[olli]

Huvitav oleks teada palju voltmeeter seisva mootoriga näitab siis kui auto arvab et laetuse tase on 90%, aga reaalset laadimist enam ei toimu. Tavaliselt pliiakudega laetuse taseme näit tuletatakse otse pingest, sest pinge ja laetus on omavahel lineaarses suhtes. See suures plaanis on piisavalt ülevaatlik, aga 10% viga võib vabalt tulla juba erineva firma akude või geneka eripärast. Liitiumakude puhul on asi oluliselt keerulisem, sest liitiumakude pinge on suhteliselt ühtlane 20-80% laetuse taseme juures. Aga langeb järsku alla 20% ja tõuseb kõvasti kui minna üle 80%. Seal kasutatakse meetodit "Coulomb counting", mis mõõdab pidevalt akust võetava ja sinna pandava voolu hulka ja selle pealt arvestab laetust, andes oluliselt täpsema tulemuse. Samas ma ei kujuta eriti ette kuidas seda meetodit pliiakude juures kasutada saaks, kuna pliiakude mahtuvus oleneb väga suurelt sellest, mis voolusid sealt võtta. Tootja lubatud näitaja kehtib üldjuhul 0,1C juures. Ehk näiteks 74Ah akul, juhul kui sealt akust võetakse voolu 7,4 amprit. Käivituseks vajalik vool aga kohati kuni 10C (ehk 740A). Sellise voolu juures on 74Ah pliiaku mahtuvus aga parimal juhul 30% lubatust. Lisa siia veel kõva külm ja ongi alles starteri seisukohalt 15-20% mahtuvusega aku. Proovi siis aru saada, et palju seal veel voolu alles on pärast 10Ah välja võtmist.

[Daff]

Huvitav oleks teada palju voltmeeter seisva mootoriga näitab siis kui auto arvab et laetuse tase on 90%, aga reaalset laadimist enam ei toimu......

Kui mootor seisata akude 90% või 60% täituvuse juures "mahunäidiku" järgi, pole vahet, voltmeeter näitab alguses kuni 26 V mis kiiresti langeb umbes 25-25,4 V juurde siis see pinge püsib mõne aja. Ampermeeter näitab samas 3-4 A mahalaadimist. Kuna sellel uuel Volvol on taga pidevalt umbes 18 erinevat tarbijat (oleneb lisade staffist) mida ei saagi välja lülitada siis ka see näit vajub kuid 24,5 kanti jääb püsima ikka päris pikaks ajaks.
Samas kui maht väheneb siis pinge sellest algul ei muutu. 50% allapoole alles hakkab näitama 23,8-24 V.
Kui auto ise häiret annab ja nõuab laadimist siis on mahtuvusest järel veel 20%  ja pinge on umbes 23-23,4 V.

[Tegelane5]

olliHuvitav oleks teada palju voltmeeter seisva mootoriga näitab siis kui auto arvab et laetuse tase on 90%, aga reaalset laadimist enam ei toimu......

Kui mootor seisata akude 90% või 60% täituvuse juures "mahunäidiku" järgi, pole vahet, voltmeeter näitab alguses kuni 26 V mis kiiresti langeb umbes 25-25,4 V juurde siis see pinge püsib mõne aja. Ampermeeter näitab samas 3-4 A mahalaadimist. Kuna sellel uuel Volvol on taga pidevalt umbes 18 erinevat tarbijat (oleneb lisade staffist) mida ei saagi välja lülitada siis ka see näit vajub kuid 24,5 kanti jääb püsima ikka päris pikaks ajaks.
Samas kui maht väheneb siis pinge sellest algul ei muutu. 50% allapoole alles hakkab näitama 23,8-24 V.
Kui auto ise häiret annab ja nõuab laadimist siis on mahtuvusest järel veel 20%  ja pinge on umbes 23-23,4 V.

 Sellise laadimise ja tühjendamise juures oleks vaja juba deep-cycle akusi. Või veoki akud varem pidasid selllisele tegevusele vastu? Pmtslt samasugust tegevust sõidukate puhul harrastavad helitehnika mehed ja nemad ei imesta et akud ei kesta.

[olli]

Ok, siis arvatavasti süsteem ise vastavalt laadimis- või tarbimisvoolule ikkagi kompenseerib seda laetuse taseme näitu. Sealt võib see 10% viga vabalt tulla. Täpsema tulemuse saamiseks peaks just kõik tarbijad jms tagant ära eemaldama ja laskma hetke seista akul. Seejärel peaks tulemus vastama umbes-täpselt sellele tabelile.

[Alts]

Meil müüdavatest akudest. Kogemus sajandivahetusest. Ostsin kasutatud auto aga aku oli nõrk ja sai müüjalt pressitud välja uus aku. Mingist suvalisest poekesest kõige odavam paika passiv. Kohe tekkisid probleemid -10C ja madalama temperatuuriga käivitamisega. Lisalaadimine ei aidanud. Mingit garantiidokumenti ka polnud. Viisin aku testimisele ja seal tuvastati, et tegemist on euroopa lõunapoolsetesse riikidesse toodetud akuga. 
 Nii 10 aastat sai oldud Exide akudest suures vaimustuses, kuni viimased kaks kallima otsa seeria akut erinevatel autodel veidi rohkem, kui aastaga surid.  Akukeskuses Tartus väideti kunagi nende Sz...akude kohta, et väga head ja samalt liinilt, mis kallimad. Nüüd siit siis kohe hulgaliselt kriitikat lugeda.

[hulgus]

Eespool oli juttu sellest, et kui kiiresti genekas aku täis laeb. Ei hakka kellegi peale näpuga näitama vaid räägin oma juttu lihtsalt jutu jätkuks.
Tegu on aasta vana Volvo veokaga. Sellel masinal on nüüd peale amper- ja voltmeetri paigaldatud lisaks veel ka akude laetuse astet näitav indikaator.  Väga huvitav vigur, näitab protsentides akude täituvust.
Kui siin eespool väideti, et genekas laeb aku nipsti täis ja isegi kuhja peale siis selle viguri näitudele toetudes on jäänud küll hoopis teine mulje.

10p postitus.
Kas akud on klassikalised, või uued geelakud? viimased on Volvo bussidel alates EURO 6st ja juba 4(90?Ah)tk, 2 juhile ja reisijatele, 2 mootorile. Pidid imema voolu sisse kordades rohkem ja kiiremini. Laadimispingegi vastav 29,2V, vers 28,2. Ju siis oli mingi hea põhjus, mis teooriale ei allunud, et nii tehti. Kestvuse kohta ei tea enam öelda, ehk keegi teadjam võtab sõna.
Kuigi bussidel öist tarbimist praktiliselt ei ole ja päeviti enamjaolt sõidavad, ei kestnud vanad akud (orig 225Ah) ikkagi üle aasta ja lõppesid väga äkiliselt, ometigi peaks olema õrnemalt hoitud, kui veoki omad. Service tegi ka alul üllatunud nägu ja käis testriga 3 ringi, kuniks ringi vahetati. Ja ei olnud see ainult Volvo teema.

nn. Asjatust järellaadimisest. Hetkel vaja hoolitseda kümnekonna erineva aku eest, erinevatel masinatel. Vanimad neist krt teab mis aastast, aga kestavad küll. Mõned 90Ah-sed 3-4tk seisavad varus, korra kuus käivad juhtmed peal ja kannatavad veel häda korral veoki diislit käima vedada. Kestavad...?

[Walter]

Enne sajandivahetust käis akude müük maaletoojates/hulgifirmades umbes järgmiselt: Konteineriga tulid näiteks musta värvi ilma siltideta akud (sellised parajad universaalkeskmise suurusega nagu keskmine eestlane ikka oma keskmisele autole peale pani), ühel päeval kleebiti neile ühe kaubamärgi etiketid, teisel päeval järgmise omad jne. sõltuvalt kuipalju mingi edasimüüja akusid tellis. Ampertunnid ühele akusuurusele varieerusid seal reaalsus-usutavuse piirides (näit. 55-68 oli ühe suurusega akud, üle selle juba veidi suuremad jne.). Müügimarginaalid olid mitte 30-40-50% vaid ikka 3-4-5 korda kuna kogused olid suured (telliti ikka konteineritega). Ja saa siis nüüd aru kas Exide oli parem kui Hankook või Sonnak kestis kauem kui Prestolite?

[pat1]

Selle info oleks võinud küll ära jätta, võtab söögiisu ära. Loodan, et ehk on külajutt, magan paremini.

[stihl]

Enne sajandivahetust käis akude müük maaletoojates/hulgifirmades umbes järgmiselt: Konteineriga tulid näiteks musta värvi ilma siltideta akud (sellised parajad universaalkeskmise suurusega nagu keskmine eestlane ikka oma keskmisele autole peale pani), ühel päeval kleebiti neile ühe kaubamärgi etiketid, teisel päeval järgmise omad jne. sõltuvalt kuipalju mingi edasimüüja akusid tellis. Ampertunnid ühele akusuurusele varieerusid seal reaalsus-usutavuse piirides (näit. 55-68 oli ühe suurusega akud, üle selle juba veidi suuremad jne.). Müügimarginaalid olid mitte 30-40-50% vaid ikka 3-4-5 korda kuna kogused olid suured (telliti ikka konteineritega). Ja saa siis nüüd aru kas Exide oli parem kui Hankook või Sonnak kestis kauem kui Prestolite?

See pole külajutt, vaid lausa Walter kange + mehed traffo taga istumas jutt.

[Aspelund]

BS.

[Sm.Autojuht]

Pole mingi pläma. Olen isegi toonud eestisse koorma musti akusi ja aluse erinevate kleebistega. Poolast Poznanist. Akud olid ka kuivad . Aasta oli 2000.Osa läks volga poodi isegi ,mis mäletan.

[Tegelane5]

Pole mingi pläma. Olen isegi toonud eestisse koorma musti akusi ja aluse erinevate kleebistega. Poolast Poznanist. Akud olid ka kuivad . Aasta oli 2000.Osa läks volga poodi isegi ,mis mäletan.

 Kui tegu oli Poola oma väänuskitega siis usun küll. Ntks nagu Loxa ja mõni muu säärane.  Aga seda küll ei usu et saksa MOLL ja bulgaaria Monbat üks ja sama, kindlasti mitte.

[stihl]

Pole mingi pläma. Olen isegi toonud eestisse koorma musti akusi ja aluse erinevate kleebistega. Poolast Poznanist. Akud olid ka kuivad . Aasta oli 2000.Osa läks volga poodi isegi ,mis mäletan.

Mina ei usu. Oleks veel tellija firma nimi kirja vms. (krt, 16a ju möödas, savi ju)

Ja mustad akud? Ainult Vartad ja mingid Boschid vist olid tol ajal musta värvi.
Ja siis muidugi kõik vana tüüpi pigiakud.

Ja kas nende kohta arvavad ka vanastiolimururohelisem-kodanikud, et need kestsid kauem kui täna lähen poest ostan näiteks selle, võtan ostutseki ja panen kodus raamatu vahele?

[Sm.Autojuht]

Oi sõbrad, ehk usute et Luunja kurkki tuleb täies ulatuses Luunjast. 

[stihl]

Mina küll usun, et meie uue maaeluministri talust tulev kitsejuust on kõik sealt pärit.
Töölised saavad ametlikku palka jne.

Ja kõik, kes teisiti arvavad on pahad.

..........

Tegelt on see, et kui hindu vaadata, siis tundub, et Saku õlu kaa ei tule enam ammu Sakust. Pigem kuskilt Hollandist või Saksast. Pluss marginaal ja pakkimiskulu, muidugi.

[ZIL 131]

Mina küll usun, et meie uue maaeluministri talust tulev kitsejuust on kõik sealt pärit.
Töölised saavad ametlikku palka jne.

Ja kõik, kes teisiti arvavad on pahad.

..........

Tegelt on see, et kui hindu vaadata, siis tundub, et Saku õlu kaa ei tule enam ammu Sakust. Pigem kuskilt Hollandist või Saksast. Pluss marginaal ja pakkimiskulu, muidugi.

Vesi vist tõesti on eestimaine

[diesel]

no laheotsa auto ju justkui sõitis kuskil veidi võssa kui oli kaugemalt eesti poole teel.
koormaks olevat olnud nii laheotsa kartul kui luunja kurk, keik kenasti õiges eestikeelses pakendis ja
muidu igati aus värk. küllap käidi fruktidele enne poodi viimist lihtsalt väikest ekskursiooni naaberriikides tegemas.
ja eks sama võib paljude muudegi kaupadega olla.

[edvard]

Millise tootja aku siis oleks hea ?

[stihl]

Tootja polegi nii oluline. Temaga pole tavaostjal mingit asja ajada. Asub ta tavliselt, krt teab kus.
Jaemüüja on oluline.

Selle müüja aku on hea...

- kes laeb laos oma akusid; 
- omab/rendib kinnisvara, mis ka 3e aasta pärast sealsamas kohas seisavad (vaadake fkng ajalugu!, krt pole ju keeruline), 
- kes annab akule kaasa garantiitalongi, 
- kes vaidluse korral maksab su auto kontrolli/testi kinni, et vaadata, kui palju sa aastas sõidad või seisad või kas su auto genekas on korras või kui palju on su auto mahalaadimisvool. Kui your bad, siis muidugi maksad ise selle kinni.
- kes garantiiajal asendab su pekkis aku uuega. (ja garantii ei alga uuesti aku asendamiskuupäevast; saage ükskord sellest ka aru, ikka esimese aku müügikuupäev on "see õige date")
- kes annab kõige pikema garantii, kui eelmised tingimused kõik on ok.
- kel on ka midagi kaotada, kui vaidlus garantiitingimuste üle läheb ntx tarbijakaitsesse või ajakirjandusse. Need müüjad loomulikult annavad sulle uue asja 100x ennem, kui lasevad su pasundamist kuskil Õhtulehes avalikuks tulla.
Kui sa oled oma aku ostnud mingi pisikese mehikese käest ja sellega on mingi jama ja tema ei taha sellest kuulda - sinu bad.

Kui sulle olemasolevate tootjate ja müüjate garantiitingimused ei sobi - tee omale ise aku ja sõida sellega. Keegi ei keela.
Vaba maa.


Nii lihtne ongi.
Ja muud polegi. Tegelt hakkab see teema juba vaikselt tühjaks käima.


.

[ZIL 131]

Et teema ei soikuks...nii kaheks garantii aastaks...ostsime täna uue Varta Blue D24