[hulgus]

Mure ühe kadunud starteri vooluga.
Tegi plõkstigi ja starter kadunud, plõksub, alla starteri tõmbereleele jõuab võtit pöörates tugevad 25V, aga 21W pirni enam põlema ei pane. Otse starteri tõmbereele + ühendades käib kenasti.
Kuskil peaks olema veel üks relee mis juhib tõmbereele antavat voolu, aga ei leia. Kaitsmete juures ei ole mainitud ühtki starteriga seotud asja, releede all samuti mitte. Tõenäoselt kuskil raami vahel, aga ei oska otsida. Starterilt tulev juhe kaob suurde punti, millel sada jagunemist ja kaitsmeblokki tuleb suures pundis 2 sama värvikomboga juhet, aga kaovad trükiplaadile.
Abiks oleks FL7 el. skeem, aga netist pakutakse vaid $€ eest ja pole kindel, mis aasta ja mudeli manuaalid skeemid tulevad. Esimene katse pakkus kohe alates ´96 ja FH...
Hetkel on käivitus ilusast punasest nupust, mis läbi 15A kaitsme otse starterisse ühendatud, aga võiks ju valge inimese moodi?

M: muudetud pealkirja.
M2: ----"-----

[aavu]

http://svr.moscowvolvoclub.ru/forum/inde...id=1051620
19. postitusest alates loe ja enne lõppu on ka sisukat juttu. Eriti käivitamine ilma käigukasti blokeeringuta!!! OHTLIK. Sina saad ehk oma tegevusi jälgida aga istub kabiinis 6-aastane ja ise oled kardaani kallal.
Põhiline on, et starteri tõmberelee saab massi kahe starteri harja kaudu. Kui need on kinni, siis jamabki. Muidugi on võimalikud ka muud jamad kui sul starterile tuleb vähe pinget.

[h2rra]

aavu`l õige mõtlemine ja täienduseks lisan et esimeseks diagnostikaks las keegi annab paar tugevat lööki starteri korpuse pihta ja samal ajal tuleb hoida võtit käivitamise reziimis  (käik loomulikult väljas)  Löökidega puutub kulunud-kinnikiilunud hari kollektorimassi ja vooluring taastub hetkeks ja mootor käivitub.  

[Envir]

Tuttav tunne. Miskit lootust selgust saada on siis, kui konkreetset süsteemi jagad või on eelnevalt kogemust sarnastega. Läksin seda teed, et tellisin 20eur eest saksa ebayst Volvo FL4 originaalskeemi. Tead, minu meelest on see väärt igat senti! Mul on fl6 ning see pole päris sama, kui fl4, aga sellest hoolimata on ühisosa suur. Lisaks saab selgeks skeemi koostamise üldised põhimõtted, juhtmete värvid, pistikute paiknemise ning otstarbed.

[stihl]

Hetkel on käivitus ilusast punasest nupust, mis läbi 15A kaitsme otse starterisse ühendatud, aga võiks ju valge inimese moodi?

Valge inimene panebki oma auto nupust käima mitte ei keera mingit totakat võtit:






..........................


See selleks.
Starteri koputajatele: teemaalgatuses on ju öeldud, et "Otse starteri tõmbereele + ühendades käib kenasti."
Järelikult, starter ise ja harjad jne on korras. Muidu ei käiks ju sealt ka?
See venelane räägib ka ju juhtumist, kus ei tööta ei lukust, ega otse releele plussi andes, ainult koputamine aitab.
Siis on, jah, harjad. Aga mitte praegu.

Aga kas tal on mingeid kasti neutraali lüliteid küljes? Neid on ju lihtne kontrollida.
Lisaks võiks mõõta seda starteri relee plussjuhet, kas on seesama, mis süütelukku tuleb?

Ja kas see juhtmeots, mis 21W pirni ei jõua toita, kas ta releed jõuaks liigutada...?
Seda raami vahel releepaigutamist on sipsa raske uskuda, sel ju tuba lähedal ja ülejäänud releed on nagunii toas.

..

[hulgus]

...
Põhiline on, et starteri tõmberelee saab massi kahe starteri harja kaudu. Kui need on kinni, siis jamabki. Muidugi on võimalikud ka muud jamad kui sul starterile tuleb vähe pinget.

Sellisel juhul ei toimiks ju ka otse starteri tõmbereleele  + ühendades?
Starterit sai koputatud, releed eraldi kah (Nissani sündroom), aga kui ikka releele tulevas juhtmes + pole, siis ei aita ka massi otsimine?
Juhtmed ja klemmid akukastist said uuendatud, mass keresse puhastatud ja kaetud, akudel pinge 25,..-26V (ehk silmini täis), sama starteri+-l. Takistus olematu. pingelang starterit andes norm. 
Konkreetsel autol mingeid starteri blokeeringuid ei tohiks olla, st lasi starterit anda ka "käik sees, õhud maas" olekus.
ootamatuste vältimiseks tuleb (muidugi kui korda ei saa) + võtta süüteahelast ja relee vahele.
nb! hetkel käib soovitatud 135Ah akude asemel 95Ah akude paaril, aga... 135Ah käivitusvool 750A, väikestel 850A... ketrab rõõmsalt.

edit:
ps. Lugesin ka selle viidatud lingi läbi. Seal juttu mittetöötavatest starteritest. Minu diagnost algab nõukaaegsel viisil. Kruvikaga otse klemmid kokku. Kui toimib, siis otsi mujalt, kui ei, siis süüdista starterit, harju jms. Ja volte on kah teemas vähe, pooled puudu, autodel massi kah 10x vähem

[hulgus]

...

See selleks.
Starteri koputajatele: teemaalgatuses on ju öeldud, et "Otse starteri tõmbereele + ühendades käib kenasti."
Järelikult, starter ise ja harjad jne on korras. Muidu ei käiks ju sealt ka?
See venelane räägib ka ju juhtumist, kus ei tööta ei lukust, ega otse releele plussi andes, ainult koputamine aitab.
Siis on, jah, harjad. Aga mitte praegu.

Aga kas tal on mingeid kasti neutraali lüliteid küljes? Neid on ju lihtne kontrollida.
Lisaks võiks mõõta seda starteri relee plussjuhet, kas on seesama, mis süütelukku tuleb?

Ja kas see juhtmeots, mis 21W pirni ei jõua toita, kas ta releed jõuaks liigutada...?
Seda raami vahel releepaigutamist on sipsa raske uskuda, sel ju tuba lähedal ja ülejäänud releed on nagunii toas.

..

Jäi märkamata, vastused juba enamus eelnevas postis olemas.
Kasti blokeeringuid pole, starteri relee plussist oligi juttu, see mis pinget näitab, aga ampreid pole, tester saadanas mõõdab ju viimsegi voldi üles. Proovisin pirniga jadamisi ka ampreid testriga mõõta- null. Mingeid milliampreid näitas, vaevalt, et lisareleegi tööle tõmbaks. Ehk siis süütelukust signaal tuleb, aga hääbub kuskil. Ei usu ka, et lukust otse tõmbereleesse tuleb, see ikka tugev tarbija, tavaliselt on relee vahel olnud.

Proovisin ka katsuda, mis releed plõksuvad, kui starterit anda, aga suht lootusetu. Nimelt lülib starterit andes süsteem kõik muud (releedega)tarbijad tagant ära, lisaks eelsoojenduse element kollektoris, mille relee kah armatuuris. Plõksimist tuba täis.

[aavu]

Kasti blokeeringuid pole, starteri relee plussist oligi juttu, see mis pinget näitab, aga ampreid pole,

No siis on süütelukus klemmid kulunud-oksüdeerunud-kõverad jne. Äkki pääsed luku tagant juhtmele ligi ja saad ühendada kontrolllambi hetkeks juhuslikult valitud õige klemmi külge. Massi saad kasvõi uksepiidalt värv maha mõnelt poldipealt.

[hulgus]

Kasti blokeeringuid pole, starteri relee plussist oligi juttu, see mis pinget näitab, aga ampreid pole,

No siis on süütelukus klemmid kulunud-oksüdeerunud-kõverad jne. Äkki pääsed luku tagant juhtmele ligi ja saad ühendada kontrolllambi hetkeks juhuslikult valitud õige klemmi külge. Massi saad kasvõi uksepiidalt värv maha mõnelt poldipealt.

Vihjed kisuvad sinnapoole, et tõmberelee juhe ongi otse süütelukust. Luku toimimine sai kontrollitud esimesena, tester näitas väljuval otsal starterit andes pinget. Kuna alla ka midagi jõudis, ei taibanud kohe kontroll lambiga katsetada, kisub sinnapoole, et korra veel armatuur lahti kiskuda. Peab vist tummisema pirni tarbijaks panema, esimene 3w põles-hõõgus iga vooluga juhtme otsas, 21w enam igale voldijäänusele ei reageeri. üle 55 peaks juba katkestuse vms suitsema panema...

[Marko]

Mul on proovilamp 100vatine, leiab kõik hapud kontaktid kohe üles

[hulgus]

Et küsimuste teemat mitte laiali ajada, siis muutsin natuke pealkirja ja Lp.ksf. Viplala küsimusega jätkaks:

Probleem siis järgmine... Volvo FL7 andis saba kabiini lukustamise süsteem. Lukud tulevad pealt maha hüdrauliliselt, st siis kui hakkad kabiini üles pumpama, pumbatakse ka lukud maha aga ühe luku juurest tuleb sirinal õli ja tänu sellele ei saa survet üles ega ka lukke maha. Kas on võimalik kuidagi teisiti neid lukke maha saada? Sinna alla kurat ei näe ka. Äkki on võimalik millegagi neid maha kangutada mehhaaniliselt? Kui on siis kust kandist või kuidas?

´87a. massina manuaalis siukest riket ja tegevust pole üles tähendatud. Vaid kabiini allalaskmine erandolukorras, kus vaja miski ventiil avada. Kui mure jätkuvalt aktuaalne, saan peale lõunat pisut lähemalt selle luku hingeelu uurida.

Ole hea, kui saad viska pilk peale sinna. Mu oma on aastast 88, seega peaks sama süsteem olema ehk.

Lukk peaks siis olema vasaku kanduri juures, aga ega väga toimimisele pihta ei saagi, toru läheb alt juurde ja kuskil seal kanduri all-sees midagi toimetab.

Tundub, et kabiini tõstmata sinna sisse ei pääse. Kui millestki kangutada, siis paremal poolt väljaulatuvast (õlisest) nukist, aga kerge see ei paista olema.


Üks oluline asi on ka ees sirmi all, parema kanduri ülaotsas:
See siis sirmi säästmiseks, blokib tõstmise, kui sirm suletud. Kipub kinni jääma ja kabiin ei liigu.
Kui Sul õli lekib, siis peale toru vahetuse-paranduse-pimenduse palju variante ei jäägi vist. Telfri-kraanaga võiks ju proovida, kui lukku saaks kangutada.

[hulgus]

Järgmine mõistatus.

 FL seerial on sisselaske kollektoris hõõgküünal. Mis tingimustel see sisteem suvatseb toimetama hakata?
Mina pole veel armatuuris küünla kontrolltuld põlemas näinud. Soojemal ajal +kraadidega on käivitus poolest pöördest, alla nulli on juba pisut ketramist.
Esialgne diagnost näitab, et kõik muu oleks nagu ok, juhtmed paigas, küünla küjes olevale releele voolu andes plõksib ja tundub, et läheb soojaks kah, aga releed juhtivasse + juhtmesse süütega voolu ei tule. On seal veel mingi temp. andur vahel?
Õnneks on ka elektriga blokisoojendus küljes, pool tundi saba seinas ja suvine käivitus.

[KopliKrahv]

Peaks olema nii et keerad süüte sisse ja siis veel võtit edasi, aga mitte niipalju, et starter rakenduks. Õiges asendis peaks hakkama armatuuris ka märgulamp põlema. Fh l toimis nii.

[aavu]

Kas see võib õige süüteluku skeem olla?

[hulgus]

Peaks olema nii et keerad süüte sisse ja siis veel võtit edasi, aga mitte niipalju, et starter rakenduks. Õiges asendis peaks hakkama armatuuris ka märgulamp põlema. Fh l toimis nii.

Tänan.
Eile omas suures laiskuses tuli meelde, et kui mõistus otsas, tasub ette võtta R.t.F.M. (loe juhendit)
Võõramaakeelses juhendis räägitakse, et hakkab tõesti tööle, kui võtit hoida 2.-3. positsiooni vahel ja kui "kylvätsketemp under +50c" siis peaks toimima hakkama ja hoiab peal 0-50sek. Vahel hea kah, kui 2kg dokumente, juhendeid jm autoga kaasas.
Mida aga ikka pole, see on küünla tuli armatuuris... Kuna tõenäoselt ikkagi süüteluku põhi peetis, võib oletada, et sealt tuleb viga otsida.

[svenson]

Mul endal ka ühe FL7 elektritööd päevakorral. Mootori peal on enamus peenikestel juhtmetel isolatsioon läinud ja vahetan seal kõik juhtmed välja. Järjest enam hakkab ka armatuuris õigeid tulukesi põlema ja ära kustuma

Nii süvitsi ei ole uurinud, kus ja kuidas eelsüüte asjandus toimib. Kas tal ploki sees selliseid klassikalisi küünlaid ei ole, vaid aetaksegi õhk enne silindrisse jõudmist soojaks? Sinna on plaan jõuda kui anduritele uued kaablid veetud. Minu külmkäivitus on hetkel soru stardigaasi õhupuhastaja otsast sisse... Mingil määral see eelsüüte süsteem ka toimib, sest kui lasta tal nn. ära soojeneda siis on käivitus ka külma ilmaga lihtsam, kuid ikkagi vaevaline. 

   

[hulgus]

Mul endal ka ühe FL7 elektritööd päevakorral. Mootori peal on enamus peenikestel juhtmetel isolatsioon läinud ja vahetan seal kõik juhtmed välja. Järjest enam hakkab ka armatuuris õigeid tulukesi põlema ja ära kustuma

Nii süvitsi ei ole uurinud, kus ja kuidas eelsüüte asjandus toimib. Kas tal ploki sees selliseid klassikalisi küünlaid ei ole, vaid aetaksegi õhk enne silindrisse jõudmist soojaks? Sinna on plaan jõuda kui anduritele uued kaablid veetud. Minu külm käivitus on hetkel soru stardigaasi õhupuhastaja otsast sisse... Mingil määral see eelsüüte süsteem ka toimib, sest kui lasta tal nn. ära soojeneda siis on käivitus ka külma ilmaga lihtsam, kuid ikkagi vaevaline. 

Küünlaid kui selliseid ei ole, sisselaskes on kollektori otsas jorn, millesse juhtmed sisse lähevad ja mis peaks suures koguses kuuma tootma, ehk siis veneaegne "leeklamp kollektorisse" pisut tsiviliseeritumalt.
Stardigaasiga käivitamisel on mitu aga...
vaata torustiku pikkust! õhufilter-intercooler-kollektor, selle aja peale mis mootor kaifi kätte saab, on see sortsukene juba lahtunud. Kahekesi lihtsam, üks pihustab, teine istub sangas.
Manualist jäi silma, et "startgas inte användas", ehk igasugune stardiabi-doping on ebasoovitav. Põhjuseks ikka seesama eelsoojendi.
Sõiduautol olen näinud eetriga banaaniks lastud õhu sissevõttu, sellel Volvol saab see banaan pikk ja kallis olema.

[hulgus]

Peaks olema nii et keerad süüte sisse ja siis veel võtit edasi, aga mitte niipalju, et starter rakenduks. Õiges asendis peaks hakkama armatuuris ka märgulamp põlema. Fh l toimis nii.

Tänan.
Eile omas suures laiskuses tuli meelde, et kui mõistus otsas, tasub ette võtta R.t.F.M. (loe juhendit)
Võõramaakeelses juhendis räägitakse, et hakkab tõesti tööle, kui võtit hoida 2.-3. positsiooni vahel ja kui "kylvätsketemp under +50c" siis peaks toimima hakkama ja hoiab peal 0-50sek. Vahel hea kah, kui 2kg dokumente, juhendeid jm autoga kaasas.
Mida aga ikka pole, see on küünla tuli armatuuris... Kuna tõenäoselt ikkagi süüteluku põhi peetis, võib oletada, et sealt tuleb viga otsida.

Peale kaitsme ja igaks juhuks relee vahetust, annab rakenduv küünal endast märku kukkuva voltmeeri seieriga. Kontroll lamp ei põle, aga see juba iluviga. Eks homme paistab, kas käivitamisele ka mingit mõju avaldub.

[hulgus]

Kuna neid raamitalasid on juba regulaarselt vahetatud (kord tosina aasta tagant) ja Svensson siin ilupilte postitab, siis mõne rea ja pildiga loo subjektist.

Ühesõnaga, üks ammune tuttav presenteeris õuel seisvat väikest Rootsi kvaliteediga kastiautot, aastast ´87 (potentsiaalne talveralli kandidaat ) ja teatas, et ei leia sellele ise rakendust, tehnika tahaks ka vähe kõpitsemist, aga jõud üle ei käi. Nimelt olla kasti raamil paar kohta pisut roostes. Auto oli seisnud samas paigas üle kahe aasta...
Kuna esmapilgul miskit hullu silma ei hakanud ja vahetamist paistis vajavat tõesti vaid paar vaheraami ristitala, sai välja käidud veksel: ähh, koogitükike...  Vanas eas ju ei viitsi väga kummarduda ja kõhu alla ronida.
Sammal maha pestud, akud peale, vedelikud jms kontrollitud võtit ja käis ... Esirehv oli löss ja veljelt lahti, vahetatud varu vastu (hea kui kiirtung, tõstuki käpa näol omast käest) ja oligi sipstigi õuel. Sõitis kenasti, ainult sinine suits ja masendav jõupuudus (tehasest 168Kw), eriti peale aastaid liikumist 330Kw mootoriga.
Selline siis.

Kasti sisu ei äratanud usaldust, peale astuda ei julenud ja servad õõtsusid kahtlaselt.

Kuna talad altpoolt vahetatavad ei paistnud ja põhi oli plaanis vahetada, siis ...

Sealtmaalt tundus see "koogitükike" juba päris tummise ampsuna...


Midagi positiivset kah. Auto põhiraam oli õnneks kordades parem, hoolimata pindmisest roostest...
Kohe esimesel päeval, näitas iseloomu ja märgistas oma koha mootoriõliga, sõitmisega oli õlitäitetorust lekkima hakanud. Tundus, et lõdvikuklamber päästab, tundus...
Kiire revisjon tuvastas veel: õhulekked tk mitu, mittetöötav tagaluuk, mitteavanevad portelukud, roostes esituled, katkine ukselukk jne jne.
Jätkub,... võib olla.

[hulgus]

Akukast tundus kohe alul imelik, põhi eriti. OSB maskeeringut eemaldades oli pilt nutune, tagantjärele öeldes, õnn oli, et läbi ei kukkunud.

Rooste oli kõiksugu ilmvõimatutesse kohtadesse pugenud, väljalaskesse näiteks. Suitsu korstnasse ei jõudnud, kõik mahtus enne sumbutit välja tulema. Pildil olev plekist kosu vahetus uuema tüübi malmist valatu vastu. Ju need Volvo insenerid selle jupi nõrkuseid teadsid. Kõige õnnetum oli torujupp sukast, sumbutisse, mis allapoole kaardus. Ehituslikult juba loodud kondentsi koguma ja seestpoolt väljapoole roostetama. Ainus jupp, mis eriliselt vastiku kuju tõttu tuli keevitusega lappida, muud jupid said uued.

Siit juba korra läbikäinud pilt, mis määrab viimase tehnohoolde 2002 aastasse, sama ajajärku kinnitavad ka autoga kaasas olnud teemaksu ja kindlustuse dokumendid, mis autoga ühes. Eestisse jõudis 2013, sealtmaalt sõitnud 280km .

Kuna üheliikmeline konsiilium määras vanale kastile sõidukeelu, asenduseks ühtki sobivate mõõtudega ja paremas seisukorras kasti ei leidunud, ning raami jupikaupa lappimisel ei näinud jumet, siis...

Hea mugav, kui kraana lähedal.
Et teada saada mis karul kõhus, oli vaja patsient selili asetada (kasti välimine serv, toetub siseraamile). Mis omakorda tingis mõned ebastandardsed lahendused, sest esisirm on portedest 40cm kõrgem.

Kasti jäänused said mugavasse asendisse, kust edasi minna.

Vana raam sai kasti välisserva profiilist lahti lõigatud

Tulemuseks oli painutatud profiilist puhas välimine raam, mis erinevalt sisemisest osast ei olnud hullus seisus. Materjalide kvaliteedi erinevused?
Vahepeal sai mootor kõik uued filtrid, kogu šassii, kraana ja luuk said kokku 5 tuubi määret. Enne järgmist hoolet võtab jälle kasti maha, väga hea juurdepääs igale poole.
Peale filtrite vahetust sai jälle normaalselt kraanaga opereerida, sinine suits ei ajanud silmi vesistama. Põhjuseks oli totaalselt tahma täis vana õhufilter, õnnetuseks oli veel õhufiltri korpuses mõra, täpselt lekkiva summuti kohal.

Kraana otsustas vahetult enne otsustavat tõstet puhkuse võtta. Sügavam juurdlus, tõendas, et Svenssonite mõttemaailm on siinpool merd arusaamatu. Jõuvõtuvõlli pneumo solenoid sai toite otse süütest, tulemuseks oli sinine suits, selleks mitte ettenähtud august. Kuna kõrval seisis kohe  difri blokeeringu solenoid, siis ajutiselt toimib kraana lülitus difribloki lülitit muljudes. Seisval masinal pole blokk oluline.
Tundus juba, et kõik nagu laabuks, kuniks ühel hetkel käivitades, otsustas mootor, et ka temale aitab, mängis mõned taktid ja tegi lörrrr... Peale teist katset starteriga otsustas ka starter, et kui juba nii, siis ei sobi ei tallegi tööd teha...

Õhtul uurisin kuusakoski hinnakirja. 90€/tn korda 8...