[CORRADOg60]

Kõval pinnal ei ole muret - veereb üsna kergesti.

Oleneb muidugi milleks kasutada, kus sõita ja palju manti peale laduda. Suurel kärul pole pointi kui sinna ainult väikse käru koormatäie heal juhul peale panna kannatab.
Enda kodukandi metsades seda kõva ja siledat pinda eriti ei leidu. Aga õue pealt puude puukuuri sõidutamiseks on kindlasti abiks.

[v6sa]

Oleneb muidugi milleks kasutada, kus sõita ja palju manti peale laduda.
...

Kõval pinnal on veeretakistus 3-5 % massist. Seega: oletame käru koormaosa ristlõikepinnaks 1,5 ruutu (ilmselt on vähem, aga hea ümargune) ja pikkuseks 3 m.

Seega on mahtu 3*1,5=4,5 kanti * 650 kg märja puidu mahumass*0.8 tihedustegur teeb kokku: 2340 kg ehk 23400 N. Selle massi veeretamiseks on vaja 0,03*23400=702 N kuni 0,05*23400=1170 N. Mitte midagi hirmsat.

Kui sama haagis aga upub 15 cm pinnasesse, on veeretakistus juba 30% ja siis mingi murunäks seda enam ei liiguta: 0,3*23400=7020 N. Paras põksinäksile sappa siduda.

Palju MB 1 ise kaalub? Aga MTZ-05?

[meli666]

Seega on mahtu 3*1,5=4,5 kanti * 650 kg märja puidu mahumass*0.8 tihedustegur teeb kokku: 2340 kg ehk 23400 N. Selle massi veeretamiseks on vaja 0,03*23400=702 N kuni 0,05*23400=1170 N. Mitte midagi hirmsat.

Palju MB 1 ise kaalub? Aga MTZ-05?

Sellise raskusega koorem MB-1 haakes on ikka midagi väga hirmsat! Veab ainult siis ära, kui laudsile asfalt tee, lahtise kruusaga kahtlasem. Veel parem, kui allamäge ja tuul ka tagant. Kui juba vastumäge, siis suur oht, et ükskord haakumine kaob ja õnnetus taga.
Sai isegi proovitud MB-1 originaalkäruga metsast pakke välja tuua. Väikse kuhjaga mahub kasti keskeltläbi 0,3-0,4 rummi. No ei liikunud sellegagi, soost polnud juttugi. Nagu kuskil mõni ratas lohukesse satub või libedam hein, sammal on, nii rattad kaabivad.
Isegi 10-15 kraadist heinamaad pidi vastumäge niiskema heinaga on jama majas.
Olen sellest varem ka kirjutanud, aga igasugu motoblokiliste suur häda on esivedu. Koormatud teljel vedu puudub.
MB-1 sai laotud raskusi ka külge ja raudrattad alla pandud. Siis jälle uus häda, rattavõllide tifte ei jõudnud enam ära vahetada.
MTZ-05 vast mõnevõrra kogukam ja parema minekuga.
Kui juba T-25 laadne masin majapidamises olemas, siis motoblokiga metsaminekust isiklikult küll ei unistaks. Koos käruga on motoblokk suht pikk ja manööverdamine ei ole parem midagi. Lisaks vaja jõuvõtteid sarvedest murdmiseks.
Isiklikult ühe asja sain motobloki omamisega (MB-1) selgeks. Väga "mikroskoopiliseks" ei maksa masinapargiga minna, siis tuleb enda ihurammu arvelt puudutulevat jõudu hakata kompenseerima.
MB-1 mass muidu 100kg, MTZ-05 oma kuskil vist 135kg kanti. Muidugi keskmise maamehe raskustest pukatsitest ei saagi ülemäära loota ja ühtekoma teist nendega kannatab teha küll.

[Basilio]

Mõni arvab vist motobloki Kirovetsi eest olevat!
A see kärurataste vedamapanek vast polegi nii ulme. Vedu nagu ATV metsaveokärudel: http://www.youtube.com/watch?v=J4OE2wQb0GE
Arvatavasti hüdroga. Jõuvõtt motoblokil täitsa olemas, saaks pumba otsa pista küll. Iseasi on mõttekus, kas tasub. Aga nokitsemisprojektina täitsa bro!

[CORRADOg60]

http://www.youtube.com/watch?v=LBzbfk1TAo8

Selline tehasetoode täitsa liikvel. Tõsi küll, mitte meie mail ja hind on ka päris karm eeldatavalt.

[Basilio]

Tore asi, aga üks motobloki häda on tal ikka - suur teljevahe koos väikese kliirensiga. Manööverdamine kitsastes oludes ja sõit üle kraavide-mätaste suht välistatud.

[v6sa]

...
MB-1 mass muidu 100kg, MTZ-05 oma kuskil vist 135kg kanti. Muidugi keskmise maamehe raskustest pukatsitest ei saagi ülemäära loota ja ühtekoma teist nendega kannatab teha küll.

Vedava ratta veovõime pinnasel on rattale langev koormus korda haardetegur. Just haardetegur, mis iseloomustab rehvi ja pinnase omavahelist haardumist.

Maksimaalne veovõime on umbes 80% massist. Ehk seega 1000*0,8= 800 N MB1 ja 1350*0,8=1080 N. Seda heal sidusal pinnasel, kuhu veorehvi krihvid kenasti haakuvad. Palju sellist metsas on, enamasti kas kõva ja libe või pehme ja püdel. Mõlemal juhul ei julge üle 50% küll arvestada, pigem isegi 40 kanti.

Õnneks lisandub vedamise korral nii juhi kui haagise ja koorma kaalu. Mis selgelt parandab olukorda. Õnnetuseks ei ole selle lisandumise ulatus kuigi hõlpsalt prognoositav, kuna mõlemad asuvad sildade vahel. Ning koorem pigem käru silllal.

Nühamine algab siis, kui mootori poolt rattale tarnitav moment ületab pinnase vastupanu. Siis muutub edasiliikumine allaliikumiseks. Selle hetke saab kenasti distantsilt kuulise järgi tuvastada - vastavalt kasutaja intelligentsusele ja üldisele haritusele võib kasutatavate vandesõnade mitmekesisus üllatada...

[hillar2]

Kas see on tehase lisaseade?

[CORRADOg60]

Kas see on tehase lisaseade?

ˇ

See on ju motoriseeritud hübriidajamiga mullivann. Otse loomulikult tehase lisadest koostatud lisaseade.
Krot viib edasi, samal ajal piloot naudib vannirõõme ja vastutab mullide eest.
Ja sinises riietuses onu ilmselt tuli kontrollima vannivee temperatuuri, et piloot ei külmetaks.
Pole ju tehase poolt näidikuid ette nähtud...

[tnusepp]

Tere
Küsimus kas MF-70 rootor niiduk sobib ka MTZ-05 ette. Või äkki keegi on ise mingi rootor niiduki MTZ-05 teinud.
Ja huvitaks ka MTZ-05 mullafrees mis masina oma sinna sobib või äkki keegi midagi ise aretanud.

[Risto70]

Tere kas kellelgi ei vedele kodus mf 70 kultivaatorit või atra???

[Härg]

           

Tere
Küsimus kas MF-70 rootor niiduk sobib ka MTZ-05 ette. Või äkki keegi on ise mingi rootor niiduki MTZ-05 teinud.
Ja huvitaks ka MTZ-05 mullafrees mis masina oma sinna sobib või äkki keegi midagi ise aretanud.

Mul on üks MF-70 rootorniiduk, mis on ise aretatud. Sellel on MF-i reduktor, mis ajab läbi rihmade ringi kahte tera. Terad on lendterad. Tegelikult oli asja mõte, et saab aparaadi peal istuda.Ees on üks ratas ja rool ja ongi kolmerattaline niiduk. Sain selle MF-iga kaasa ja kui traktori ära müüsin jäi järgi. Ise pole proovinud, aga peaks töötama küll.

[kõpitseja]

Tere kõigile! Seda teemat oli huvitav lugeda. Juba külalisena . Nüüd aga veidi murest. Oman Neva MB-1. Praeguseks väga heas töökorras, aga midagi on täiuslikusest puudu... Nimelt niiduk (soovitavalt rootorniiduk, aga kui seda ei liigu, siis lattniiduk ) ning käru. Kasvõi pisike ja omatehtud . Ega teil toredad inimesed ei ole neid kuskil ripakile jäänud ja te ise neid ei vaja. Ehk saaksin mina oma maakodus õnnelikuks ja teie endale ruumi uute asjade jaoks Ainuke soov oleks, et nad oleks tõesti töökorras Hind ka ei tohiks päris kirves olla . Pakkumised võib teha siia või kaasikut@hot.ee
Ja kui siit kaudu pole võimalik saada, siis kas keegi teab, kust on võimalik neid hankida ? Venemaale ma kindlasti ei lähe. Kuulutustes öeldakse, et eraldi ei müüa, ainult komplektina Ette tänades, Kõpitseja.

[Basilio]

http://www.miniagrotehnika.ee/
Hinnad on muidugi kirved. Käru on võimalik ka ise ehitada kui kusagilt ei saa, see pole raketiteadus.

[kõpitseja]

Tänud lingi eest, aga see ei toimi . Ainult avaleht on olemas. Naisterahvana ütleks, et nii nutikas ma kahjuks ei ole, et ise käru ehitamisega hakkama saaks. Aga kui siin on keegi , kes viitsiks sellega tegeleda, siis oleks nõus ostma. Mõtlesin, et äkki lihtsalt on mõnel olemas ja ise ei vaja, saaks hinnas kokkuleppele ja minul oleks vajalik asi olemas ja müüjal veidi ruumi

[gerpied]

Veel on olematu kvaliteediga niidukiga kaasas olnud 2 kiilrihma. Ilmselt selleks ongi 2 rihma kaasa pandud, et üks neist ei pidanud isegi tervet tööpäeva vastu. A-rihma jaoks on niiduki koormus ikka väga suur ja seepärast tuleb kasutada võimalikult kvaliteetset rihma, mis välja ei veni, vastasel korral saab ilmselt suht kähku otsa MB2 mootori võllil olevat alumiiniumist rihmaratas.

Nüüdseks omast kogemusest ütleks, et ka kvaliteetne rihm võib väga ruttu otsa saada. Asi pigem selles, et niiduki konstrueerimisel on mõned möödalaskmised tehtud.
Minulgi tekkis jama, et Optibelt rihm läks paari tunniga ribadeks. Sai uuritud seda asja täpsemalt ja avastasin, et nii niiduki, kui ka mootori rihmarattad tulikuumad. Järelikult ei pinguta originaal süsteem korralikult rihma ära. Samuti on jällegi jama see niiduki kinnitus motobloki ees asuva pulga otsa. See läbikäiv pulk ei fikseeri aukudest läbi pannes niidukit niikõvasti ära, et see pulgapeal üldse pöörata ei anna. Ja siis ebatasasel maal sõites hõõrub rihma tagurpidikäigu pingutusratta kanduri vastu ära.
Ühesõnaga täpselt samad jamad, mis lumepuhuriga.
Sai siis asi kätte võetud ja ära tehtud. Esiteks tegin siis selle pulgaotsa käiva kinnituse jäigaks. Panin sellise U toru ja sinna külge kinnitasin siis vandipingutid. Põka küljes olid aasad juba lumepuhuri ajast olemas.
Pingutussüsteemi tegin hoopis teistmoodi, vedru lihtsalt tõmbab pingutusratast peale.
Ja peale seda ringitegemist kestab ka kolm korda odavam Tsehhi Rubena rihm nii hästi, et paar tundi ära niites ei saa arugi, et suurt midagi rihmal kulunud oleks. Kirjad ainult tuhmimaks jäänud.
Ega see rootorniiduk nii väga mootorit koormagi, lumepuhur võtab ikka palju rohkem tossu välja.
Kuna laagrid olid ka juba niidukil suht läbi, siis said need ka kõik ära vahetatud. Reduktorite mugavamaks määrimiseks puurisin kahele poole augud neile sisse. Ühele poole siis nippel pritsi jaoks ja teisele poole polt.
Kui vaja määrida, siis võtan poldi lahti ja löön pritsiga seni määret, kuni august välja tuleb. Originaalis kisu reduktor lahti, et määret panna.
Veel sai villand sellest, et rootorid löövad heinaprahi kõik mootori peale. Eriti hull oli võililli niites, pudsad võtsid sedamaid mootorijahutus võrgu täis. Panin siis selle vastu niiduki taha kaldpleki. Tegin selle 2mm materjalist, siis kaitseb ka terade eest. Nüüd siis terad otsaette lennata enam ei saa, kui siis ainult jalalabadesse. Aga selle saab ka välistada, kui jõuan käru ka taha teha, kus ise saab peal istuda. Siis jalad kõrgemal. Plekk maast kuskil 15cm kõrgusel.
Muideks, tunduvalt kergem on sarvedest masinat pöörata, kui talle alla panna sellised siledamad rehvid.
Terasid on mul ka praegu ainult kaks kummagi ketta küljes, saingi niiduki sellisena. Huvitav, kas see midagi juurde annaks, kui oleks veel kaks kummagi ketta küljes?
Igatahes muidu hea abimees, võtab ka praegu poole vähemate teradega üle põlve tihedat orasheina ilusti.

Suutsid mõned terad oma samasugusel kasutataval masinal ära painutada (arvatavasti tabasin niites mõnd suuremat kivi). Oskad ehk nõu anda, kas on mõistlik osade kõverate teradega niitjat edasi kasutada või lööb see kuidagi masina tasakaalust välja ja muutub kahjulikuks? 
Või kas neid teri on võimalik ka kuidagi tagasi painutada või peab täiesti välja vahetama need, mis on viga saanud?

[nunu]

Suutsid mõned terad oma samasugusel kasutataval masinal ära painutada (arvatavasti tabasin niites mõnd suuremat kivi). Oskad ehk nõu anda, kas on mõistlik osade kõverate teradega niitjat edasi kasutada või lööb see kuidagi masina tasakaalust välja ja muutub kahjulikuks? 
Või kas neid teri on võimalik ka kuidagi tagasi painutada või peab täiesti välja vahetama need, mis on viga saanud?

Kõverad terad võib alasi peal sirgeks lüüa, need on üsna pehmest rauast.

[Gravity]

Kaaperdan teemat veidi. Nimelt kas keegi teab kedagi kes teaks kust saaks MTZ05 sidurikettaid. Mitte metallist aga ,neid  mis iganes plastiku laadsest frikatsiooni materjalist tehtud on. 

Samas tahaks teada palju neid üldse siduri sisse käib?

 Silma järgi meenutab Voshodi või Minski omasid.

Tulistage nüüd tarkade klubi!

[corvus]

Kaaperdan teemat veidi. Nimelt kas keegi teab kedagi kes teaks kust saaks MTZ05 sidurikettaid. Mitte metallist aga ,neid  mis iganes plastiku laadsest frikatsiooni materjalist tehtud on. 

Samas tahaks teada palju neid üldse siduri sisse käib?

 Silma järgi meenutab Voshodi või Minski omasid.

Tulistage nüüd tarkade klubi!

Äkki saab neid veel sellest kohast, mis siin mainitud: http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid265779
Kataloogi järgi käib sisse kuus vedavat hõõrdkatetega ketast ja viis veetavat terasketast.

[Gravity]

Suure tänud. Siis ma silmamõõdu ja mälu järgi väga mööda ei pannudki. 

Kuna hetkel käsin ühe MTZ 05ga mässimine siis küsiks veel ära, et mis õli ja kui palju käib käigukasti. Muuseas kuidas külg reduktorite määrimine on lahendatud? Kas seal ringib käigukastiga sama õli. 

Ma motoploki peensuste pealt suht võhik.