[KristjanT]

Võsa - vaba tagasivool otse vaati sai kohe alguses ära proovitud. Manomeeter ei valeta. Abi võiks olla rotameetrist vooluhulga mõõtmisel, aga sellist riistapuud mul paraku pole. Elektripoole peal ei ole midagi leiutada, peamooduli skeem on olemas ja juhe jookseb õigest kontaktist ning on terve. Vool tuleb alati õigel ajal peale. Hüdraulikaskeemi mul Keto jagaja kohta ei ole, on Ukolt saadud koostejoonised. Ja hüdraulikaskeemist väga puudust ei tunne kah, sest jagaja on nii lahti kui olla saab. Kõik kanalid, kust õli liigub, on näha.

Mul tekitab endiselt veidi segadust saekanalis olev vedruklapp. Mingit otstarvet ma suurt talle välja mõelda ei oska. Ta ju võiks olla kavitatsiooniklapp, et täita saekanalit õliga kui pöörlevale mootorile õli pealevool katkestatakse. Jääb vaid arusaamatuks, kuidas ta töötab. Tagasivoolus olev õlisurve võiks teda avada justkui täitsa suvalisel ajal. Kas sae survekanalis on hõrendus või mitte, ei tundu nagu seda klappi mõjutavat. Aga vaevalt selles klapis viga on, sest siis ei tapaks saagimine mootorit - õli leiaks klapi avatuse korral tee otse tagasivoolu.

Üks veidi ebatõenäolisena tunduv idee on mul veel. Saagimise ajal surutakse kokku nii rulle kui nugasid. Nende silindrite tihendid ilmselt ei ole ka päris tihedad. Aga et nendest pääseks mööda nii palju õli, et saele ei jätku, seda ma ei usu. Pealegi mootori suretamine viitab sellele, et õli lüüakse täie tambiga lõikepeasse, aga tal pole nagu kuhugi minna.

Katsetused jätkuvad   Praegu on mul seal veel mitmesuguseid muresid ja tegelen vahepeal nendega.

[v6sa]

...
Pealegi mootori suretamine viitab sellele, et õli lüüakse täie tambiga lõikepeasse, aga tal pole nagu kuhugi minna.
...

Oled kindel, et see "takistus" ei ole enne pead? Ja et rõhud süsteemis tõusevad vastavalt sellele, kuidas Sina nupust tellid? Mitte viieselundilise hilistumisega?

Üks asi on detaile laual reas näha, teine asi mõõta nende koostegutsemise tulemust reaalsest jagurist.

Palju on surve tagasivooluliinis? Kas see käitub loogiliselt?

Aga tegelikult ma selle preparaadi hingeelu ei tea... Küllap meie metsamasinamehed ka varsti ärkavad ja Su õigele teeotsale juhatavad.

[KristjanT]

Aitäh kaasa mõtlemast, Taavi! Lõikepea jagaja on suletud ringlusega. Kuni eilseni uskusin, et ühe pumba survet jaotab tõstukijagaja ja lõikepea vahel õlisurvel lülitatav prioriteediklapp. Selle lahti võttes avastasin aga, et see tavaline seest tühi korpus. Ehk mõlemad pumbad hakkavad toitma lõikepead siis, kui mina mingit lõikepea nuppu vajutan ja arvuti moodul saadab signaali tõstukijagaja ühe sektsiooni solenoidile. Sektsioonil on ees pimedad, see tähendab, et läbivool tõstukijagajast on takistatud (õli saab minna vaid läbi reduktsiooniklapi) ja õli saab nüüd kolmiku kaudu joosta lõikepeasse. Moodulil on kaks väljavõtet pumpade lülitusele, pump 1 ja pump 2. Üks väljund siis juhib pimedat siibrit ühes tõstukijagajas ja teine teises. Kaks pumpa rakendatakse lõikepead toitma vaid söödul ja saagimisel. Ülejäänud toimingud tehakse ära ühe pumbaga.


Rõhud tõusevad ilusti nii, nagu peab. Saagimiseks saab ka teise pumba järeletuleku viivet arvutist muuta. Proovisin, toimib. Nagu öeldud, siis puu söötmise ajal (täiskiirusel söötmine) löövad ka mõlemad pumbad ja seda teeb ta ilusti. Vahepeal sai ka asja nii proovitud, et kolm pumpa toidavad kõik lõikepead. Puu lausa lendas läbi. Kolmanda pumba toide ongi mul veel vaja sinna leiutada. Aga kuna söödu ajal mootorit ei tapeta ja kõik toimib, siis probleem ei saa olla enne lõikepea jagajat. Mure peab olema kuskil piirkonnas jagaja-voolikud-saemootor. Ja kõik need on pulkadeks lahti käinud...

Tagasivoolu survet sai millalgi mõõdetud ja jäi normi piiresse. Enam ei mäleta täpset numbrit ja masin on praegu laiali kah, ei saa proovida. Aga kuna saagimisel sai proovitud ka voolik otse vaati suunata ja see midagi ei muutnud, siis tagasivoolu ummistused saab hetkel välistada. Ukoga olen telefoni teel päris mitu korda vahepeal nõu pidanud. Kahjuks ei ole probleemi olemust veel selgeks saanud. Kaldun arvama, et ju see saeklapp ikka jurab. Kõik sümptomid viitavad sellele, et õlil pole kuhugi minna.

[saarrand]

Kristjan, millalgi huvitusid lintidest, ehk siit midagi sobib:http://www.soov.ee/viljandimaa/Metsamasina_lindid_3315226.htm?ca=1&w=3

[KristjanT]

Linte on ikka vaja, aga hetkel sai kogu raha remondiks ära kulutatud. Kes kavatsevad samasuguse asjaga möllama hakata, võtke kohe alguses teadmiseks: metsamasinaga tegelemine on ääretult kulukas lõbu. Ma siis natuke pajatan katsumustest vanakesega ja remondiprogressist.

Lõpuks sai masin metsa mürama. Saagimise probleemile ei ole siiani täit lahendust, kuid asi on nii palju parem, et kannatab enam-vähem inimlikult tööd teha. Seni avastatud vigu on kolm. Esiteks oli seal saemootori õlivoolus tõsine pudelikael, 7-millimeetrise läbimõõduga stutser. Lisaks vales kohas. Stutsid (1/2"-3/4") said suuremaks puuritud kui originaalis, asi paranes. Teiseks tuleb välja, et lõikepea moodulile meeldib siiski jaurata. Ehk on võimalik, et vahel ei tulnud siiski vool solenoidile peale nii, nagu peab. Kolmandaks suruti saagi puusse siiski liiga suure survega. Piirav klapp oli vigane. Vahetasin ringi ja sain asja enam-vähem käima. Päris õige see asi siiski ei ole, võimalik, et ventiil ei avane siiski lõpuni. Kuigi see tundub väga vähetõenäoline, arvestades selle ehitust. Aga vähemalt saab lõigata.

Pumpade lahendusest nii palju, et sai leiutatud sulgurventiiliga ninapumba toide lõikepeasse, kaks kabiinialust jäid kumbki tõstukijagajaid toitma. Kiirele kerimisele ja saagimisele sai esialgu sätitud kõik kolm pumpa tööle, kuid saagimine hakkas liialt mootorit suretama. Jootsin relee vahele, mis katkestab saagimise ajaks ühe pumba toite. Juba metsa katsetama minnes selgus, et raibe ei jaksa ka edaspidi laasida kolme pumbaga. See on tagasilöök. Mootor nii kohviks aetud. Hetkel käib kahe pumba pealt, aga õlivool laasimiseks on liiga väike (umbes 180 liitrit minutis, võiks olla 220-250). Sellega seoses on laasimine uimane ja nõrk. Vähe kangemate okstega kuuskedega jääb selgelt hätta.

Kerimise ventiilid on keegi soss-sepp sinna valed pannud. Kaks alumist on A ja B neutraalis tanki. See tähendab, et veomootorid ei ole pidurdatud. Mõõdu otsing on seepärast kehv ja saagimisel kipub puu vahel peale vajuma, siis saab lihtsalt saeplaadist lahti. Tuleb järgmise remondi käigus ringi vahetada.

Sillalukk jätkuvalt ei pea. Vahetatud on silindri tihendid, Cetop 3 alusklots ja nüüd ka ventiil ise. Ühele poole peab, teisele mitte. Rohkem midagi nagu vahetada ei anna. Olude sunnil vahetati silindri tihendid töökojas ja nüüd kahtlustan, et tegid vigase töö. Kuigi seda on väga raske uskuda, et spetsialistid nii lihtsa asjaga hakkama ei saa. Kui silinder seest kahjustatud oleks, oleks nad mulle vast öelnud. Kuradi kahju, et endal polnud aega tegeleda. Tuleb siis see töö ise üle teha. Seda ma ei usu, et uhiuus klapp lekib.

Tööde nimekiri kah, ehk mis siis paremaks sai;

• Lõikepea jagaja täielik tihendite vahetus, pluss enamus üleminekuid
  
• Hüdraulikaõli jahutusradiaatori paigaldus
  
• Kolme hüdraulikapumba toitelahendus lõikepeasse, paraku praegu käib vaid kahe pealt
  
• Rullide silindri tihendite, sääre ja tappide vahetus
  
• Hüdraulikafiltri ja -õli vahetus (seda läks sinna terve vaat)
  
• Mootoriõli ja filtri vahetus
  
• Termostaadi vahetus
  
• Raamiluku silindri, ventiili alusplaadi ning klapi enese vahetus
  
• Sae kodu anduri vahetus
  
• Voolikud ja muu tühi-tähi
  

Pilte praegu lisada ei ole. Kui kedagi huvitab, siis millalgi võin mõne klõpsu teha kah.

Kõige suuremad tänud lähevad foorumikasutaja Ukole, kes on alati olnud valmis minu hädad ära kuulama!

[uugu]

Tohoh mis riist. Ei oskagi hetkel selle mudelinime öelda, aga paistab, et mootor on sama mis mul - 411A. Vähemalt väga sarnane. Vanem on ta aga küll kui minu koll ning välimus ka kõbusam ei paista olevat.

Ma tulin hetk tagasi jagajat vaatamast. See sama Sauer-Danfoss PVG 32 mis ennem mainisin. Käisin nimelt detailide koode sealt pealt vaatamas. Nüüd võtsin mahukad PDF-failid tootja kodulehelt ette ja arvutan kõverikke ja läbivoole. Igal sektsioonil isemoodi siibrid, isemoodi sektsioonikorpused, isemoodi kavitatsiooniklapid ja reduktsiooniklapid (läbi peareduktsiooni ju õli tagasi ei saa, kui surve silindris peaks nominaalsurve ületama). Ja mõistatan ka viga, sest müüja ise sellest teemast ei teadnud suurt midagi. Ehk siis - peamasti tõstes liigub asi üles jõnksutades. Solenoide on ringi tõstetud, viga sama. Seega sektsiooni sees miskit. Mina kahtlustaks neid kaht turvaklappi seal, aga kuskilt oli keegi arvanud, et mikropragu korpuses. Igatahes koodid on nüüd mul teada ja saan leiutama hakata. Kuskilt ma varuosale hinnapakkumist niisama küsima ei saa ju minna, et PVG 32 jagajale vaja uut sektsiooni... Variante on ikka meeletult palju ja ega ma kõigest lõplikult aru ei saagi. Mõtlen ka selle aretamise maksumuse üle. Kui ma selle vigase asja saan 3000-ga, siis ilmselt uued vidinad sinna lähevad ka üks 1000-1500 juurde. Kardan, et mitmed siibrid pean ka võimsamad panema, tal oli see küll kasutusel Nokka suurima vedava käru ja 7,6meetrise tõstukiga, aga ju ta mulle ikka aeglaseks jääks.

Samuti mõtlen seda, kuidas lahendada masina pööramine. Paneks magnetklapi 6/2 vahele, et sidurit lahti lastes lüliks rotaatori ehk parema käsiku külgepidi liigutamise keskliigendile. Aga rotaator tahab ju vaid mõnikend liitrit minutis, keskliigendi silinder aga suhteliselt jurakas. Masti pööramisele kah ei tahaks lülitada, sõidu ajal ka tihti vaja tõstukit liigutada. Ju peab rotaatori omale võimsama siibri panema, aga siis äkki jääb korpus lahjaks. Nende korpuste erinevused polegi mul veel päris selged. Lisaks see jama, et tugijalgade sektsioonid on avatud ringlusega, ehk kui sinna midagi panna, peab kahepoolse turvaklapi panema. Muidu liigutad asja ära, aga vajub ikka tagasi, ehk siis on ujuv.

  tervist kas oled oma traktori tööle saand minu oma praelt töötab kui infi vajad siis ma nüüd siin olemas

[KristjanT]

Härra Uugu, kas tegemist on nüüd tolle kollase vana Valmeti omanikuga? Kui nii, siis kust masin hangitud sai? Mis on täpne mudel? Toimetab ilusti? Infot pole mul suurt miskit küsida, tegemist ju elementaarse tehnikaga.

Harverist nii palju, et suurt rohkemat vahepeal midagi remontinud ei ole. Nugade silinder sai küll uued tihendid ja sääre. Säär murdus ära, kuna tapi kõrv rebenes. Seega ka kõrv sai Hardox 400-st välja lõigatud ja uus keevitatud. Üks huvitav seiklus oli muidugi kah. Rääkisin kabiinis samal ajal telefoniga ja masin suri välja. Rääkisin paar minutit veel ja läksin välja asja uurima. Selgus, et kütusepaagi põhjast kütet võttev tolline ühendus oli katkenud ja kütus jooksis lahinal. Blin! Toppisin kähku paberitüki ette ja läksin kankusid tooma, et paak tühjaks lasta. Kahjuks oli juba hilja, paak oli tilgatumaks jooksnud. Vedas, et 450-liitrine paak oli täidetud ainult kolmandikuni. Paar päeva varem oli veel täis  . Eks rahaline kahju ole üks asi, aga loodusele sai ka ju kurja tehtud...

Tegin sest vanurist väikese video kah. Saate teie ka näha, kuda asi toimetab. Tunnistan, et asi on tõesti uimane ja aeglane. Hetkel mõtlengi, kuidas see hüdraulika siis ikkagi täpsemalt lahendada ja kui suured pumbad paigaldada. Jama on vist selles, et praegusest tõstukijagajate elektrist ei saa võtta muutuva tootlikkusega pumbale proposignaali. Arvutist saab küll, seal on see terminal olemas. Kogu konks seisneb ikkagi selles, et suurem konstantpump hakkab mootorit suretama. Sel ju vaid 85 kW... Mõtlengi, kas ilma propokontrollita muutuva mahuga pump parandab asja piisavalt. Lõikepeale eraldi pumpa ka ei saa ikkagi jätta. Praegused Uko käest saadud pumbad on tõstukile liiga väikesed. Teleskoop on häirivalt aeglane.

Igatahes, video link on siin: https://www.youtube.com/watch?v=VRlq3uVm...e=youtu.be

[Janka]

Hammaspumpadega ja kulunud mootoriga toimetabki nii nagu hetkel toimetab. Sa oled ta isegi hästi liikuma saanud. 
Palju hetkel tehasevõimsusest alles on, ei oska keegi öelda.
Arvestades kiviaega, mil see masin ehitati ja projekteeriti, siis temast küljesolevate komponentidega suuremat kiirust nõuda on mu arust liiga palju tahetud. 
Kui tahad kangesti hoogu juurde saada, siis moorori võimsus peaks algama ikkagi 100-st kilovatist. Siis saad juba kasutada suurema tootmismahuga pumpa ning seega kiirust juurde lisada.

PS!
Kui laasid, lase pea julgelt madalamale. Töllerdab vähem, eriti paberipuuga. On vedajal ka rõõmsam meel ja su käekiri jääb kindlasti ilusam .

[mlsluik]

Kui ma sellise harveri mehe langi vahetevahel vedada saaks siis hüppaks rõõmust lakke, paar viimast metsatööd vedajana on ikka õudus olnud, käbi ei pidand kännust kaugele kukkuma aga mõni mees on oskand palgid ikka kännust väga kaugele ära kaotada, harutad nagu tikumaja...

Vaatasin videot ja toimetab ju täiesti talutavalt?  Mida veel tahta.  Lisades kiirust tuleb ajajooksul kindlasti ka märgatav kogus elektroode lisada masinale...

[KristjanT]

No kuramus, ma ei ole küll põrmugi rahul sellega, kuda see massin töötab. Eks ma ise ka alles algaja, lõikuse kogemust kõigest nii 400 tihu kandis. Kõige enam häirib tõstuki aeglane liikumine ja muidugi uimane ja nõrk laasimine. Muidugi mul on praegu kahtlus, et üks kerimise ventiilidest vist ikkagi ei toimeta ka nii nagu vaja. Kuigi siiber nagu liikus vabalt. Lisaks pea juhtmoodulis ei tööta kiire tagurpidi kerimise kivi. Seega tagurdab hetkel vaid ühe ventiiliga.

Mootorile tulebki teha kapitaalremont, st kõik kolvid-hülsid-saaled, uus turbo ja vahejahuti on sealt kah puudu. Siis võiks nagu mingit jõudu ka juba olla. Kõige enam painab mind hetkel küsimus, kuidas pumpade värk lahendada. Parandage mind kui eksin, aga kui panna tõstuki jagajat (Voac HV09, Parker L90LS eelkäija) toitma muutuva mahuga pump, siis ainus lihtne variant on võtta pumba plaadi lülitamiseks surve otse LS-liinist. Nii aga ei saa vastavalt operatsioonidele tootlikkust ju timmida. Kui surve suureks läheb, siis ta vist küll surve säilitamise piires tõmbab plaadi kallet maha, aga üldiselt lüüakse ju operatsiooni alustades plaat põhja. Pumpa oleks vaja ikkagi panna kontrollima proposolenoid, millega saab kõikide operatsioonide tootlikkuse paika timmida. Epeci moodulis on selle solenoidi toite jaoks koht olemas ja operatsioonide tootlikkuse protsendid saab arvutist paika keerata. Aga tõstuki jagajaid juhib mul mingi algeline plokk, kus on kõigi oppide jaoks vaid üks ühine potekas. Sinna ei leiuta küll vist kuidagi moodi pumba proportsionaaljuhtimist.

Tunnistan, et mu lõikuse käekiri ei ole tõesti kuigi kaunis. Aga kuna ise vean, siis ei tule keegi kiruma ka . Madalama laasimise näpunäite jätan meelde, kuigi järgmine kord lõikama hakkan vist alles juulis.

[uko]

Niimoodi vaadates töötab ju,kui niimoodi nädalapäevad jutti lasta saad peaks ikka midagi maha ka saama.Kui saad lasta muidugi,aga üldiselt tundub et töötab.Võin vist peaaegu väita et olen näinud hullemaid .Pane edasi!

[Janka]

Jah, selle muutuvtoolikkusega pumba koha pealt läheb asi keeruliseks. Mina siin suurt kaasa rääkima ei ole võimeline, sest nagu juba kuskil tunnistanud olen, siis oskan ja suudan remontida ja aru saada asjadest, mida konkreetselt ise lammutama või remontima olen pidanud.
Tõstuki juhtimise jaoks hakkad sa nähtavasti vajama IPS-i plokke, mis aga minuni jõudnud infurmasiuuni kohaselt on hirm defkad asjandused. Nii defkad, et põhjamaade lammutustestki neid enam leida pole ja tootmisest ma parem ei räägigi. 
Üheks peamiseks defitsiidi  põhjuseks olla masinameeste huvi suurte kiiruste vastu ja sellest johtuvalt tingitud usinus keerata üle, puruks, pe.sse ja pool ringi tagasi neis plokkides asuvad timmikad ehk reostaadid. No potekad siis, olgu nii.
Saladuskatte all võin mainida, et mul on nähtavasti kuskil alles kaks Valmet-901 plokki, aga kuidas neid ilma skeeme, juhtmestikku ja pistikuid omamata järgi ühendada (kui juhuslikult asjaks peaks minema), vaat see jääb nähtavasti mu jaoks võõraks mureks.

[KristjanT]

IPS plokkide ühendamisega saan hakkama. Seal on kaks kolmeteist-klemmilist pistikut. Üks käsiku liinile, teine väljundliin jagajasse. Küsimus on aga selles, et kas IPS-plokist saab võtta signaali pumba proposolenoidi juhtimiseks. Vanal 901-l on ju asi samamoodi lahendatud, et pumba plaati lülitab LS-liini surve. Mingit tootlikkust minu teada seal timmida ei saa. IPS-302 ainus eelis on vist see, et iga operatsiooni minimaalsed ja maksimaalsed kiirused saab enda järgi paika timmida, lisaks veel operatsiooni lõpetamise viivitus. Peaks tõstuki liigutamise sujuvamaks saama. Janka, kunagi vist rääkisime ka sellest. Sul vist kogemusi nii IPS-iga masinatega kui selle vana VBU potekaga. Kas IPS tegi tõstuki juhtimise oluliselt sujuvamaks kah?

Tegelikult kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis IPS-plokid olid kasutusel ju 90ndate lõpuni välja kõigil Valmeti metsamasinatel. Äkki siis on võimalik see proposignaal sinna ka leiutada. Kuigi nende kahe pistiku klemmides justkui sellist väljundit minu teada ei ole.

Tõsi ta on, et nende plokkide saadavus on vilets. Kuigi kuna neid vanu plokke enam paljud ei kasuta (pärast IPSi tuli juba Parker Iqan), siis praegu pn Eestis vist suisa kahes kohas neid saada. Igatahes, Jan, ma olen ilmselt neist plokkidest isegi huvitatud. Natuke mõtlen ja uurin seda teemat.

[KristjanT]

Nüüd oleks vaja targematelt nõu pumba kontrollimise osas. IPS-plokid töötavad ka pulsilaiusmodulatsioonile sagedusel 100 hertsi. Sellega nagu võiks saada muutuva mahuga pumba proportsionaalkontrolli solenoidi juhtida küll, sest nood tahavad ka PWM-signaali enam-vähem sama sagedusega. Leidsin netist mingi IPS-plokkide tehnolehekese, aga mina sealt küll välja ei suuda lugeda, et seal oleks pumba kontrolli väljund. Kas tõesti kõik IPS-i kasutavate metsakate pumbad töötavad otse servoõlile?

Praegu juhib tõstukite jagajaid üks plokk, kus on vaid üks potentsiomeeter kõikide operatsioonide jaoks. Ma nüüd ei olegi kindel, kas see töötab üldse pulsilaiusele või lihtsalt voolutugevuse muutmisele. Tahaks nagu uskuda, et annab ikka PWM-signaali, sest voolutugevuse muutmisel jääks ju solenoidi liigutamine temperatuurist sõltuma? Samas ei tohiks vist IPS-plokkide paigaldusega probleeme tekkida, sest IPS-i kasutavatel masinatel olid ka mu meelest samad jagajad. Vähemalt nendel, mida mina ise näinud-näppinud olen.

Või tasub see propokontrolli idee peast visata ja pannagi lihtne muutuv pump servolülitusega? Ma nagu natuke põen, et see jääb mootorit koormama enam-vähem sama palju kui konstantpump. Propokontrolliga oleks asi kindel, saaks tootlikkuse ilusti välja timmida. Mis targemad asjast arvavad? Küsimus muudkui painab ja midagi tarka välja pole ka osanud mõelda. Järgmisel nädalal saaks mahti hüdraulikapoest ka läbi astuda, aga ma ei oska arvata, kas nad kaasa ka oskavad rääkida...

[Janka]

Võin soovitada vaid seda: http://www.aabtehnika.ee/kontaktid.html
Petsi käest saad küsida Sõrmus Jüri numbrit, kui tal endal näiteks pole aega konsultatsiooniga tegeleda.

[KristjanT]

Eks ma pean endaga ka vähe aru pidama. Selle pilli tihumeetri-paugutajaks ehitamine saab olema aeganõudev ja kulukas. Vägagi kulukas. Pean ära otsustama, kas tasub.

Eelajalooline kaikavanker on jätkuvalt suuteline omal jõul liikuma. Heal õnne korral haarab isegi mõne kaika metsast kaasa. Pool päeva läks jälle käigukasti lammutamisele, et kinnijäänud käik välja saada. Üks fiksaator on seal sees ennast valesti pööranud. Ligi pääseb kui kast täiesti pulkadeks võtta ja sellest, kuidas seda antud kasti puhul teha, ma ausalt öeldes kohe aru ei saanudki. Kangutasin-koputasin lülitusmuhvi liikuma, natuke sain fiksaatorit ka sättida ja hetkel käib jälle.

[jancs]

Loodetavasti otsustad ikka jätkamise kasuks. Sul on üks huvitavamaid foorumiteemasid, mida jälgida. 
Tundub ka, et kõige kulukam ka muidugi.

[KristjanT]

Mul on väga hea meel lugeda, et seda teemat siiski jälgitakse ning tuntakse minu tegemiste vastu huvi. Hetkel võin kinnitada, et tegemised jätkuvad vähemalt suve lõpuni. Kuid otsus harveri ehitamise kohta tuleb lähiajal vastu võtta.

Mulle väga meeldib remontida-parandada-täiustada neid masinaid ning mulle ka väga meeldib metsatöö. Kuid mingil hetkel tuleb hakata ka rahakoti sisse vaatama. Ma olen praegu harveriga langetanud vast umbes 500-600 tihu. See on lageraie korral praktiliselt nädala töö (kui asjad toimivad). Kuid katsetamist-jauramist on olnud metsikult. Ja raha masina sisse olen hetkel ladunud 5000 euro alla (rõhutan, et langetanud selle ajaga olen vaid 500 tihumeetrit). Minu arvutuste kohaselt läheb selle masina tööpilliks ehitamine maksma veel vähemalt 15000 eurot, pigem siiski rohkem. Ma ei näe mõtet asja poolikult teha - kui juba, siis juba. Ehk masina tehnilised lahendused peavad olema sellisel tasemel, mis tagab sarnase tootlikkuse võrreldes uute, kaasaegsete masinatega. Päris samale tasemele niikuinii ei küüni, kuid masin peab siiski olema töökas ja tootlik. Praegu ta seda ei ole.

Laias laastus panen siia kirja kah, mis hädasti tegemist-vahetust vajavad. Nendeks on:

• mootori kapitaalremont koos turbo vahetuse, vahejahuti paigalduse ja pihustite vahetusega
  
• kogu elektrisüsteemi korrastamine, juhtmete ja kontaktide vahetus
  
• hüdraulikapumpade vahetus, nende juhtimise lahendamine
  
• tõstukijagajate tihendite vahetus, lisaks mõningate klappide lihvimine
  
• arvutiekraani vahetus, lisaks tõenäoliselt peamooduli vahetus
  
• tõstukijagajate juhtploki vahetus kaasaegsema vastu
  
• kõigi hüdraulikaliinide korrastamine ja vahetus
  
• kõigi hüdraulikasilindrite tihendite vahetus
  
• lõikepea on küllaltki kapsas, tasub osta teine samasugune, kuid korralikum asemele (vana jääb doonoriks)
  
• turvaklaaside paigaldus
  
• kabiini korrastamine, hermeetiliseks tegemine, näiduplokkide ümberpaigutus ja paljude näidikute lisamine
  
• kuna põrand ka kütab ja ka juba vähem kui 20 kraadiga kipub kabiinis soojaks minema, siis tuleks mõelda ka konditsioneeri töökorda seadmisele (kõik jupid on masinal küljes ja alles)
  

Kindlasti jäi siin mitmeid asju mainimata. Kui nüüd seda nimekirja vaadata, siis tundub, et see üritus võib veel oluliselt kallimaks kujuneda. Sellise ehituse ettevõtmisel pean ma olema siiski kindel, et masinaga saab hakata hiljem teenistuslikku tööd tegema. Ettevõtmine on küll aeganõudev ja kulukas, kuid tulemuseks peaks olema masin, millest minu mõistus igas asendis üle on ja mis on oma käega ehitatud.

Kaikavankri kohta ei ütle ma ühtegi halba sõna. On milline ta on, aga töötab. Ja on imelihtsa ehitusega. Teenistuslikku tööd tollega muidugi ei tee, aga vajalikud veod saab toimetatud. Ilmselt sügisel hakkan talle uut omanikku otsima (minul siis temale enam rakendust ilmselt ei leia). Ikka sellist omanikku, kes traktorit metsatöödel rakendaks. Talunikule aastas nii 1000-2000 tihu vedamiseks on see täiesti sobilik ja pommikindel riist.

[mlsluik]

Kui nüüd seda nimekirja vaadata, siis tundub, et see üritus võib veel oluliselt kallimaks kujuneda. Sellise ehituse ettevõtmisel pean ma olema siiski kindel, et masinaga saab hakata hiljem teenistuslikku tööd tegema. Ettevõtmine on küll aeganõudev ja kulukas, kuid tulemuseks peaks olema masin, millest minu mõistus igas asendis üle on ja mis on oma käega ehitatud.

Siit tööde nimekirjast tuleb nende masinate aastaarvu vaadates kõige magusamad palad maha tõmmata sest eesti suurimad metsamajandajad eesotsas RMK-ga naljalt sellise aastaarvuga masinaid metsa ei lase.   Soomest renditud 6a vanune ponsse oli juba RMK-le liig mis liig...    kuigi lõpuks vedasin ikka russiga aga hankel osalemiseks peab olema nende arvates koguaeg uus tehnikapark ette näidata.

Ok, jätame suured tegijad välja,ülejäänud väiksemad asjapulgad ja talupidajad on jällegi selline loto mängimine nagu elu ikka näitab. Poole kohaga metsamees, poole kohaga inkasso, Vladas Radvilavičius'e numbri võib kiirvalimise alla panna... 




Aga tegelikult masinad on ausad, sööda russi palju tahad aga sellise vana valmetiga vead ikka rohkem välja.   
Harvesterist parem üldse ei räägi, kuigi pika tüve langetamiseks olen eelistanud Bocki põhjal töötavaid väikseid harvereid... tuleb vb isegi odavam... senikaua kui maast põrkav palk mõne sellise orbiidile saadab  

[KristjanT]

Bock-i kütusena tarbivaid harvereid siis sinu kandis ikka leiab veel?

RMK hankele on üldjuhul võimatu pääseda just eelneva majandusaasta tootmismahu ja käibenõude pärast. Eks ta oleneb konkreetsest hankest, kuid kui eelneva majandusaasta raiemaht peab olema ühe masinaga 50000 tihumeetrit, siis... Masinate vanusepiirang on seal jah kuni 5 aastat. Mis tegelikult hanke võidu korral probleemiks ka ei osutuks, sest kui sul on ette näidata viieaastane kindel leping, saab pangast komplekti liisingusse võtta kah. Lihtsalt uuel tegijal on pildile pääsemine lootusetu, kuna nõuded hankel osalejaile on küllaltki karmid.