Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

(28-11-2016, 01:04 AM)pen.skar Kirjutas:  Lubage küsida- kes garanteerib, et eelsurveta kott on sellises asendis, et taha veel õhku jätkub? Uuem ülesleidus on sügavasse(üle 8 m )salvkaevu hüdrofoorita pump.
nn.koti rõhku ei garanteeri keegi ,kui pole testinud.Need nn.põhjapumbad aga tahaks ikka mingit anduriga mahutit,või uhab kogu aeg.(võin eksida,aga need mõeldud rohkem settekaevude tühjendamiseks,ujuk määrab nivoo)

See tasub ära unustada, et poest ostes on õige õhu rõhk sees. Üldiselt tuleb ikka õige rõhk ise sisse panna. Kuigi see õige rõhk on enamike jaoks tume maa. Sad Sama teema on küttesüsteemi paisupaakidega ja tarbevee paisupaakidega (näiteks saunas on 1 selline mul, muidu kippus 200 l külma vett kütma hakates rõhk üleliia suureks minema enne kui vee soojaks sai ja pidi mitu korda vahepeal vett kraanist laskma, et liigne rõhk välja saada. Hea et mõnda toru lõhki ei löönud, kuna oli väike kahtlus, huvi pärast panin manomeetri vahele ja see lõi üsna pea näidu skaalast välja, ikka 10+ bar tekkis sinna rõhk. Torudeks alupex.

(28-11-2016, 01:50 AM)veix__ Kirjutas:  See tasub ära unustada, et poest ostes on õige õhu rõhk sees. Üldiselt tuleb ikka õige rõhk ise sisse panna. Kuigi see õige rõhk on enamike jaoks tume maa. Sad  Sama teema on küttesüsteemi paisupaakidega ja tarbevee paisupaakidega (näiteks saunas on 1 selline mul, muidu kippus 200 l külma vett kütma hakates rõhk üleliia suureks minema enne kui vee soojaks sai ja pidi mitu korda vahepeal vett kraanist laskma, et liigne rõhk välja saada. Hea et mõnda toru lõhki ei löönud, kuna oli väike kahtlus, huvi pärast panin manomeetri vahele ja see lõi üsna pea näidu skaalast välja, ikka 10+ bar tekkis sinna rõhk. Torudeks alupex.

No saunas peaks kuumal veel alati olema nn.lahtine süsteem(lihtsalt ohutus ju)

Esimene asjalik  hoiatus jutukalt ksf`lt. Kui üldise veetrassiga kogu aeg ühenduses pole, siis peab pika toru kuumaveepaagist püsti ajama. Asendab sika-saka maast lakke-maha-lakke-maha-lakke pooletolline toru. Vasturõhu sai vist siis kasutatud sikk-sakk torude kahega jagamisel(veesammast).

(28-11-2016, 02:16 AM)pen.skar Kirjutas:  Esimene asjalik  hoiatus ksf`lt. Kui üldise veetrassiga kogu aeg ühenduses pole, siis peab pika toru kuumaveepaagist püsti ajama.

Ei selgunud ju,kas tegu kogu majapidamise ühtse süsteemiga.Kui aga ajada kuumal veel rõhk üles,muutub asi ohtlikuks (norm ehk 70 pluss)

(28-11-2016, 01:04 AM)pen.skar Kirjutas:  Marko postitusele 2616:  Lubage küsida- kes garanteerib, et eelsurveta kott on sellises asendis, et taha veel õhku jätkub?
Uuem ülesleidus on sügavasse(üle 8 m )salvkaevu hüdrofoorita Taani pump. Võõrast keelest jäigi aru saamata, kas veereb sõltuvalt vasturõhust koguaeg?  Sügavveepumba taoline nikkeljunn sai pool meetrit allapoole tasapinda riputatud. Pikka iga talle. Kraanist vett lastes ühtlane jooks.
T.T  Varu kohe uus põhjaklapp ja pikk redel!
  200 liitrine hüdrofoor- selle veevaruga  elab kerge tuumasõja üle! On sul siis ülal NL aegne, ufogrilli taoline kolmel jalal? Tollane kapitaalsete puurkaevude hüdrofoor oli vist üle 200l- membraanita.  Koos veega imes  lõhega kummlutist vastavalt õhku veele sekka.
Mu maa sees naabrimehe puurkaev- aga  ei tahtnud ma tema rauasisaldusega vett. Vahest kümblustünni ja kastmismahutisse olen lasnud. Puänt selles, et puurkaevust ulatub maapeale väike plastkopsik. Muruniitmisel tuleb jälgida, et pole niite alla mattunud ja järgmise tiiruga lapselaps pihta ei põruta.
Kui T.T  põhjaklapil pole midagi häda ja praegu pööningul mulistada ei taha, lisa kuskile kasvõi ühe kokkuhoitud veekraani asemele eraldi väike hüdrofooripaak. Neid laialt Torujürist saada- koos pumbaga; kerise kuuma vee jaoks, kuskile paisupaagiks, täiendavaks jne. Ühe manomeetripügala jagu õhku ja hakkab relee normaalselt tööle.

Ei ole siin mingit hüdrofoori,lihtsalt tavaline rauast paak millel ainult üks sissekäik. Kaevus vene vibropump ja selle põhjaklapp on esimene asi mis kaevus vett saab. Big Grin  Kaevu pole vaja ronida,sest kõik saab korda ajada kaevu äärel. Köögis on manomeeter ja Terase 4KW. veeboiler. All kraanikausi kapis veel veefilter,et sodi üles paaki ei läheks ja ka elektriline asjandus mis siis teatud surve peale reguleeritud. Timmisin selle 2 atsi peale ära. Kui surve suureks läheb lülitab välja. Ennem polnud sedagi,oli juhe ja reguleerija olin ise,või siis kes parasjagu köögis oli. Big Grin  Selline süsteem siin on toiminud juba vast 85 aastast saati. Paagi lasime teha mõned aastad tagasi uue,sest see pole ju ilus vaatepilt,kui laest vett tuleb. Big Grin  Naelaaugud tilkusid ja pärast hakkas ka kummitama. Ilma veefiltrita oli ikka jama,iga 5 aasta tagant tuli paak alla tuua,sest oli liiva täis läinud. Pesin ära ja viisin 150 l. paagi tagasi toapeale. Korra libises käest ja lendas ka esiku põrandale. Võttis kohe põrandalauad värisema....
Hetkel asi jälle toimib. Mõned pildid ka talupoja veevärgist:

[Pilt: 2484557123a755_l.jpg]

[Pilt: 24845569cbc642_l.jpg]

T.

Küsimus ka targematele,palju tänapäevase sama võimsa asja tootlikus ka on? Hetkel 20l. ja 4 KW. tootlikkus- 41 l.

[Pilt: 24845579ebc536_l.jpg]

(28-11-2016, 02:16 AM)pen.skar Kirjutas:  Esimene asjalik  hoiatus jutukalt ksf`lt. Kui üldise veetrassiga kogu aeg ühenduses pole, siis peab pika toru kuumaveepaagist püsti ajama. Asendab sika-saka maast lakke-maha-lakke-maha-lakke pooletolline toru. Vasturõhu sai vist siis kasutatud sikk-sakk torude kahega jagamisel(veesammast).

 Keegi üldiselt tänapäeval ei aja mingeid pikkasid torusid üles ega pane sik-sakke, selle jaoks on olemas kaitseklapid ja membraaniga paagid. Smile  Veetrassiga ühenduses olemine või mitte olemine ei ole tähtis kuna seal harilikult on tagasilöögiklapp vahel ja üleliigne rõhk sinna tagasi niikuinii ei saa minna.

kas vibropump kaevu pekki ei ole keeranud?

(28-11-2016, 08:44 AM)Provoker23 Kirjutas:  kas vibropump kaevu pekki ei ole keeranud?

Ei ole juhtund midagi nende aastatega. Korra lasime kaevu puhastada aga see oli ka selleks,et näha mis värk on seal. Katkised panged ja lauajupid said välja,mingit sodi visati ka üles. Siiamaani kestab. Kaevu põhjas puurakked ja ülevalpool tsemendist rõngad.
 Vibropump sai korra lahti ametist ja põrutas nii savi sisse,et ei saanud enam kätte. Ronisin kaevu põhja. Redel oli lühike ja lasin jalad puuraketele.... pärast ei saanud enam hästi esimese korraga välja. Jõudsin lõuga tõsta küll aga kitsas.... ja seljaoperatsioon oli ka läbitud.... järgmist sellist sportlikku katset ei tahaks teha... Big Grin Vibropump läheb teab kui sügavale,kui peremehe käest putket paneb. Paljud jätavadki sinna.... aga ma ei tahtnud joogivett rikkuda.
Kõige rohkem rikub vibropump kaevu siis kui pauguga lõhki läheb ja kõik kohad seda va epot täis. Mitu nädalat maitse suus...... sai aeda kastetud. Pikapeale saab kaevu jälle korda. Mul selle pumbaga muret polnud. Kui läbi kärssas,mähkisin uuesti ära. 4-5 tundi ja asi jälle toimis.

T.

Küsiks vahele ühe küsimuse puutöö vallast.
Nimelt käib paksusmasina ja nelikanthöövli ülespanek sooja ruumi ja siit küsimus:
Kuidas lahendada höövlilaastude eemaldamine?
See on selge et ventilaatoriga kokku imeda ja punkrisse puhuda, kuid tegu on köetava sooja ruumiga ning kui sealt selline hulk õhku välja imeda pole ta enam köetav soe ruum.
Seega oleks mõistlik lahendus see õhk ruumi tagasi saada, kuid kas tsüklon on võimeline õhu piisavalt puhtaks tegema eelkõige just puidutolmust või peaks leiutama ka miski filtri tagasituleva õhu teele.
Ehk on kellelgi kogemust kuidas selline asi on lahendatud ja hindaks selle lahenduse toimivust?

Kuidas nimetatakse mutrit, mida on näha pildil:
Ehk see osa, millesse keeratakse kuulligend.


[Pilt: attachment.php?attachmentid=76585&d=1445286526&thumb=1]

(28-11-2016, 13:39 PM)kaarelj Kirjutas:  Kuidas nimetatakse mutrit, mida on näha pildil:
Ehk see osa, millesse keeratakse kuulligend.

Vanarahvas kutsub selliseid asju huijoobinateks...  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

(28-11-2016, 13:39 PM)kaarelj Kirjutas:  Kuidas nimetatakse mutrit, mida on näha pildil:
Ehk see osa, millesse keeratakse kuulligend.
Proovin vastata küsija palvele. Põhja eesti keeles  nimetaksin teda "torumutriks" või "torunippel"  ( Lõunaosariigid kasutavad ida naabri murrakut, nagu lugeda eelmisest postitusest)   Googel+pildid annavad mõningad sarnasused küsitava detaili kohta. võiksite uurida sellest firmas,t kuidas nende tehniline keel on.

http://cat.hansa-flex.com/et/Adapter/JIC...IC/UEMAJIR

https://www.google.ee/search?q=toru+nippel&espv=2&biw=1366&bih=662&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjo8I21r8vQAhWmE5oKHUnuDpcQ_AUIBigB

http://cat.hansa-flex.com.cn/et/Adapter/...d/UEMAJFVA

Pakuksin veel " kraega torumutter"

Parimat  h2rra

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

Sooja väljatõmbamise vastu olid ühes ettevõttes kasutusest väljatõmbeventilaatorid , milledel olid tekstiilkotid küljes , kuhu siis laastud ja puru pidama jäid , seadmed ise olid ratastel ja neid võis erinevate tööpinkide juurde liigutada vastavalt vajadusele , ettevõttes tehti puitmööblit ja töötajaid oli 3-4 .

Mul on sarnase tegumoega, teise kaubamärgi esindaja, nagu alloleval lingil:
https://osta-ee.postimees.ee/saepuru-imu...07734.html
Aastaid tagasi sai Tööriistamarketist soetatud. Toimetab küll, pole põhjust nuriseda.

(28-11-2016, 00:28 AM)veix__ Kirjutas:  Veeautomaadi pump hakkab tööle 2,4 bar juures ja pumpab 3,6 bar-ni. Milline tuleks hüdroforile õhu rõhk pumbata?

Enda 100L hüdrofoori paagi peal selline õpetus. Et tagada maksimaalne suutlikus ja pikk eluiga, peab algrõhk olema 0.2Bar väiksem sisselülitusrõhust. Ja kontrollida tuleks seda 2 korda aastas.
Järelikult siis 2,2Bar peab olema. Ja kontrollida seda rõhku ikka siis, kui veesüsteemist surve maas.
See siis kehtiv niiöelda kummikotiga-membraaniga hüdrofoori paagi puhul.

100% õige vastus. Täpselt nii tegingi ja olen juba aastaid teinud. Cool Selle asja juures peab vaid arvestama seda, et 0,2 bar on üsna väike erinevus ning pumba manomeeter ja õhu rõhku mõõtev manomeeter võivad teinekord kokku eksida rohkem kui 0,2 bar. Selle vea ellimineerimiseks aga on ka rohtu olemas. Rolleyes

Ma ei arvanud ära Sad
Kandsin tavahüdrofoori membraanile üle ja nii läks, vaatama ka ei viitsinud minna, mis paagile kirjutatud või juhendis kirjas. 
Pikk iga ja parim sooritus? Kaevu peal lösutav vana 100liitrine boiler, mis praegu lisahüdrofori ülesandeid täidab (täidetakse algrõhuga 0 atti muide) vähendab automaadi edasitagasi lõksimist vähemalt 5x.
Tegelikult ma natuke pelgan nende tänapäevaste inseneride soovitusi, nende taga seisavad raamatupidajad ja turustajad, kelle otsene tööülesane on rohkem müüa. Olgu need siis akud või veeautomaadid.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(28-11-2016, 09:13 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ...Kaevu põhjas puurakked ja ülevalpool tsemendist rõngad...
Kuidas need puurakked vee tasapinnaga suhestuvad? Pidevalt vee all? Osaliselt (aeg-ajalt) väljas?

Mul oli ka selline kaev. 2002 oli väga põuane suvi, kaev kuivas põhjani ära, puurakked jäid õhu kätte, loodus asus toimetama. Ja kevadel, kui veed liikuma hakkasid, oli ühel hommikul kaevu kõrval maa sees SUUR AUK Sad  Malõš jäi kah kaevu. Nüüd on too kaev kasutusel efektse lillepotina Smile

(29-11-2016, 09:45 AM)oltsberg Kirjutas:  
(28-11-2016, 09:13 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ...Kaevu põhjas puurakked ja ülevalpool tsemendist rõngad...
Kuidas need puurakked vee tasapinnaga suhestuvad? Pidevalt vee all? Osaliselt (aeg-ajalt) väljas?

Mul oli ka selline kaev. 2002 oli väga põuane suvi, kaev kuivas põhjani ära, puurakked jäid õhu kätte, loodus asus toimetama. Ja kevadel, kui veed liikuma hakkasid, oli ühel hommikul kaevu kõrval maa sees SUUR AUK Sad  Malõš jäi kah kaevu. Nüüd on too kaev kasutusel efektse lillepotina Smile

Need puurakked on veeall pidevalt. Võibolla suvel vahest tulevad lagedale aga ikka sellepärast,et kui suurem pumpamine,paratamatult väheneb. Kui kaevus käisin siis uurisin ka neid. Ei ole veel kõdud,vast kestab veel.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 13 külali(st)ne