[Janka]

Minu arvates täielik tupikseis valitseb Eestis.
Olgu, sa saad kuidagi läbi ussinoku selle hanke ja siis liisid masina(d) ning viie aasta pärast, kui hankeleping lõppeb, pead jälle uue raua poole kiikama, et pildis püsida. Kohutav raiskamine ja tarbimismaania, muud midagi.
Minult on küsitud, et miks sa ei... ja soovitatud, et võta...
... aga no kurat(!), ma olen liiga kaua selles padrikus elanud ja tean vägagi hästi, kuidas asjad masinaomanikel seespool tegelikult käivad. Kohutav närvidemäng ja sellist elu mina ei taha. Raha ei kaalu iial seda elu ülesse, mis sul tegelikult elamata jääb. Tänasel ajal vähemalt. Ja tundub, et ka tulevikuski enam mitte. Metsad on otsas lihtsalt. Karm tõde, aga nii on.
Sotsmeedias on metsameeste grupp ja no paneb muigama küll (ma võin nüüd naerda, sest olen sellelt reelt maas  ), kui postitatakse pilte ja kiideldakse rõõmuhetkega, mil mõni palgipuu metsast leitakse...   
Varemalt, kui lõikusmasinaga alustasin, ei võetud alla 1200 tm tagavaraga lageraiet ettegi, peeti treila- ja muid komplekti kila-kola teisaldamise kulusid kallimaks kui tulud.. 
Kinnistutel, mida raiuti, elati sageli kuu aega kohapeal.
Haavikutele keerati selg, mitte keegi tahtnud neid raiuda. Ei töölised ega metsa omanikud. Palki oli laialt käes, paberipuuga täideti veoteed...
Süsteem võimaldas. Erastatud või tagastatud kinnistud, möllati-hullati neil suht piiramatult ja liigagi sageli mõtlemata homsele, mõtlemata keskkonnale. Metsa majanduskava oli olemas küll, aga kui omanik väheke määris seda, keda tarvis, siis oli kava ka vastav koostatud. Kujunes välja raieliik, mida isekeskis arulage raideks nimetasime...
Moos välja, malts püsti!
 Eks oli eneselegi valus seda kõike aeg-ajalt taluda, aga noh, mis sa teed...   , metsaomaniku soov, masinaomaniku vajadus ja  ametit maha ju ei pane, kui enesegi pere toitmist vajas.
Varastatud raietest üldse ei ole mõtet rääkidagi - tegid ära, paberid olid kõik korras, hiljem kuulsid, mis keiss tegelikult oli.
Kole-kole-kole...

[v6sa]

Loen minagi huviga. Sittagi asjast ei tea, aga mölisen ka  

Harveri tegemist vajavate tööde kurva nimekirja võiks lühiduse huvides negatiivi keerata: tegemata jääb rauaosa (no langetuspea on kulumaterjal). Ehk ilmselgelt rahaliselt säärane elustamine ära ei tasu. Kui üldse, siis sama mudeli elusam isend kõrvale tuua. Neid veel peaks leidma lahe tagant platsinurkadest "mustadeks päevadeks" kõrvale tõstetuna.

Kurdavad ju sealsed metsamehed, et peale Iquani tulekut enam ise sittagi masina juures teha ei mõika... Ning noorem põlvkond ei tahtvatki enam juhtmetes näperdada, pigem paneeli näppida.

Janka, mihandset süsteemi Sina näeksid RMK raietele kvalifitseerimise tarbeks? Mis oleks see kriteerium, mis tagaks luftipumpade eemalpüsimise?

[Janka]

Janka, mihandset süsteemi Sina näeksid RMK raietele kvalifitseerimise tarbeks? Mis oleks see kriteerium, mis tagaks luftipumpade eemalpüsimise?

Ei tea. Ja eriti ei ole tahtmist sellesse süveneda ka.
Aga see, et masinaid valitakse ainult tootmise aasta järgi, pole minu meelest õige.
Kunagi eksisteerisid metskonnad ja kõik tundsid kõiki. Maakonnast ikka niisama naljalt välja ei mindud. Kui keegi tutvusringkonnast pakkus tööd kuskil mujale Eestis ostetud kinnistule, siis küll jah, aga sellist asja polnud, et mingi lehekuulutuse peale oleksime Viljandimaalt pidanud kuskile Ida-Virusse õnne leidma minema.
Metskondades olid kõigil n.ö. käpad sees ja seal teati-tunti nii masina omanikke, kui nende masinaid lausa töömeesteni (operaatorini) välja.
Teati, kes kuidas lõikab, milline on kellegi käekiri, keda võib harvendusse lasta, kellest tuleb eemale hoida. Teati ka millises seisus on masinad, kelle oma kui laia õliraja väljaveoteele jätab, kuidas on mehed neid hoidnud, kuidas hoiavad korda ja puhtust oma laagripaikades  jne...
Läbusid firmasid lihtsalt metskonna tükke lõikama ei lastud. Ja jutud olid kiired liikuma, selle koha pealt polnud vaja muret tunda. Eks nad liiguvad tänagi kiirelt ja kindlasti seatakse lukk ette neile, kes ainult tihu ja raha näevad, aga kas alati?. 
Nagu juba kirjutasin, teeb tuska see, et mõni vana peetud masin, kus mõistusega sellid peal ja mida ei ole mingil juhul majanduslikult mõtekas veel välja vahetada, ei ole võimeline bürokraatiast läbi murdma ja seda ainult bürokraatia pärast.

Teine vahva teema on masinameeste kutsetunnistustega.
Ma pikka jutt ei tee, aga meile metsameestele on selge, et kogu see kammaijaa on välja mõeldud vaid selleks, et kellelgi tuli ilgelt hea idee, kuidas saab paberit ulatades kerge vaevaga raha teenida ning müüs selle kergeusklikele kontoriinimestele lihtsalt maha.
Praktika näitab seda, et kursustel, et seda paberit saada, ei õpetatata mitte sittagi. Elukutselised juhid, kes käivad kursustel, et remka liinis saaks jätkata, on teadmiste poolest kordades üle kursusel loengu pidajast.
Luua kool, kust justkui peaksid väljuma mingisugusedki algteadmised omandanud sellid, on samuti suht null teema. Seal õppinud metsamasina operaator on koolitamata molkus, kui esimesse töökohta saabub. Seda räägivad kõik. Isegi need, kes tahtsid õppida, tahtsid masinat selgeks saada, saavad seda teha alles oma esimese tööandja tasku kulul ehk siis ikkagi alustades nullist ja remontides enese poolt lõhutut.
Meil oli siin frangis üks vedajatüüp, kah Luua vilistlane. Ta sai ise ka aru, kui lammas ta terves selles teemas on, aga kümne kuuga sai tattninast mees. Miks ei võiks kool kasvõi pooltki seda anda, mida peavad masinaomanikud omast taskust kinni maksma? Miks väljuvad sealt mitte Luua mehed vaid luuamehed?
...sest igale asjalikule küsimusele, et mida teha siis või siis, või kuidas töötab see või see, on õppeprogrammis ette antud vastus - see küsimus vajab hooldemeest.

[KristjanT]

Pole küll metsanduses nii sees, aga ka minu arvamus ühtib enamjaolt Janka omaga. Välja arvatud see, et meil on metsad otsas. Suured palgimetsad on enamuses tõesti maha raiutud, kuid metsasuse protsent ei ole Eestimaa pinnal mitte kunagi olnud nii kõrge kui praegu. Ka paarikümneaastane hall-lepik on metsamaa. Suurt temast midagi ei saa, kuid energiapuuks sobib. Loodan, et ka Eesti energiaturul tekib kunagi mingi selgus ning hakatakse rohkem kasutama puidu biomassi (seda meil siin juba jagub).

Ka meie aastane raiemaht on kindlasti väiksem kui metsa juurdekasv. Ohtu, et meil metsad otsa saavad, kindlasti ei ole. Kuid kõrge kvaliteediga suure hektaritagavaraga puistuid on paratamatult tõesti aasta-aastalt aina vähemaks jäänud.

RMK hangete süsteemis ei häirigi mind kõige rohkem see masinate vanusepiirang. Ju oli siis nonde vanade risudega tõesti nii palju probleeme ja nende vältimiseks lisati selline klausel. Iseasi, kas metsamasin end korraliku hooldamise puhul tõesti viie aastaga ammendab. Samas on meil siin Eestimaa pinnal ka selliseid ettevõtteid, kelle masinad töötavad kolm aastat 24/7 ja siis võetakse uus...

RMK hangete süsteemis häirivad mind enim need eelneva aasta raiemahu nõuded. Viieaastase hanke juures on need reeglina ikka tõsiselt suured numbrid. Selliseid numbreid ei ole eriti võimalik saavutada erametsades, kuigi võid omada pikaajalist lepingut mõne suurema haldajaga. Ja nii tekibki kinnine ring - uuel hankel saavad osaleda ikka ja ainult vanad olijad. Kuskil ütles ka RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu, et metsamehed ei oska pabereid täita, ei tunne bürokraatiat. Et tulge aga hankele, täitke dokumendid õigesti ning lepingu saades saategi panka liisingut küsima minna. Aga kus sa siis lähed sinna hankele, kui sa RMK kangetele kriteeriumitele ei vasta. Ma saan aru, et viieks aastaks lepingut sõlmides ja sellise vastutusrikka (eriti harvendusraied) töö usaldamisel ettevõtjale peab RMK-l olema ka mingi kindlus, et töövõtja tööga hakkama saab. Kuid need kriteeriumid on tõesti karmid.

Luua kooli teemat ei oska täpselt kommenteerida, kuid ise olen ka kuulnud, et ettevõtjatel on Luua poistega valdavalt negatiivsed kogemused. Tean seda, et aastaid Luual masinaõpet vedanud Andres Müürisepp (masinaõpet vedas ta seal algusest peale) lahkus koolist just seetõttu, et õpe ei liikunud õiges suunas. Lõpetanute oskused ei vastanud tööturu vajadustele. Tõsi, hetkel astun ka ise iga kuu korra Luualt läbi (kaugõpe). Kavatsen järgmisel aastal sooritada riikliku metsakorraldaja eksami ja katsetöö ning selleks on vajalik eriharidus. Seda, et Luualt saadavate teadmistega selle eksami läbib, ma muidugi ei loodagi...

Ahjaa, õigus. Teemasse kah veidi. Võsa - rauaosa jätsin vajalike tööde nimekirja teadlikult kirjutamata. Sellest on kõige kulunum osa lõikepea, mille nimekirja lisasin. Tõstuk ja baasmasina enda liigendid paistavad siiski täiesti normaalses töökorras olevat. Mingit kapitaalremonti nad vähemalt küll ei vaja. Aga eks muidugi unustasin nimekirja mitmeid asju lisada. Kas või pidurid. Sõidupidurid töötavad, aga seisupidurit hetkel pole.

[KristjanT]

Leidsin selle artikli üles, kus Uuetalu RMK hankel osalemisest räägib. Link on siin: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus...d=30708331

Tsiteerin artiklist: "Tavo Uuetalu peab suuremaks probleemiks, et väiksemad ettevõtted, kes oskavad head tööd teha, võivad jääda ukse taha hoopis sellepärast, et ei oska hankedokumente täita.". No kuramus, mina ei usu, et keegi seepärast hankest ilma jääb, et ei suuda pabereid täita. Ikka kriteeriumid on sellised, et töömaht ja käive peavad olema suured. Just see takistab "väikestel head tööd tegevatel ettevõtetel" RMK-le teenust osutamast.

[zurik]

Leidsin selle artikli üles, kus Uuetalu RMK hankel osalemisest räägib. Link on siin: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus...d=30708331

Tsiteerin artiklist: "Tavo Uuetalu peab suuremaks probleemiks, et väiksemad ettevõtted, kes oskavad head tööd teha, võivad jääda ukse taha hoopis sellepärast, et ei oska hankedokumente täita.". No kuramus, mina ei usu, et keegi seepärast hankest ilma jääb, et ei suuda pabereid täita. Ikka kriteeriumid on sellised, et töömaht ja käive peavad olema suured. Just see takistab "väikestel head tööd tegevatel ettevõtetel" RMK-le teenust osutamast.

Riigihangetel võib ka olla selline väike nüans, et kui dokumentides viga või midagi valesti, siis ei öeldagi midagi muud kui et ei kvalifitseerunud ja kõik. Või kui tähtaeg kukub siis peale seda öeldakse, et dokumentides oli viga ja sellepäast ei kvalifitseerunudki.

[mlsluik]

Eelneva raiemahu suurus sõltub uuest hankest, mida suurem hange seda suuremat teostatud tööde mahtu küsitakse.
Viimases hankes jäi mul meelde et nelja harvesteri ja nelja vedaja sumaarne jõudlus pidi olema vähemalt 26 000tm/kuus.  5 aasta vanuse nõue on ka muidugi sees, kui hanke ajal saab masinal aeg täis siis suure tõenäosusega nõutakse masina kohest väljavahetamist... võtab kukalt kratsima aga nii see on.

Palju lahedamaks läheb kui hakkad harverile pandud nõudeid lugema, Nasa süstikud on sellise harveri kõrval nagu plekist silmepesukauss.
Harver peab närima kindlasti .apt faile ning kaardirakenduses suutma orienteeruda, tarkvara peab vastama General StanForD standardile ehk teiste hulgas peab mõistma, saatma ning vastu võtma *.prd, *.apt, *.pri, *.kau, *.ktr faile...    Harveri väljundfailid peavad reeglina SILVIA süsteemiga ühtima.  

Väljavedajaga on "lihtne", viimati nõuti kõigest seda et GSM telefon pidi olema ning vastav tarkvara ja riistvara, et iga päev see saadaks väljaveetud kogused, tavaliselt nõutakse ka kaalu paigaldamist. 



Viimati nõuti võsalõikuse puhul vähemalt 2 kutsetunnistusega antsu objektile, seletasin siis pikalt ja laialt et nahhui mul kahte tolvanit sinna vaja jalgu vedada kui töid teostan üksi ning bobikuga mitte saagide ega trimmeritega. Oeh, teretulemast metsa

[Janka]

No see ongi täiesti vi...us teema, millest Meelis just kirjutas.
Ma ei saa aru, miks pidid eestlased enesele selle süsteemi niimaru keeruliseks ajama. Kogu see andmetöötlus, gepeessindus ja koorma kaal.
Ainsana tean, et lätlased on samasugused IT-haiged. Olin seal tööl paar-kolm kuud 2009. aasta algul. Nagu muud enam operaatoril teha poleks, kui kalibreerida igal nädalal oma kone ja saata iga päev andmeid kuskile . Kes on selle kääridega kalibreeringuga tegelenud, need teavad, kui palju aega see sinu vahetusest ära röövib ja milline kogus selle arvelt lõikamata jääb. Sageli saadad oma kalibreeringu ära ja selles sisalduvad punktid jälle ei sobi etteantud ruudu sisse. Oleks siis, et tunnitöö ja see lumes kahlamine kuuluks samuti selle alla, aga ei. Puusalt põrutan, et töömees kaotab sellega igal kuul ca 100tm lõikuse raha ehk ühe vahetuse töö keskeltläbi. Miinimumpalgal istujad (poemüüjad-kassapidajad näiteks) teavad, mida see tähendab ja eks nutab metsameeski seda summat taga, kui aasta koosneb ainult 365-st päevast sitast suusailmast ja töö sagedusega on nagu on ehk siis pidev start-stopp. Masina omaniku jaoks saamata jäänud summa on loomulikult veel suurem.
Pealegi - naerukoht - aga millegi pärast käis tol ajal ikkagi kogu väljaveetud materjali hulga dubleerimine lisaks telefoni teel enne kui rekka metsa koorma järele saadeti.
Ma ei tea, kuidas täna näiteks Soomes see asi töötab. Kas üldse töötab, või käib kõik ainult tunnipõhise hinnakirja järgi.
2007. saksas igatahes ei küsinud keegi sinult mingit kutsetunnistust ega andmeside võimalusi.
 Prantsusmaal siin arvestatakse puitu kas kaalukaubana tonnides või siis lehtpuu korral steerides ehk siis ruumimeetrites (tamm, kask). Otsast otsani. Raha makstakse ka lõigatud tonnide-steeride eest. Hea, läbipaistev teema, ei mingit huiamist ega veiderdamist. Mõõdetakse riidad ja/või kaalutakse ladudes koormaid. Tihumeetrit ja mingeid keerulisi koefitsientide teisendamisi siin maal ei tunta. Masinamehed istuvad sageli kuupalgal sõltumata sellest, mida ja kui palju nad metsas tegid ja kas mõnel kuul metsa jõudis või istus kodus töö ootel. Töötunni arvestus võetakse uuematest masinatest välja ainult selleks, et näha, kas mees metsas masinat üldse liigutas või magas hambad laiali, kuigi ka see magamine on välistatud või vähemalt pole ma sellist viilimist kunagi märkanud. Kui on töö aeg, antakse minna nii et tagumik keeb ja kui kell kukub, on vaikus nagu soome ehitusel kohvipausi ajal.

Sai nüüd solgitud seda teemat siin jälle, aga Kristjanil ma arvan, on sellest ainult kasu. Algaja masinaomanik, nagu ta on, hoian talle igatahes pöialt, sest kuidagi nii on läinud, et iga kord kui selle teema avan, näen temas samasugust hullu fanaatilist teadjatahtjat-nokitsejat nagu ise paarikümne aasta eest olin. Sellist puiset idiooti (heas mõttes) annab ikka leida, kes järjekindlalt vanarauda elustada püüab nagu üheksakümnendate keskel isegi sai tehtud. Et muudkui Soomest järgmine äraaetud risu siia ning kuidagi see tööle putitada...

[Envir]

Ma ei saa aru, miks pidid eestlased enesele selle süsteemi niimaru keeruliseks ajama.

Ma ei tea muust teemast mitte s*ttagi, aga tean vastust sellele küsimusele. Keeruliseks selle pärast, et töid teostavate firmadega on üks kepp ja tagaajamine päevast päeva.  Nõudmiste hankesse sisse kirjutamine peaks teoreetiliselt andma sisseostetavate tööde üle kontrolli. Ja see ei ole ainult metsanduses nii, kogu riigisektor võitleb samade probleemidega. Samadest asjadest riigi ITs: http://arvamus.postimees.ee/3172257/tonu...-varastada

[mlsluik]

Käisin eile Saaremaal ühe hakkaja kodaniku juurest gaz 69-t toomas kui sama peremehe masinapargist torkas silma ummamuudu väljavedaja....  Pidi olema töökorras ja kasutatakse omatarbeks paar korda aastas.

Kodanik pakkus ka k700 rehvile kette, 50% jääk. Kaks ketti kokku 200€. Kellel huvi siis annan kontakti. 

[KristjanT]

See vana traktor peaks olema Valmet 865 LM. Tootma hakati säärast mudelit juba kuuekümnendate lõpus. Rääkis omanik midagi ka masina päritolust-ajaloost? Väga huvitav igal juhul, et sarnaseid vanakesi on teisigi Eestimaal. Ja mis peamine - teenivad end väärikalt edasi väiksemate talutööde juures.

[karpuss]

Lätimaal selline masin müüa https://www.ss.lv/msg/ru/transport/cargo...hfnxd.html

[Janka]

Soikunud teema harutati ülesse ja seoses sellega meenus, et olen nüüd nats aega veel Eestis  ning seoses Eestiga meenus, et umbes nädala eest sai vanas töökohas seistud nostalgiku irvet omava näoga ühe riiuli ees, kust vahtis vastu üpris korraiku ja komplektse välimusega Keto-150 -ne kasutusjuhend. Sisaldab ka skeemisid.
Huvi on, siis saan anda kasutada, Kristjan .
Vibreerin enamjaolt Viljandi-Karksi liinil.

[KristjanT]

Kena lõppevat nädalavahetust kõigile huvilistele!

Pole siia jälle mõnd aega kirjutanud. See ei tähenda, et apastraatidega tegelenud ei oleks. Vastupidi. Päris palju on ära tehtud. Annan järgnevalt põgusa ülevaate tegemistest. Eriti põnevaid klõpse ei leidnud, aga mõne pildi ikka saab. Kohe alguses pean ka siin Jani ära tänama, et ta mulle oma Keto originaaljuhendi loovutas. Aitäh!

Harver sai jälle omale päris suure summa eest uusi ehteid külge ja tundub, et sai asja päris normaalselt käima. Või no mis normaalselt, eks see ehitustander selle masina juures on lõputu. Aga puud tunduvad maha saavat päris normaalse tempoga. Ei oska praegu tootlikkust öelda, sest isegi kui diameetri enkooder varem töötas, siis lahti võttes oskasin ikka kontaktid ära lõhkuda ja praegu pole aega selle imepeene jootetööga tegeleda. Päris multimeetriga seda enkooderit vist ei kontrolli, ostsilloskoopi vaja. Aga mul on kahtlus, et enkooder ise töötab ja viga on arvutis (niigi peamoodulil nii mõnigi asi ei toimi). Aga keskmise tunnitootlikkuse selle lageraielangi kohta saab kokkuveo lõpus teada ja siis ütlen ka teile. Uute masinatega võrreldes sama toimekas ta muidugi pole, aga praegused ehitustööd masina juures on vist hakanud ikkagi vilja kandma.

Pean tunnistama, et harveri remonditöödega (või mis remont ta on, ikka ehitamine ja leiutamine) läks täitsa kolm nädalat jutti ära. Puhkepäevi suurt ei olnud. Tööde nimekiri polegi nagu nii suur, aga iga väike liigutus võtab aega. Toon nimekirja enam-vähem siin ka välja.

• Väljalasketoru suka vahetus
  
• Hüdraulikaõli temperatuurinäidiku paigaldus, lisaks uus jahutusvedeliku andur sai pandud koostööd tegema originaalse näidikuteplokiga
  
• Õlivahetus esisillas ja vahekastis
  
• Tõstukijagajate tihendite+stutserite vahetus, täissari sai kokku kombineeritud. Tihendeid läks kokku 330 tk!
  
• Uued suured voolikud lõikepeasse, voolikustutse koondava flantsi keevitus tõstukile, uus spiraal
  
• Mastivoolikute sättimine, lõikepea survevooliku vahetus teleskoobil, metalltorude otstesse uute tolliste stutside keevitus (kohati oli varem tõsine pudelikael ehk 3/4")
  
• Saesilinder sai leiutatud välja liikuma ühe sektsiooniga umbes 30 bariga, sisse tõmbab 100 bari, et ei jääks kännu ja puu vahele kinni. Hakkas väga hästi toimima
  
• Täispikkuses uus 4x2,5 mm2 kaabel lõikepeasse
  
• Teleskoop sai sisse liikuma leiutatud korraga kahe jagaja toitelt, varem oli liiga uimane. Välja liigub veel enam-vähem rahuldava kiirusega, sest jagajas on teleskoobi sektsioonil regenereeriv siiber (ühes asendis on ühenduses A-B-P, teises A-P ja B-T)
  
• Kaks lõikepea kerimise kahepoolset Cetop 3 suunaventiili uued, suletud tsentriga. Varem oli A ja B Tanki, seepärast polnud rullid pidurdatud. Nüüd on ja puu ei saa saele peale vajuda.
  

Loomulikult oli leiutamist ja proovimist kõvasti rohkem kui siin loetletud. Ka sillalukule sai pandud kahepoolne lukuklapp ka hüdraulikapoe soovitusel. Vot pidas küll hästi, aga kuna üks ja sama servosurve ei saa korraga avada mõlema pordi kuule, siis ei läinud asi ujuvaks. Peab midagi muud välja mõtlema. Praegu sai vana lahendus tagasi (Cetop 3 lukus siibriga), aga sääre poole vajub masin ikka ära, kuna see pisike roop ei pea vastu seda survet lihtsalt ja õli tungib läbi.

Kuna lõikus ja vedu alles käib, siis rohkem ei hakkagi täna siin pläkutama. Igatahes asi pole lootusetu ja masin isegi lõikab. Ka kaikavanker proovib sammu pidada ja toob kõik lõigatud puud ilusti tee äärde. Panen paar klõpsu kah, äkki on kellelegi huvitavad vaadata.

Kaikavanker tahab olla vääriline partner:



Tõstukijagaja laiali:



Ja tasakaaluharjutused vankriga:

[saarrand]

Tubli töö! Rõõm lugeda, et loobumismõtted on kadunud!

[mlsluik]

Kõva töö on ära tehtud, toimetad oma metsas või teed teistele?  

[KristjanT]

Päris oma metsa mul pole. Praegu teen jah isa poolt metsa ja aasta esimeses pooles tegin naabrimehele. Sellise komplektiga kuhugi eemale nagu väga ei julgegi tegema minna. Kuigi harveri puhul on ikkagi selge siht see sellisesse töökorda seada, et minna teenust lõikama. Enamikule tundub vist lootusetu teema, aga ma ei saa omale väga kallimat masinat ka lubada (kuigi ka selle masina jupid on läinud kokku vist juba rohkem maksma kui masina ostuhind oli). Liisingusse ei võta küll ilma kindla lepinguta midagi. Kui ta normaalselt lõikab, siis miks ei võiks sellise vanema pilliga ka lõigata saada? Ehk õnnestub. Aeg näitab...

[Kristiano]

Huvitav teema, kuid kas mootorsaega käsitsi majanduslikult mõistlikum ei tule metsa langetada ja lasta tuttaval belarusi omanikul kokku vedada; või kaalub remondihobi üles kulud ? Ja kuhu metsa langetamisega kiire on.. selliste masinate tootlikuse juures on mets mõne aastaga lage ja mis edasi..

[saarrand]

Oled sa Kristjani lanke näinud, et oskad kommenteerida, et ka tema töö lohakas vms on? Kui tundub, et jaksu on ja huvitab ka, siis ma ei näe küll probleemi, miks ei võiks sellise alaga tegeleda. Seda enam, et Hiiumaale ilmselt naljalt ei leia lõikajat, kes pisemaid lanke tegema tahaks tulla (enamik metsafirmasi siiski ei hoia oma masinaid saarel).

[KristjanT]

Kristiano märkus on küll mõningasel määral õige. Mitte kuidagi ei saa päri olla aga Umm-i kommentaariga. Võta ette näiteks aastaraamat "Mets 2013" Keskkonnaagentuuri lehelt ja uuri neid arve sealt. Neid arve on seal päris mitmeid. On meie metsandus milline ta on, aga raiete maht ei ületa metsa juurdekasvu. Kui tahad, et vähem raiutaks, hakka ka ise vähem tarbima. WC-paberit, salvrätte, puitmaterjali, mööblit kasutad ju ise ka igapäevaelus. See puit, mis raiutakse, läheb ju kasutusse! Lisaks on mets 100% taastuv loodusvara (erinevalt näiteks põlevkivist).

Meil pole kunagi metsa nii palju olnud kui praegu. Loomulikult on probleeme metsade uuendamise, metsade vanuselise jagunemise ning puuliigiti jagunemisega. Aga väita, et metsad otsa saavad... Sellest väitest ma tõesti aru ei saa.