[mossepower]

...Kas te kurask kujutate ette kui raske on asju ajada meestega, kelle eluvaated on paljuski pärit NSVL aja lõpust ja Eesti aja algusest? Kes keelduvad meiesuguste noorte kontorirottidega asju ajamast lihtsalt selle pärast et me oleme neist nooremad ja "järelikult ka elukogenumad", kes üritavad igal sammul kuidagi ära panna ja endast jätta mulje kui "päeva päästjatest"? Nii kummaline kui see ka on, olen mina oma põhitöö kõrvale jätnud ja ka mõnele objektile läinud ja midagi remontinud ja paigaldanud, lihstalt sellepärast et nemad ka näeksid et ma päris tehnikavõõras ei ole ja ka olen poisikesest saati tehnikaga tegelenud.  Ja kõik see pull käib lihtsalt sellepärast, et meil normaalne suhtlus oleks. Samuti pean tagama meestele tööd. Aga kui mehed otsustavad et see raha mis ma mingi töö eest kliendilt küsin on liiga väike, või töö neile lihtsalt ei meeldi, hakkavad mind siis igasugu kummaliste tehniliste üksikasjadega peedistama vms takistusi otsima, siis pean mina olema ju see kes kundele häbis silmadega otsa vaatab...

Eks see pigem ikka "puht-eestlaslik" kadedus/kiuslikus et sul veel karjäär ja elu ees olles samal tasemel või kõrgemal positsioonil kui nemad. Neil spetsialistidel aga arvatavasti oma tipp käes ja areneda tõenäoliselt ainult pensioni poole. See ainuke loogiline seletus miks koostöö ja ettevõtte ja sinu ja ka iseenda arengu vastu töötatakse. Teise variandina, kui kiusataks sihipäraselt, et sina oled noor ja loll ja ei saagi ju midagi veel osata, siis see kõlaks rohkem mõne nelja-talve haridusega lihttöölise elutarkusena kui spetsialisti omana. Teinekord vanemad inimesed kipuvadki oma jonni ajama tõekspidamiste või ka kiusu pärast (mõelgem kasvõi oma vanemate, vanavanemate peale). Ainus asi, mida siit õppida oleks see et ise kunagi selliseks ei muutuks, aga kui aus olla siis ise seda küll ette lubada ei julge 

[veljar]

Jätkaks natuke veel OT-ga, aga kuna teema on südamelähedane siis...

Olen seda mõtteviisi üldiselt täheldanud, et objekti ja tsehhimehed kutsuvad kontoriinimesi ülemusteks jms. Omast kogemusest võin öelda, et enamus asutustes, millega kokku olen puutunud, peab kontoriinimene ennast samal tasemel olevaks, kui see kes tsehhis on, va see, et ühel on tööriistaks arvuti ja teisel mutrivõti. Demagoogitsedes võin noorema põlvkonna kaitseks veel tuua selle, et kui aegade jooksul on nii olnud, et vanem põlvkond annab järgmisele põlvkonnale teadmised edasi, et need teadmised ehk aegade jooksul ei muutu. Nüüd aga elame ajal, kus 20 aastat vanade teadmistega on vähe peale hakata ja asjad muutuvad iga päevaga. St noored peavad koolist mingi kandepinna alla saama ja töökarjääri suundudes sisuliselt täie rauaga kohe paugutama hakkama. Mingit õpipoisiaega ei ole ja ongi siuke sink või swim teema. Sh ei ole välja arenenud ka igasugu koostöö ja suhtlemisoskused. Igapäevaselt satun kokku just ka igasuguste tootmisettevõtete tehnikajuhtidega ja tõepoolest paljud neist harivad end guugeldades ja oma vigadest õppides, aga näen ka nende puhul et nad ei saa piisavat sisendit tootmistöötajatelt ja nad tegutsevadki oma parema äranägemise järgi.

Ehk siis, vanad kalad. Kui lähete kontorirotilt küsima, kas panna mutter ülespidi ja polt allapoole või vastupidi, siis ei pruugi te sealt asjalikku vastust saada. Ja selle pärast ei tasu pahandada, ja "selliseid asju peaks ju teadma" ja "mis inimesi siia tööle võetakse" laadis kommentaare pilduma hakata, vaid pangegi nii, nagu teile sobib. Kuskilt arvuti tagant sellistesse küsimustesse süveneda on veidi keeruline. Antud olukorras ootaks pigem just teiepoolseid soovitusi.

[PlyVal64]

Nüüd aga elame ajal, kus 20 aastat vanade teadmistega on vähe peale hakata ja asjad muutuvad iga päevaga.

Lepime ÜHES asjas ette kokku: füüsika- ja üldisemalt LOODUSSEADUSED ei ole ajas muutunud ja ei muutu ka! Teor.meh., tugevusõpetus, matemaatilised arvutused, reaaleluline ehk TESTITUD lõpptulemus jne jäävad IGAVESTI kehtima. 

Mis on tänastel noortel Inseneridel peaaegu et enamusel puudu: reaalne tööoskus ja praktika! See on KOGU ühiskonna suurim viga: meil on ETTEVÕTLUSministrikene, kes pole mitte ühte sekundit ka elus ettevõtlusega tegelenud. Tegelikult on peaaegu kogu see kamp samasugune - teadmisteta broilerid. 
Mis on muutunud, see on nõuded ja materjalid. Muutunud on seadmed. Aga sorry, Te "Noored" ei suuda siiani kõige võimsamate arvutite abil välja arvutada asju, mille vanakoolimehed tegid LÜKATIGA! Te ju ei tea sedagi, misasi on lükati... 

Nõus - on "põlvkondade konflikt" aga seda täietsi loogiliselt aluselt. Ma olin ikka verinoor linnapoiss, "sattusin" maale maameeste keskele ja KOHE pandi ka proovile. Esiteks "sattusin" punaarmeest eemale hoidmisel tisleri õpilaseks - vana Puukoi (kogu Adavere tuuliku mööbel näiteks jms) andis kätte käsisae ja ütles: alustame algusest sest enamus ei oska saagidagi... Ta "pettus" (ei teadnud minu tausta) ja ma sain kohe selliks. Paar arutelu veel ja 19-aastane posiklutt projekteeris ja valmsitas kogu Ahula uusehitisest garaažikompleksi väravad - kestavad siiani, mis veel ees. 
Abiellusime - peopaiga majaperemees, Lenini ordeni kavaler raske maatöö eest,  andis ette leitud kõige jõhkrama saarepaku. Löö katki... Paar sekundit ja halud taga. Ja oligi respekt saavutatud! Tuli välja, et ontlik maatüdruk ei võtnudki omale linnavurlest lupardit  

Lihtsaim näide tänasest igapäevast: targutavad itimehed. Ja siis küsid, et "oled sa kunagi kahendsüsteemis plokkskeemina arvutile arusaadavas keeles ülesannet püstitanud", oled sa üldse teadlik arvuti toimimis- ja loogikapõhimõttest??? Määääääää.... 

Samas on siitsamast foorumist Ksf!'e (nimesid nimetamata), kes on ka verinoored aga reaalelulisi kogemusi ja oskuseid on teistelegi jagada. Lapsest peale Insenerid olnud ja KUI nad peaks nüüd kõrgkoolid läbima ja "kontorirottidest ülemusteks" saama, siis sellised Noored ei alusta reaaleluga tutvumist lolluste suust välja ajamisega... Imetled selliseid tegelasi! 

Kes vanakoolimeestest veel mäletab, mis oli üks esimesi töid metallitöötlemise algõppes: aja peale metallitükist mutrivõtme välja VIILIMINE! Anti kruustangid, tükk terast, rauasaag, viil ja suppler ning pidid tegema näiteks nr.19 võtme ehk siis originaali järgi kloonima. 
"Tulevasele ehitusinsenerile" ehk vanasti potsensiaalsele taluPEREMEHELE on esimeseks tööks toimiva lüpsipingi tegemine. Isa (absoluutne tipp-Insener) andis "käsu", materjalid ja tööriistad... ning minu pink on siiani kui tuliuus ka peale 35 aastat rasket kasutust. Saag, kirves, höövel, puur, vasar ja naelad. Materjaliks jupike 2-tollist laia prussi ja kasepuust haakrik-kalakast. Teen millaski siis spetsiaalse pildi - polegi sellist  Siis tuleb teha redel, siis juba kirvevars, siis teed esimese onni, järgmise teed puu otsa ja nii see oskus tulebki, kuni TPIni välja  Ehk asjad on saanud PIISAVALT tugevad, et pole surnuks kukkunud... Ehk se ongi see "praktika ja elukogemus", millest ei taha "noored" tihtipeale aru saada. 
Põhjemndamatu vingumine, pahatahtlikkus jms on hoopis teine teema. Ja mõnikord on lihtsalt probleemiks isiksuste iseloomuomadused, oskamatus mõtteid selgelt väljendada ja ka õpetamise oskuse puudumine. Viimane on ka tohutult tähtis... nagu ka õppimise oskus! 
Soomlastel on selle (omal nahal kogetu) kohta hea kõnekäänd: "Mida me sellest õppisime??? Ei yhtään mitään..." Kindlasti on ka meil eestlastel väga tihti sama probleem ja kõneks oleval juhul "mõlemal osapoolel". 

[pkmp]

Eelmise postiga väga nõus.

Ma ise kuulun selle CCCP lõpu-alguse põlvkonda, tegelikult on situatsioonid tuttavad mõlemalt poolt, nii tööjuhina ise alustades kui nüüd teistpidi.


Esimene ja kõige olulisem on : "räägi inimestega"
Mõtetelugemine ehk ära "arvamine" mis ja kuidas keegi tahab või mõtleb ei vii kuhugile.

[ats97]

Meil koolis prof.Naams ütles ikka, et ega kool matsi ei riku! Et, kui ikka asjadest reaalselt aru ei saa siis pähetuubitud tarkusest pole kasu mitte mömmigi!
Ma ka ju ikka noor mees ning nagu välja on kukkunud siis töötan kontorirotina väikeses metalliettevõttes.
Suhtlemine nn.vanakooli meestega pole probleem, kui kuulata ära ka nende seisukohad ja arvamused ning selgitada enda mõtteid ja motiive. Õpivad mõlemad osapooled.
Mul endal lapsestsaati 2 kätt küljes ning vanemad on õpetanud neid natuke kasutama ka . Omatehtud kirvevars mille otsas hää suur sepakirves on puudelõhkumisel oluliselt parem, kui universaalne fiskars(mis pole ka ju tegelikult paha). Teen meelega oma kütte ise ning panen tööle oma lapsed(7 ja 9a), kes on rõõmuga nõus aitama sobiva tasu eest(küsivad ise, et millal tööd teha saaks - poiss tahab uut jalgpalli).

Lisaks veel: Eeldamine on kõikide käkkide ema! Kõik mõtted peavad olema selgitatud ning põhjendatud!

[veljar]

Nüüd aga elame ajal, kus 20 aastat vanade teadmistega on vähe peale hakata ja asjad muutuvad iga päevaga.

Lepime ÜHES asjas ette kokku: füüsika- ja üldisemalt LOODUSSEADUSED ei ole ajas muutunud ja ei muutu ka! Teor.meh., tugevusõpetus, matemaatilised arvutused, reaaleluline ehk TESTITUD lõpptulemus jne jäävad IGAVESTI kehtima. 

Mis on tänastel noortel Inseneridel peaaegu et enamusel puudu: reaalne tööoskus ja praktika! See on KOGU ühiskonna suurim viga: meil on ETTEVÕTLUSministrikene, kes pole mitte ühte sekundit ka elus ettevõtlusega tegelenud. Tegelikult on peaaegu kogu see kamp samasugune - teadmisteta broilerid. 
Mis on muutunud, see on nõuded ja materjalid. Muutunud on seadmed. Aga sorry, Te "Noored" ei suuda siiani kõige võimsamate arvutite abil välja arvutada asju, mille vanakoolimehed tegid LÜKATIGA! Te ju ei tea sedagi, misasi on lükati... 

Nõus - on "põlvkondade konflikt" aga seda täietsi loogiliselt aluselt. Ma olin ikka verinoor linnapoiss, "sattusin" maale maameeste keskele ja KOHE pandi ka proovile. Esiteks "sattusin" punaarmeest eemale hoidmisel tisleri õpilaseks - vana Puukoi (kogu Adavere tuuliku mööbel näiteks jms) andis kätte käsisae ja ütles: alustame algusest sest enamus ei oska saagidagi... Ta "pettus" (ei teadnud minu tausta) ja ma sain kohe selliks. Paar arutelu veel ja 19-aastane posiklutt projekteeris ja valmsitas kogu Ahula uusehitisest garaažikompleksi väravad - kestavad siiani, mis veel ees. 
Abiellusime - peopaiga majaperemees, Lenini ordeni kavaler raske maatöö eest,  andis ette leitud kõige jõhkrama saarepaku. Löö katki... Paar sekundit ja halud taga. Ja oligi respekt saavutatud! Tuli välja, et ontlik maatüdruk ei võtnudki omale linnavurlest lupardit  

Lihtsaim näide tänasest igapäevast: targutavad itimehed. Ja siis küsid, et "oled sa kunagi kahendsüsteemis plokkskeemina arvutile arusaadavas keeles ülesannet püstitanud", oled sa üldse teadlik arvuti toimimis- ja loogikapõhimõttest??? Määääääää.... 

Samas on siitsamast foorumist Ksf!'e (nimesid nimetamata), kes on ka verinoored aga reaalelulisi kogemusi ja oskuseid on teistelegi jagada. Lapsest peale Insenerid olnud ja KUI nad peaks nüüd kõrgkoolid läbima ja "kontorirottidest ülemusteks" saama, siis sellised Noored ei alusta reaaleluga tutvumist lolluste suust välja ajamisega... Imetled selliseid tegelasi! 

Kes vanakoolimeestest veel mäletab, mis oli üks esimesi töid metallitöötlemise algõppes: aja peale metallitükist mutrivõtme välja VIILIMINE! Anti kruustangid, tükk terast, rauasaag, viil ja suppler ning pidid tegema näiteks nr.19 võtme ehk siis originaali järgi kloonima. 
"Tulevasele ehitusinsenerile" ehk vanasti potsensiaalsele taluPEREMEHELE on esimeseks tööks toimiva lüpsipingi tegemine. Isa (absoluutne tipp-Insener) andis "käsu", materjalid ja tööriistad... ning minu pink on siiani kui tuliuus ka peale 35 aastat rasket kasutust. Saag, kirves, höövel, puur, vasar ja naelad. Materjaliks jupike 2-tollist laia prussi ja kasepuust haakrik-kalakast. Teen millaski siis spetsiaalse pildi - polegi sellist  Siis tuleb teha redel, siis juba kirvevars, siis teed esimese onni, järgmise teed puu otsa ja nii see oskus tulebki, kuni TPIni välja  Ehk asjad on saanud PIISAVALT tugevad, et pole surnuks kukkunud... Ehk se ongi see "praktika ja elukogemus", millest ei taha "noored" tihtipeale aru saada. 
Põhjemndamatu vingumine, pahatahtlikkus jms on hoopis teine teema. Ja mõnikord on lihtsalt probleemiks isiksuste iseloomuomadused, oskamatus mõtteid selgelt väljendada ja ka õpetamise oskuse puudumine. Viimane on ka tohutult tähtis... nagu ka õppimise oskus! 
Soomlastel on selle (omal nahal kogetu) kohta hea kõnekäänd: "Mida me sellest õppisime??? Ei yhtään mitään..." Kindlasti on ka meil eestlastel väga tihti sama probleem ja kõneks oleval juhul "mõlemal osapoolel". 

Milleni tahtsingi jõuda...

Loodusseadused peaksid vist tõesti veel samad olema ja ülikoolilõpetanud insener on nendega isegi enamvähem kursis. Lihtsalt nende mõistlik rakendamine tuleb läbi kogemuste... Btw esimene asi mis ülikoolis õpetatakse, et supler ja vint ei käi tehnikamehe sõnavarasse....

Vastulausena võin öelda, et meil on üksjagu spetsialiste, kes teavad kõige paremini, et asi ei toimi, ja neil on nägemus, kuidas asi võiks toimida. Aga kui reaalseid nõuandeid vaja on, siis on lausete formuleerimine keerukas ja mõtted mis välja tulevad on üksjagu naiivsed ja algavad sõnaga "peaks".

Hea näide jällegi millega vanad mehed ei taha leppida- Praeguse aja insener ei hakka kunagi teadma mis on lükati- selle jaoks on kultuuriajaloolased. Samuti arvutisüsteemi toimimispõhimõtet- selle jaoks on IT buss. Kurb aga tõsi. Üha rohkem spetsialiseerutakse. Üldjuhul on aga nii, et  see äsja koolilõpetanud "määgija" peab välja mõtlema seadme, selle valmis projekteerima, tehnoloogia välja mõtlema, detailid tellima, spetsialistidele kandikul kätte viima, tähtajad paika panema ja kõige sellega kuskile ISO-sse või LEANi ka mahtuma, millepeale spetsialist vaatab et midagi ta seal arvutis istub ja lükatit ta kasutada ei oska ja eks ka see lüpsipink jääks temast tegemata... 

Meil on 50 aastaseid spetsialiste kes keelduvad ennast tänapäevaste tootmissüsteemidega ja põhimõtetega kurssi viimast. Räägivadki oma ilusaid noorpõlve lugusid lüpsipinkidest ja naelakastidest ja et "nii on alati olnud ja peab edasi ka olema" ja puistatakse muid fundamentaalusi ja räägitakse kogemustest, millest praegu enam mingit kasu ei ole. Aga nad ei lahenda absoluutselt mitte midagi. Aga töö on vaja ära teha. Ja seda peavadki need noored tegema, sest kedagi võtta ei ole ja neil ei jäägi aega asju läbi proovida ja kogemusi saada. 

Ehk siis katsuge aru saada, et oma mõni noor mees võib oma inseneritöös äärmiselt pädev olla, kuigi autoratast kutsub vahetama autoabi ja kirvel ja rehal vahet ei tee. Elu ongi selline.

Lõpuosaga nõustun igati. Kõik taandub lõpuks isikuomadustele. Üksteist täiendades ei oleks elul midagi viga ja kõik sujuks ja kõigil oleks tööd. Aga kurask... ei saa ju, sest kõik tahavad alati staarid olla

[nootsii]

Sõnad on ilusti ritta pandud. Kõik teised on süüdi või lollid. Mis kooli ja kas ka enne 2000 a. lõpetanud kõrgelt austatud insener on?

[kolentin]

PlyVal64
veljar



Ehk siis katsuge aru saada, et  mõni noor mees võib oma inseneritöös äärmiselt pädev olla, kuigi autoratast kutsub vahetama autoabi ja kirvel ja rehal vahet ei tee. Elu ongi selline.

Jah, tänapäeval on kitsas spetsialiseerumine moes ja tänapäeva spetsid ehk ei pea teadma, mis on arvutuslükati või ei pea teadma kirve ja reha vahet, aga siiski võiks. Sest need on elementaarsed teadmised, mille omandamiseks pole vaja tohutult aega ning kõrgkoole, asi taandub lihtsalt silmaringile ja huvile ümbritseva suhtes.
Ja respekti osas kitsas silmaring muidugi kasuks ei tule.

Meil on tundub praegugi olema palju kitsa eriala omandanud spetse, kes elavad omas mullis ja ei taha kuidagi aru saada, et maailm on palju laiem, kui nende kitsast pilust paistab. Nõuka ajal oli tavaks saata mõningaid tegelasi tootvale tööle, et uuesti maailmapilt paika nihkuks, seda võiks tänapäevalgi rakendada..

Ja kui mul on valida, siis eelistan iga kell laiema silmaringiga spetsi, on lihtsam suhelda.

[alfredo]

Veidi OT OT ja vana teema juba, aga praktiseerivad arvutiinimesed võiksid tsiteeritavaid kastikesi normaalmõõtmetesse osata töödelda enne postitamist. Muidu loe ainult lehekülgede kaupa korduste kordusi, aga ei midagi eriti uudisväärset.

[Basilio]

Ehk siis katsuge aru saada, et oma mõni noor mees võib oma inseneritöös äärmiselt pädev olla, kuigi autoratast kutsub vahetama autoabi ja kirvel ja rehal vahet ei tee. Elu ongi selline.

See lause pani minu jaoks asja paika. Elu kipub jah, kahjuks selline olema. Elukauge inimene peab ennast teistest pädevamaks ja nõuab respekti, mida tal ei ole ega hakkagi olema. Tulemuseks šedöövrid teemas:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43074
Kui sellele lisandub oskamatus ja/või suutmatus töölistega normaalselt suhelda ning suur enesekehtestamise vajadus, siis ei tule tööst midagi välja. 
On muidugi vanu kohanemisvõimetuid tarikaid, kellega tõesti asju ajada ei saa. Miks ettevõte neid lahti ei lase? Äkki nad siiski oskavad midagi ja pole asendust võtta? Võib ju sel teemal ülemustega rääkida, järsku on neil asjast oma nägemus?
Kui ettevõte on lõplikult hukas, kes keelab rajamast oma firma ja valida meelepärased töölised? Soovitavalt äsja kooli lõpetanud. 
Kas keegi modedest oleks nii lahke ja TÕSTAKS nüüd selle off-topicu RINGI eraldi teemasse?

[veljar]

Sõnad on ilusti ritta pandud. Kõik teised on süüdi või lollid. Mis kooli ja kas ka enne 2000 a. lõpetanud kõrgelt austatud insener on?

Kui mind silmas pead, siis mind ei austa keegi, insener ma ei ole ja endameelest kedagi ei süüdista. Kõrvaltvaatajana proovin üksnes oma silmaringile põhinedes hinnata asjade olemust, et miks vanemat spetsialisti enam nii kõrgelt ei hinnata. Loomulikult minu nägemus võib täiesti vale olla.

PlyVal64
veljar



Ehk siis katsuge aru saada, et  mõni noor mees võib oma inseneritöös äärmiselt pädev olla, kuigi autoratast kutsub vahetama autoabi ja kirvel ja rehal vahet ei tee. Elu ongi selline.

Jah, tänapäeval on kitsas spetsialiseerumine moes ja tänapäeva spetsid ehk ei pea teadma, mis on arvutuslükati või ei pea teadma kirve ja reha vahet, aga siiski võiks. Sest need on elementaarsed teadmised, mille omandamiseks pole vaja tohutult aega ning kõrgkoole, asi taandub lihtsalt silmaringile ja huvile ümbritseva suhtes.
Ja respekti osas kitsas silmaring muidugi kasuks ei tule.

Meil on tundub praegugi olema palju kitsa eriala omandanud spetse, kes elavad omas mullis ja ei taha kuidagi aru saada, et maailm on palju laiem, kui nende kitsast pilust paistab. Nõuka ajal oli tavaks saata mõningaid tegelasi tootvale tööle, et uuesti maailmapilt paika nihkuks, seda võiks tänapäevalgi rakendada..

Ja kui mul on valida, siis eelistan iga kell laiema silmaringiga spetsi, on lihtsam suhelda.

Nõustun igati. Hea näide sellest on, et näiteks igasugu ehitus ja masinaehitus projekteerijad, kelle puhul on kohe tunda, kui nad ise on reaalse tööga ka kokku puutunud. Vigu on vähem ja asjadest saavad ka paremini aru.
Ise tahtsin jõuda selleni, et paraku jah, reaalse töökogemusega noori tuleb ülikoolist liiga vähe peale ja praeguse asjade kulgemise järgi asi kindlasti ei parane. Mingid ristsuunalist töökohtadevahetust samuti arvatavasti väga toimuma ei hakka. Ehk antud olukorraga tuleb lihtsalt leppida. Neile vendadele oleks tarvis kiiresti reaalne elu selgeks teha ja siin võiksid rolli mängida need kogenud spetsialistid, kes võiksid lähtuda ikkagi selle õpipoisi tegelikest vajadustest, mitte ei hakkaks käega vastu rinda tagudes neile töökasvatust tegema.

Üks asi veel nende vanade spetsialistidega. Olen üksjagu siit ja sealt nuusutanud natuke, kuidas riik oma innovatsioonipoliitikaid püüab rakendada ja sundida ettevõtteid seda oma toodangut tegema. Pean tunnistama, et riigiametnike koridorides ollakse igati valmis meie ettevõtteid toetama, kuna aga seal on paraku reaalse tööstustaustata sotsharidusega tegelasi, siis nemad ei oska lihtsalt pakkuda midagi. Neil oleks vaja, et keegi neile kandikul asja ette tooks, mille kohta nemad bürokraatia siis läbi suruks. 
Eesti toote kohta- Tänased noored konstruktorid pigem ei mõtle suuri ja keerulisi tehnilisi asju välja. Nad kardavad suuri ja neil ei ole kogemusi. Samas tean isiklikult aastakümnetepikkuse töökogemusega tehnikamehi, kes sisuliselt puusalt tulistaksid keerulisi mahukaid tehnilisi seadmeid välja. Aga nemad ei näe, et neil seadmetel mingi turgu võiks olla. 
Ehk vanemad tehnikamehed- ärge istuge oma teadmistega kibestunult nurgas ja mõtlete et maailm on selliseks muutunud, kus teil kohta ei ole.
Paljudel teist on veel rakendatavaid ideid, mille eest keegi oleks valmis raha maksma. Kui tänapäeva bürokraatiast midagi arusaamatuks jääb, siis võtke mõnel asjaga kursis oleval noorel surakal natist kinni ja see aitab kaasa...

[Basilio]

Elustaks vana teemat. Hiljuti sai paika ja toimima korralik suitsu temperatuuri mõõtmine termopaar anduriga. Selgus et eelnev jutt +200*C ja alla ei pea paika, nagu ma ka kartsin. Läbi kesta mõõtmine on ikka pullikaka. Praegu toimetab suitsutorus selline andur:
http://www.ebay.com/itm/281980001221?_tr...EBIDX%3AIT
Arduino ja anduri vahel on selline jubinas:
https://www.aliexpress.com/item/1pcs-MAX...0.0.CTOzxl
See viimane jubinas oli varem kallis, ikka üle 30 dollari. Nüüd siis muldodavaks läinud.
Heakene küll, tegelik suitsu temperatuur on kolmesaja ringis ja tipphetkedel ulatub neljasaja alla välja. Sinna mu talvepuud kaovad 
Ahjuuksega põlemisõhku koomale pannes läheb suitsutemperatuur küll pisut alla, kuid katla võimsus langeb ja kütmine kipub keskööni venima. Siin ei aitagi muud kui katla vahetus.
Kevadel hakkega katseid tehes oli temperatuur oluliselt kõrgem.    Vastu lõõri pandud termotakisti kõrbes koos juhtmega ära. Kuivatil sulasid uksetihendid, kõrbes suur ventilaator ja kuju muutsid kõik kuivatis olnud plastikosad. Üllataval kombel jäi kuivatis ellu niiskuse ja temperatuuri andur DHT 11:
http://www.ebay.com/itm/For-Arduino-N15-...Swx2dYGnBN
Plastikvõre on kuju muutnud, aga elektroonika toimib OK. 
Praeguseks on kõik korda tehtud ja tänu ksf! martinjevile uus ventikas kuivatis pöörlemas. Haket julgen selles katlas kasutada vaid tulehakatuseks ja sedagi mõõdukalt.

[MeelisV]

eks see pinnapealne temperatuur oli sul ikka kah sinna kolmesaja lähedale aga lihtsalt need infrapuna termomeetrid ei saa hakkama peegeldava pinnaga
sain selle selgeks peale termokaameraga telefoniga mängimist (ehk mängin ka praegu sellisega nimelt CAT S60)

pind kust ise ei oskaks peegeldust välja näha on kaamerale täiesti peegelduv
olen tuhmi tsinkpleki pealt lehvitanud termokaameras iseendale

seega võttis ka sinu infrapuna arvesse selle 300 lähedase temperatuuri ja lisas sinna peegeldusest tuleneva pinnatemperatuuri kuskilt seinast/laest/põrandast vms. ja otsustas siis keskmiseks näidata sulle 200C

lisaks on konkreetselt need püstoli kujulised odavad infrapunatermomeetrid ka keskonnatemperatuuridele vastuvõtlikud
olen ise sõitnud käsi autoaknast väljas nii -1C juures ja mõõtnud asfaldi temperatuuri ja saanud kaugelt üle -30C tulemuse

[Marko]

Siin ei aitagi muud kui katla vahetus.

Mis see puiduraiskaja on? Ega ometi leedukas?

[Basilio]

Mis see puiduraiskaja on? Ega ometi leedukas?

Ikka. Toodetud issanda aastal 1968. Ei aita seal ussi- ega püssirohi. 
Meelisele: Läbi toru seina mõõtis suitsu temperatuuri tavaline termotakisti, mis oli soojustusvilla vahele lükatud. Natuke parem kui mitte midagi. Selle järgi lülitus automaagiliselt tööle ja seisma katlaringi pump. Oli uimane ja ebatäpne ning aeg ajalt tuli seda vahetada, aga asja ajas ära kuni parema süsteemi käima sai.

[Marko]

Isa eksperimenteeris aastaid tagasi leedukaga. Ta ladus sellele kivist ahju ümber, kummalgi küljel kaks horisontaallõõri. Väidetavalt läks kasutegur oluliselt paremaks. Muidugi ei saa sellisel juhul katelt ei jälgida ega parandada aga õnneks peab seda harva tegema.
Kui tekkis vajadus ribi välja võtta kaotati kest ära ja mul ka seesama raiskaja naabermajas täita kahjuks

[muska71]

Tee katlale soojusvaheti taha,ise teed ei maksa muhvigi,küll,aga säästad puid.Mis te arvate,et need viadrussid paremad on?Ka sellele tuleb soojusvaheti taha voolida.Sellele samasele leedukale tehti juba vene ajal soojusvaheti taha.Olen ühte sellist näppinud pikkus võis olla 3 m kindlasti ja hagu anti söega.Ka kunagine haret katel korralik raiskaja,õliküttel läheb korsten sama tuliseks kui soojasein pliidi taga,300 kindlasti väljub sealt õliga ja puiduga siis normaalsel õlemisel 400-500.Mullu suvi viskasin selle kolaka uksest välja ja viadruss asemele.Ja kui panna viadruss nii tööle hakkelt nagu mul siis on vana u 22 pisut parem.

[Basilio]

Selle leedu katla tuunimise kohta hakkab tekkima selline tunne:
   

[viplala]

Mul oli ka kunagi too leedu katel. Sai seda erinevatel põhjustel 5 korda lahti kistud ja kokku lapatud ja siis vihaga minema visatud. See ahjuuks on tehtud vist meelega nii pisike, et jumalapärast katlakütjal töö liiga kiiresti otsa ei lõppeks

Nüüd on mul mingi üks vana pealtlaetav Kadrina keskküttekatel KC-TC-40. Siin pildid ka, mitte küll minu katlast aga sama katel on. https://osta-ee.postimees.ee/keskkutte-k...18942.html. Sellega ma olen ülimalt rahul. Pealtlaetav on ikka väärtus omaette. Alumise otsa ehitasin ümber, tegin põhja kividest, kaotasin seest restid ära ja alla sai ka korralik uks. Kontrollitud õhuvool tuleb nüüd labi ukses oleva klapi. Mõned päevad tagasi hakkasin kütma ja raisk ajab igast otsast sisse. Puhastasin katla tahmast, käisin lõõrid üle, kontrollisin tõmmet korstnas ja ei midagi, ajab sisse nii kui ennegi. Mingi aeg tagasi olin puhastanud ka alt korstnasse jooksva suitsutoru ära, igaks juhuks kiskusin ka sealt luugikese eest ja piilusin sisse. Kurat ja põrgu, suitsutoru üleni vett täis. No selge pilt, eks suitsutorus olev vesi tekitab niiske õhu klombi ja tõmme kaob ära. Ees ootas nüüd katla vastik remont või uue katla soetamine. Finants ei lubanud uut ostma hakata, seega jäi üle katel algosadeks kiskuda ja ära keevitada. 

Mul on plaanis hakata kuu aja pärast keskkütet laiema maja osani vedama, seega mõtlesin, et hea oleks see leke kuidagi moodi peatada niikauaks. Tulin haruldaselt geniaalsele ideele kasutada autodele mõeldud radika lekke peatajat. Lahmasin katlasse paar totsikutäit lekke peatajat ja tuli alla. Alguses põles kenasti, siis hakkas jälle sisse ajama. Panin kõik õhuvoolud kinni ning lasin tal öö otsa vegeteerida lootuses, et ehk hommikuks on lekke peataja siiski mõjunud. Hommikul oli suitsutoru kenasti kuiv. Rõõm jäi aga üürikeseks kui peale katla kuumenemist vesi jälle välja ilmus. 

Mis seal ikka, väljas sajab juba lund ning enam kauem ei saa ilma katlata olla. Kõigepealt lõikasin selle suitsutoru lahti, kuna sealt kusagilt ju vesi pidi tulema, ehk pääseb lihtsamalt ja saab keevitusega ligi. Seejärel keerasin katlal sisse ja välja tulevad vee kraanid kinni ning survestasin õhuga ära nii, et vesi ka sisse jäi. Alguses lasin ühe bar'i sisse, mitte tilkagi ei tulnud. Siis lasin 2bar'i, ikka mitte essugi. Kui ma lõikasin suitsutoru lahti plasmaga, suutsid sädemed põlema panna tahma ühes korstnasse minevas keerukohas mis nüüd rõõmsasti unnates lõõmas. Piilusin sinna ja igaks juhuks kustutasin kolde. Aga see mis ma seal nägin, loksutas teema mu ajusagarate vahel hoobilt paika ja tegi mind väga õnnelikuks. See kuradi keerukoht oli täpselt sellise kujuga, et enne ma sinna ei ulatanudki suitsutoru puhastamise ajal. Sinna oli kogunenud selline suur tahmapall, mille ma nüüd eemaldasin sealt. Vesi mis tekkis aga suitsutorusse ei olnudki katla sisemusest vaid puude seest. Kuna puud olid liiga märjad kondenseerus aur vastu suitsutoru ja tulemuseks oli liitrite kaupa vett. Kui puud olid kuivanud katla kuumuses, suutsid väljuvad gaasid selle vee sealt jälle minema viia. 

Kasu oli kõigest sellest nii palju, et sain suitsutorule keevitada suure luugi, mille kaudu on nüüdsest võimalik puhastada kõik õõnsused. Enne oli seal 10cm läbimõõduga auguke, mille kaudu pidi seda tegevust (üsna piinarikkalt) opereerima. Katel ise töötab nüüd nagu kiki-miki. Säh sulle siis leket...

[Basilio]

Järgmisel kuul võtab perekondliku konsiiliumi kokku ja otsustab ära, kas piinelda see talv leedukaga edasi või minna pangaherradel kintsu kaapima ja osta järelmaksuga uus korralik katel. See on ikka masendav kui pool kalli raha eest ostetud sooja tähtede poole kihutab. 
Hetkel on eelmisest laenust veel viimane jupike maksta, mis sellel kuul ka ära maksetud saab. Muidu oleks varem selle asjaga tegelema hakanud. Luureandmed on pannud vaatama Atmose poole.