust jätkub.
Samas võta korralik tugev anum, vala diisel sisse ja anna survet. anna kohe kõvasti ja oota pauku- huvitav kas tuleb? Niikaua kui katsetad võin teistele ette öelda, et ega enne kui anum puruneb pauku ei tulegi. Diisel ei plahvata, plahvatab küttesegu s.t. diiselkütte ja õhu segu surve all, ja sedagi suhteliselt kindla vahekorra ja temperatuuriga. Sinu poolt pakutud variant diisli viskamisest lõkkesse ei ole üldse midagi uut, kuid kus on plahvatus?. Seda mis toimub saab nimetada laisaks süttimiseks. Proovi sama asja bensiiniga siis saad plahvatuse moodi asja.