[Provoker23]

proovin teistmoodi pilti lisada

[muska71]

Infrapunaga sa õiget tulemust ei saa.Kas tavaline termomeeter või siis tester mis mõõdab ka temperatuuri.  http://www.akromex.com/eshop/et/soojusva...aheti.html  see pidavat 50 C tempi langetama,kunagi uurisin ja suhtlesin nendega.
Kütmise algul tuleb korstnasse eriti kivikorsten suurem kuumus lasta ja korsten soojaks kütta,hiljem juba kui korsten soe võib ka külmem minna.Nii köetakse ka bullerjani otse kivikorstnasse,esimene koldetäis siibrid luugid lahti ja hiljem vindub ja korsten korras.

[Provoker23]

Nagu ma aru saan, siis selleks, et mul korstnatipust vajalik vähemalt 100 kraadi välja tuleks, võiks mul katlas suitsutoru temperatuur olla kuskil 140-max150 kraadi. Korstnasse sisseviigul on tipuga kõrgusevahe 3-4m. See aga tähendab, et täieauruga küttes peaks saama gaasidest soojust kätte veel 100 kraadi ulatuses, et 150 alles jääks. Kui nüüd veel lisada iR termomeetri mõõteviga ka juurde siis lühidalt öeldes hakkan ma soojusvahetit ning paigaldajat otsima. Proovin homme lingitud firmaga kontakti saada.

Tänan

[Basilio]

...lühidalt öeldes hakkan ma soojusvahetit ning paigaldajat otsima.

Küsiks sportlikust huvist, mis tüüpi soojusvaheti kavatsed panna, hakkad kütma vett või õhku?
Vee puhul peaks piisama x jämedusega painduvast vasktorust ümber suitsulõõri. Õhu puhul olen ise mõtisklenud jämedama suitsutoru ostmisest väliskestaks. Kõige jämedam kaubandusvõrgus saadav on vist 200mm. Kui sisemine toru on 140-150mm, peaks jääma piisav õhuvahe. Kumerale pinnale on küll veits kehva vent toru otsikuid paigaldada. Teema huvitab mind seetõttu, et uue katla paaritamine teemakangelase "afterburneriga" tundus liiga keeruline ja töömahukas ning ostsin Atmose jaoks juba standardse 150mm toru koos põlvega ära. Kui katel juba küdema saab, siis tegelen asjaga tõsisemalt. Hetkel ootan uue katla aluse betoonpadja tahenemist et julgeks peale mürama minna. Katel on DC40SXP ehk 40kW-ne pelletivalmidusega halukatel.

[Provoker23]

Plaan ikka akupaaki soojendada korstnasse lendava soojuse arvelt. Vasktoru variant vist ei ole väga mõistlik ei rahaliselt ega kasutegurilt. Kontaktpind jääb otsese kuumusega väikeseks ning rahaliselt on 10m toru juba pea 50€ pluss otsad jm pudi mis vajalik asja süsteemi ühendamiseks. Lisaks leiutamisele kuluv aeg ka :  eelpool viidatud soojusvaheti peaks olema sobilik ja hind ka mõistlik arvestades eelnevat juttu :

Täna plaan proovida turbabriketiga tuld teha. Saepurubrikett oli küll täiesti mõtetu. Ning 10kg proovipakist ei saanud miskit aru, et midagi akupaaki jõudnud oleks ja põleda ka ei tahtnud väga. Halud kõrval, siis põles.

[Provoker23]

Selline küsimus, et mis ringivahele soojusvaheti ühendada? Või peaks tegema koguni eraldi pumbaga oma ringi akupaaki? Ise mõtlesin kuidagi suureringi vahele torgata nn nagu katla lisaribi

[Basilio]

Täna plaan proovida turbabriketiga tuld teha. Saepurubrikett oli küll täiesti mõtetu. Ning 10kg proovipakist ei saanud miskit aru, et midagi akupaaki jõudnud oleks ja põleda ka ei tahtnud väga. Halud kõrval, siis põles.

Tohoh, till püsti laes! Mis katel sul siis on, et puitbrikett seal ei põle? Minu arusaamist mööda on puitbriketil väga hea kütteväärtus, mis jääb tahketest küttematerjalidest alla vaid kivisöele. Tuhka jääb vähem kui halupuudest. Turbabrikett ... nojah, eks sa proovi! 
Lisasoojusvaheti olen mina mõelnud pista katlasse tagasijooksu vahele. Katel peaks kiiremini üles soojenema jne. aga see on vaid udune teooria minu pisikeses peas. Võib olla tekitab see mingeid ebasoovitavaid anomaaliaid.
Mul oli ikka plaan selline spiraal vana soojusvaheti sisse teha, aga kuna see kolis nüüd õue käru peale ja uus tuleb ainult õhule, siis jääb teooria vist minust katsetamata.

[Provoker23]

Vot ei teagi kas katlajuures saamatuga tegemist või oli hoopis selle briketi enda häda. Sooduka ajal bauhofist igatahes võtsin. Jumal teab mida seal aledega müüakse. Väljanägemine oli muidu küll korralik ja hele. Päris pulbriks ka ei lagunenud käes. Samas võib ka esimene variant tõele vastata 

[pat1]

Täna plaan proovida turbabriketiga tuld teha. Saepurubrikett oli küll täiesti mõtetu. Ning 10kg proovipakist ei saanud miskit aru, et midagi akupaaki jõudnud oleks ja põleda ka ei tahtnud väga. Halud kõrval, siis põles.

Tohoh, till püsti laes! Mis katel sul siis on, et puitbrikett seal ei põle? Minu arusaamist mööda on puitbriketil väga hea kütteväärtus, mis jääb tahketest küttematerjalidest alla vaid kivisöele. Tuhka jääb vähem kui halupuudest. Turbabrikett ... nojah, eks sa proovi! 
Lisasoojusvaheti olen mina mõelnud pista katlasse tagasijooksu vahele. Katel peaks kiiremini üles soojenema jne. aga see on vaid udune teooria minu pisikeses peas. Võib olla tekitab see mingeid ebasoovitavaid anomaaliaid.
Mul oli ikka plaan selline spiraal vana soojusvaheti sisse teha, aga kuna see kolis nüüd õue käru peale ja uus tuleb ainult õhule, siis jääb teooria vist minust katsetamata.

Lisasoojusvaheti ühendamine enne katelt on bro kuniks vool läheb. Tavaliselt on soojusvaheti katlast kõrgemal ja siis on isevoolne tsirkulatsioon häiritud.

[Basilio]

Lisasoojusvaheti ühendamine enne katelt on bro kuniks vool läheb. Tavaliselt on soojusvaheti katlast kõrgemal ja siis on isevoolne tsirkulatsioon häiritud.

See on hea point. Teine plaan oli mul kütta soojusvahetiga tarbevee boilerit. Eraldi sisteem koos pumba ja paisupaagiga. Sel juhul peaks siis see boiler soojusvahetist kõrgemal asuma. Voolukatkestuse vastu saab ka 12V pumba ja akuga, aga kui pump ise saba annab, siis aitab ainult sõber gravitatsioon.

[muska71]

Selline küsimus, et mis ringivahele soojusvaheti ühendada? Või peaks tegema koguni eraldi pumbaga oma ringi akupaaki? Ise mõtlesin kuidagi suureringi vahele torgata nn nagu katla lisaribi

Minul omatehtud nö leektoru soojusvaheti ja see ühendatud paraleelselt katlaga.Alt pump lükkab katlasse ja soojusvahetisse peale,peale pumpa toru kaheks,üks haru katlasse ja toine soojusvahetisse,kraanid mõlemil vahel ja niivisi toimetavad rahumeeli.
Üks tüüp oli enda jutu jutu järgi kah viadrussi kütnud saepuru briketiga,katlast olevat nii kõva kuum välja läinud,et metall korstna sisetoru oli üles sulanud ja korstna vahetus,katla ja korstna vahel oli veel slepe miski 2 m.

[pat1]

Lisasoojusvaheti ühendamine enne katelt on bro kuniks vool läheb. Tavaliselt on soojusvaheti katlast kõrgemal ja siis on isevoolne tsirkulatsioon häiritud.

See on hea point. Teine plaan oli mul kütta soojusvahetiga tarbevee boilerit. Eraldi sisteem koos pumba ja paisupaagiga. Sel juhul peaks siis see boiler soojusvahetist kõrgemal asuma. Voolukatkestuse vastu saab ka 12V pumba ja akuga, aga kui pump ise saba annab, siis aitab ainult sõber gravitatsioon.

Boilerile(sisaldab soojusvahetit) võtan mina kütte akupaagist (kõige kõrgemast punktist, tagasivool natuke madalamale,temp erinevus ei ole väga suur), oma automaatika ja pump selle tarvis. Kasutades katla soojusvahetit ainult boileri tarbeks saad kas väga palju sooja vett või siis juba auru. Sõltub võimsusest ja kütmis ajast.

[kuno666]

Mina kütan enda katelt turba junniga ja annab ka väga kõvasti sooja aga tossab päris palju kui algul katla täis viskad( naabritele väga ei sobi).
Turbaga on vaid üks viga seda sinna alla panna ja pärast tuhka välja viia on ka päris palju. Muidugi mul on katel ka natuke jama mingi vana thermona katel mis laseb päris palju sooja otsekorstnasse. Nüüd olen ka mõtlema hakanud ,et võiks teha mingisuguse soojusvaheti vahele.
Onu kütab ainult saepuru priketiga ja on rahul aga kui palju alla visata siis on korsten punane ja ülemine ots on päris inetuks juba läinud.

[Daff]

Selline küsimus, et mis ringivahele soojusvaheti ühendada? Või peaks tegema koguni eraldi pumbaga oma ringi akupaaki? Ise mõtlesin kuidagi suureringi vahele torgata nn nagu katla lisaribi

Oma katlale otsa vaadates oleksin teinud soojusvaheti eraldi pumbaga ja oma ringiga. Kõige lollikindlam variant tundub. Vett võtaks ta akupaagi alumisest osast, nn. külma vett. Pumba lülitus tuleb ainult temperatuurist sõltuvaks teha, et peale kütteprotsessi lõppu korstent kütma ei hakkaks.

[muska71]

Selline küsimus, et mis ringivahele soojusvaheti ühendada? Või peaks tegema koguni eraldi pumbaga oma ringi akupaaki? Ise mõtlesin kuidagi suureringi vahele torgata nn nagu katla lisaribi

Oma katlale otsa vaadates oleksin teinud soojusvaheti eraldi pumbaga ja oma ringiga. Kõige lollikindlam variant tundub. Vett võtaks ta akupaagi alumisest osast, nn. külma vett. Pumba lülitus tuleb ainult temperatuurist sõltuvaks teha, et peale kütteprotsessi lõppu korstent kütma ei hakkaks.

Aga milleks eralld pump soojusvahetile?Ühest ju täitsa piisab ja paned selle vett lükkama katlasse.Nii katel kui soojusvaheti soojeneb eri kiirusega ja mõlemis soe liigub ülesse ja lükkab endast sooja vee välja ja toimivad suurepäraSELT ÜHE PUMBAGA.

[Daff]

Selline küsimus, et mis ringivahele soojusvaheti ühendada? Või peaks tegema koguni eraldi pumbaga oma ringi akupaaki? Ise mõtlesin kuidagi suureringi vahele torgata nn nagu katla lisaribi

Oma katlale otsa vaadates oleksin teinud soojusvaheti eraldi pumbaga ja oma ringiga. Kõige lollikindlam variant tundub. Vett võtaks ta akupaagi alumisest osast, nn. külma vett. Pumba lülitus tuleb ainult temperatuurist sõltuvaks teha, et peale kütteprotsessi lõppu korstent kütma ei hakkaks.

Aga milleks eralld pump soojusvahetile?Ühest ju täitsa piisab ja paned selle vett lükkama katlasse.Nii katel kui soojusvaheti soojeneb eri kiirusega ja mõlemis soe liigub ülesse ja lükkab endast sooja vee välja ja toimivad suurepäraSELT ÜHE PUMBAGA.

Nagu ma aru sain eelnevatest postitajatest siis soojusvaheti pannakse peale küttekollet, mis on ka normaalne, et kätte saada põlemisest järgijäänud soojust. Ja kuna minu katel on paika pandud täpselt Tšehhi tootja poolt etteantud ja heaks kiidetud  skeemi järgi siis ma leian, et mõistlik oleks selline oma aretus ka panna toimima autonoomselt, et mitte sekkuda tootja poolt paikka pandud skeemi vastu.

[Provoker23]

Paar päeva möödas ning nuputanud olen asju ühtepidi ja teistpidi. Lisaks sellele sai ka ühteist katsetatud kütmise juures.

Esiteks turbabriketist.
Süüdata oli raske ning kui lõpuks põles koos puudega, siis oli katlaruum mingit imelikku haisu täis kuigi katel sisse ei aja. Luugid hoidsin päris lahti, et õhku oleks põlemiseks. Positiivse poole pealt peab tunnistama, et see 2 kotti mida ma proovisin põles meeletult kaua võrreldes halupuuga. Seega võin vist julgelt öelda, et kui mingi käre pakane tulemas on, siis peale kütmist loobin tõenäoliselt katla neid täis, et vaikne hõõgumine kogu öö katlas sees oleks. Pea 2 tonnise akupaagiga ei tohiks see vajalik olla, kuid kahjuks on maja soojapidavus nagu ta on. Hetke 0 lähedase temperatuuri juures langeb akupaagi temperatuur 20h-ga ~30 kraadi, mida on poole rohkem kui olla võiks. Eks katlasüsteem sai sisse, nüüd natuke vaja rahakotti nuumata ning hakkab soojustamist uurima tuleval suvel. Talvel proovin kellegi külmaga maja pildistama saada, et näha kus suurim kadu on. Tõenäoliselt on selleks muidugi juurdeehituse lagi kus soojustuseks ainult 10cm peno laesarikate vahel, aga las spetsid ütlevad täpsemalt. 

Teine muudatus mis tegin oli see, et esmakordselt ajasin akupaaki 70 kraadi sisse. Senimaani koguaeg kütmisega olnud seal 50/60 vahel paagi temperatuur. Tulemus on nüüd see, et kui järgmine küttekord tuleb, siis akupaak on temperatuuri hakanud palju kiiremini koguma kuna toaradikad ei vea esimest soojust kohe minema. Samas toad olid ka enne soojad, aga praegune sobib paremini kuna kiiremini saab köetud.

Tähelepanek mis midagi kellelegi väga ei anna   Ühest kaubaalusest saan akupaaki 15 kraadi temperatuuri juurde.

Soojusvahetist niipalju, et otsus see paigaldada on olemas, eelarve on ka olemas, mees on ka olemas kes selle ära teeks, aga ei ole veel soojusvahetit olemas ning ka nn parimat ühendamise lahendust. Ise mõtlesin midagi sellist välja nagu pildil. Sellisel juhul peaks soojusvahetisse sisenema enamvähem koguaeg katlast 70-80 kraadist vett. Kõrgemale pole ma katlatemperatuuri väga saanud ning ma usun, et selle 50cm pikkuses soojusvahetis ta keema päris minna ei jõua. Kui jääb puudu, siis on pumbal veel üks võimsusaste varuks millega saaks suurema koguse lihtsalt süsteemist läbi lasta. Parem oleks muidugi kui saaks jahedamat vett sinna, siis peaks energiaülekanne kiirem olema. Võibolla mäletan midagi valesti füüsikast. Samas pildil olev süsteem ei muudaks katla jaoks midagi ning kui mingi probleem peaks olema, siis ma usun, et katlale garantii on ikkagi kehtiv. Kui sissetulevat vett hakata jagama katla ja soojusvaheti vahel, siis on teoreetiliselt katla jaoks nn tehase kasutustingimusi muudetud ning garantiijuhtumi korral võib probleeme tulla kuigi ei pruugi muidugi.

 Sellised mõtted hetkel

[Provoker23]

Veel teemasse. Milline oleks odavaim lahendus suitsugaaside temp mõõtmiseks kui midagi olemas ei ole. St elektroonikat ega muud sarnast. Hetkel leidsin torujürist 0-500 kraadi nn vardaga sissetorgatava ja hind tiba üle 20 kulli. Kas kuskil on miskiut soodsamat ka saada või peaks selle ära võtma?

Tegelikult läksin sinna uut katlaharja ostma ning uurisin ka soojusvahetite kohta, siis öeldi, et ära sellist õnnetust sinna pane. Saan korstnapõlengud endale, ehk siis et hakkab kohe pigitama. Siit ka küsimus, et mis temperatuuril hakkab korsten pigitama üldse, kui kütmisel korralikult õhku antakse peale? Eriti ei taha seda pigi juttu uskuda kui suitsutorust 50 kraadi peaks vähem välja minema võrreldes ilma soojusvahetita.

[Daff]

Ma ei tea mis temperatuuril see korsten pigitama hakkab aga fakt on see, et see saab toimuda ikka väga madalal temperatuuril. Vaevalt, et ükski katel on võimeline sellist sooja auru välja andma, kui näiteks tõmmata paralleel puupliidi korstnaga.
  Pigi pole veel nii hull aga temperatuuri langedes hakkavad mingid happed tekkima mis korstna pooleks hammustavad nagu filmis. Sellepärast peab näiteks metall korstnal olema kindlasti soojustus ümber.

[Provoker23]

tehaseandmete järgi peaks schiedeli rhondo pluss olema 100% happekindel.