[Marko]

Arvatavasti on selliseid paigaldusi niinimetatud kõdurajoonides tänase päevani alles.

[honkomees]

Selle elektri vidina mõtte on see, et keerad korgi pessa enne voolumõõtjat, krokodilliga võtad nulli kilbist ja pistik seal otsas on selleks, et paned kontakti ja ongi tasuta elekter, see pole minu poolne oletus vaid praktiseeritud kogemus.

Ei saa aru, et kuhu sa selle korgi enne voolumõõtjat keerasid, kõik peaks nagu plommi all olema või ? Või ei saa ma naljale pihta ?

Ju sa pole väga vanu elektripaigaldisi näinud: mul nt oli majja tuleva 1-faasi otsas kõigepealt kolme kaitsmega plommitud karbike ja selle järel voolumõõtja, mis kah plommitud. Mis funktsioon oli täpselt neil kolmel kaitsmel ei tea (ei arutanud omal ajal neid lahti ju), läbi põlesid eri aegadel erinevad aga tuppa tuli 1 faas.

[maitus]

No ju ma vast olen ikka mida iganes näinud. Ma olen 53 ....Mulle jäi ainult see plommiasi arusaamatuks. Kui plommi pole, siis ei pea muidugi geenius olema, et enne voolumõõtjat vool kätte saada .

[Power]

Ei saa aru, et kuhu sa selle korgi enne voolumõõtjat keerasid, kõik peaks nagu plommi all olema või ? Või ei saa ma naljale pihta ?

Nalja pole. 
Helistad kontorisse ja ütled, et peakaitse põles läbi. Elada aga on vaja. Lubatakse siis plomm maha võtta ja lubatakse saata ka kontroll uut plommi panema. Nagunii ei tule kontroll paari kuu jooksul ... nii oli vähemasti 30 aastat tagasi. Nüüd pole enam selliseid kaitsmeid ja kontroll käib ka siis, kui plommi pole vaja panna.

Motamees sul on õigus, nii maal elu käiski aga ega ma seda taga nutta, vargus on vargus, siis sai noor oldud ja ja aeg ju oli selline kes rohkem nihverdas oli popp poiss/tüdruk Motamees sull on õigus, nii maal elu käisgi  aga ega ma seda taga nutta, varrgus on varrgus, siis sai noor olldud ja ja aeg ju oli selline kes rohkem nihverdas oli popp poiss/tüdruk  

[karvik]

Proovisin kah selle seadme kasutus alale pihta saada. Ei saa päris lõpuni ikka aru mis jaoks just sedasi?
Kui voolu varastamiseks, siis piisab ju kahest juhtmest ja pistikupesast. Heaküll, kaitse kah. Aga milleks see pistik vaja on?

Voolu ei pidanud nii keeruliselt varastama. Suuremahulised elektri tööd tehti ära pikema varre otsa paigaldatud konksuga, mis tõsteti otse liinile. Kui vaja, siis kõik kolm faasi. Vähemalt meie maal käis see niimoodi.

Võimalusi oli veel, aga varastamine ei ole viisakas.
Võimalusi on ka täna.

[Basilio]

Tekkis küsimus, kas kummikud ära ei lagune kui neist seoke kruvihunnik läbi kihutatakse? Seal ka ju miski armatuur sees ikka, kas see viga ei saa?

[linnuke]

Kui miski muu enam ei aita, tuleb hakata instruktsiooni lugema ...

[Basilio]

Kardan et tehase poolt välja antud rehvi kasutamise instruktsioonis puuduvad vihjed selle sõelapõhjaks muutmise ja ehituskruvidega läbitikkimise kohta. 

[ahtos]

Kulunud kavrossi rehvi sai nn puidupoldid suured seibid ja kaks mutikat kruvitud ja olid talverehvid vägevad,kestsid paar aastat kuna asfalti oli vähe vaja kasutada ja ega seda õieti polnudki maal .Ees kaks rida taga kolm või neli rida"naelu".

[muska71]

Selline suss tsikli all ja oleneb piloodi kaalust ka palju,aga pakun,et rehvirõhk suht madal ja olematu.Kui aga nt 2 at sisse vägistame siis hakkavad kindlasti muhud tekkima suht kiiresti.

[oop123]

Kas keegi oskab arvamust avaldada tulekustutusteki vastupidavuse kohta keevituskardinana? On plaanis töötoas üks nurk muuta tuletöödeks sobivaks võimalikult odavate ja kättesaadavate vahenditega. Peamine tegevus oleks selles ruumis ketaslõikuriga lõikamine/lihvimine ja keevitamine. Plaan panna kardinasiinid lakke, ning nendele rippuma tulekustutustekkidest õmmeldud eesriie. Kuna töötuba on pisike, siis ei taha statsionaarseid mittepõlevast materjalist seinu paigaldada.Kas on mingeid paremaid materjale sellise kardina valmistamiseks,mis samas hinnaga oimetuks ei lööks?  Peaks justkui sobima Jaantatikluse teemasse?

[pkmp]

Niiviisi saab neid tekke kasutada küll.
Kasulik on kinnistada harjumus mõni aeg (tund)  peale keevitustöid  töökojas korra veel "üle nuusutamas" käia, et kas midagi kuskil salaja veel kärssab.   Säde ronib ümber nurga ka ja mõni kalts või saepurukogum mõtleb üsna pikalt enne kui leek lahti lüüa.

[rocker]

Kas keegi oskab arvamust avaldada tulekustutusteki vastupidavuse kohta keevituskardinana? On plaanis töötoas üks nurk muuta tuletöödeks sobivaks võimalikult odavate ja kättesaadavate vahenditega. Peamine tegevus oleks selles ruumis ketaslõikuriga lõikamine/lihvimine ja keevitamine. Plaan panna kardinasiinid lakke, ning nendele rippuma tulekustutustekkidest õmmeldud eesriie. Kuna töötuba on pisike, siis ei taha statsionaarseid mittepõlevast materjalist seinu paigaldada.Kas on mingeid paremaid materjale sellise kardina valmistamiseks,mis samas hinnaga oimetuks ei lööks?  Peaks justkui sobima Jaantatikluse teemasse?

Kuna küsija suu pihta tavaliselt ei lööda, siis võid uurida mõnest tuletõkke kardinaid paigaldavast firmast mingeid ülejääke või tänapäevasele serdile mittevastavaid laojääke. 

[aavu]

Üht arvamust annan edasi: kindel on metall, igasugune kardin liigub tuules, alt saab säde põrkega läbi, juhtub lohakalt ette tõmmatud või veel sada häda.

[maitus]

Olen ka seda tuleohutuse asja mõelnud. Kas ei ole ehk olemas mingit värvi või muud möksi, mis puitseina tulekindlaks muudaks. Ei pea ju olema kuumuskindel- ainult tulekindel ?!

[muska71]

Vesiklaas äkki?

[Marko]

Vaata siia:
http://www.puuinfo.ee/index.php?option=c...Itemid=122

[muska71]

Puidu süütamiseks pole vaja lahtist tuld,piisab kuiva puidu puhul täiesti kõrgest temperatuurist ja keevituspritse rela sädemed täiesti piisav.Abiks ümbruskonna niisutamine kastmine kui võimalik.Mõned aastad tagasi sõber keevitas kevadel õues,pritse läks kulusse ja kulu kimas mitusada meetrit eemale põleda ja ühes naabri maja maani maha põles,nüüd orjab panka hulk aastaid.

[maitus]

Puidu süütamiseks pole vaja lahtist tuld,piisab kuiva puidu puhul täiesti kõrgest temperatuurist ja keevituspritse rela sädemed täiesti piisav.Abiks ümbruskonna niisutamine kastmine kui võimalik.Mõned aastad tagasi sõber keevitas kevadel õues,pritse läks kulusse ja kulu kimas mitusada meetrit eemale põleda ja ühes naabri maja maani maha põles,nüüd orjab panka hulk aastaid.

Kui pead puidu puhul silmas saepuru või lihvimistolmu, siis süttivad need kindlasti sädemest- eriti viimane . Laudseinale nii lihtsalt aga ei pane tikugagi tuld otsa. Relakasädemega ammugi mitte kui ei ole tegemist just pideva sädemevooga lühikese maa pealt. Sedasi õnnestus mul alles paar päeva tagasi iseennast põlema panna- mitte kärssama ei võtnud jopet, vaid ikka kohe lahtise leegiga . Nagu Marko viidetest välja võis lugeda, siis alla 400 graadi puit ilma leegita ei sütti ja sellise temperatuurini ei kuumuta puitu ka kindlasti mitte keevitussäde. Sädeme koht küll söestub, hetkeks võib võtta üles pisikese leegigi, aga kohe ka kustub, sest see ei tekita piisavat kuumust piisavalt suurel pinnal, et puit süttiks. Ohtlikumad kohad on kindlasti laudade vahed, kus tolmu jne. Võrdleks siin selle aparaadiga, millega puidule kirjasid peale põletatakse. Kunagi noorena sai sellega sussitada ja ei olnud juhust, et puit näpuvahel põlema oleks läinud. Võis samuti hetkelise leegi üles võtta, mis kohe ka kustus. Proovi sa näiteks kasvõi ahjus ühele halule tuld otsa saada- no ei ei saa ikka küll, põleta või terve hunnika ajalehte ära . Veelparem näide oleks ehk leeklambiga puidu süü väljakõrvetamine- peab ikka isuga laskma, et tule otsa võtaks ja kui võtabki, siis leeklambi eemaldudes see leek kohe ka kustub, sest puit ei ole kuumenenud põlemistemperatuurini piisavalt sügavalt, et jätkata iseseisvat põlemist. Ohtlikud asjd on pigem tolm ja kaltsuhunnikud, paber, kergestisüttivad vedelikud, küttekolded, mis kuumutvad puidu süttimistemperatuurini suuremal pinnal jne. Tolmuvabas puithoones keevitamine-relatamine ei ole kindlasti ohtlikum kui suitsusauna kütmine .

Vesiklaasist võiks tõesti abi olla ja selle saaks pritsiga ka kiiresti seina ja pragude vahele. On see ju mittepõlev ja õhukindel vedelik, mis ei lase puidugaasidel kuumenedes läbi pinna tulla ja süttida ja hoiab puidust eemal hapniku, mis on põlemise tingimus nr 1.

[ahtos]

Vesiklaas ei lase puidul hingata ja mädanik kiire tulema,aga õigesti tehtud rootsi punane on suhteliselt tulekindel.Sõbral põles ümber sauna põlvekõrgune kulu ja saun jäi puutumata.Oli mitu korda rootslasega võõbatud palksaun.Eks kindlasti on ka tänapäevaseid vahendeid-tuleb pritsumeestelt küsida.