(25-11-2016, 18:07 PM)muska71 Kirjutas: Jah, seda ma tean, ja sellest tingitult tekkiski küsimus. Mu küsimus ei olnud vist piisavalt hästi sõnastatud. Pean silmas täpsemalt seda, et kui teha korsten põrandast kuni selle kohani, kust ajust tulelõõr korstnasse ühendatud on, silikaadist? Selles osas ju ei peaks korsten tuld saama. Sealt edasi ülespoole aga punasest tellisest. Kas on loogiline, et happelised gaasid ka sellest ühenduskohast, kust toss peaks ülespoole minema, ka mingit mõju allapoole omavad? Ehk suutsin nüüd arusaadavalt küsida .
korstnajalas võib tahmapõleng tekkida.aga muidu ei juhtu seal küll midagi,kuigi jah uut maja niivisi tehes vastu ei võta kuna kõik tooted peavad omama sertifikaati.
Ma ehitan 20m2 väikest sauna. Käisin vallas uurimas, öeldi et poleks vaja tulla olnud ja et kontrollima ei tule seda keegi . Katan selle alumise osa ära ka, kas lihtsalt krohvin, või mõtlen mingi kivi või plaadi sinna peale. Ülevalt tuleb punasest ja kes ikka aru saab .
korstent tohib krohvida,värvida,katta kahhel plaatidega,kipsiga katmine pole lubatud.
(Seda postitust muudeti viimati: 27-11-2016, 20:03 PM ja muutjaks oli aavu.)
https://www.facebook.com/Garage48/photos/a.10153846166657142.1073741930.333134187141/10153846167372142/?type=3&theater
Mul pole FB kontot aga aidata tahaks. Nimelt paar-kolm tundi peaks sinna laikima, et Grodnos valgevenes aidata paari eesti poissi mingile võidule. Ei tea, mis täpselt aga mingi IT alane võistlemine rahvusvaheliste võistkondade vahel. Eestlastega ühes vist kuulu järgi ka lätlane ja ma ei tea kes veel. Praeguseks 97 laiki pidi olema ja veidi tagasi oli neist eespool ühel 120 ringis. Ah-jaa, neil üks liige pildil pole, olevat haigeks jäänud.
Seis 99/133.
Uus seis 162/160 paar min tagasi meie kasuks. Poisid pidid täna õhtuse rongiga tagasi tulema, kaua laikida võib, vat ei tea. Paar tundi või nädalat?
211/186 poisid võitsid Vana Tallinna ja rongis lubasid ära tarvitada. Aitähh, kes jõudsid toetada.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(24-11-2016, 17:18 PM)oltsberg Kirjutas: ... Natuke jama: tuleb uus puhastusluuk panna ja kui kunagi tuleb madalam ühendus teha, saab hirmsasti joptelda
Ja ei käi see tuli korstnasse midagi...
Täitsin mittevajaliku osa kergkruusaga. Kui kunagi jälle alumist osa vaja, siis vaja ainult puhastusava uuesti alla teha - jookseb ise tühjaks.
Ja käib ikke tuli korstnasse küll... Ma ei tea, kas paistab. Igastahes üritasin pildistada kivikorstna augu ja metallsisendi vahelt.
motamees, ei taha Sinuga kohe üldse vaielda, sügav kummardus Sinu teadmiste ees!
Ma rõhun selle peale, et minu praegusel saunaahjul tuli vast päris korstnasse ei käi, lõõristik üsna pikk (vt eestpoolt pilti). Tollel kõveraks köetud tegelasel ilmselt käis küll tuli korstnasse. Lõõristik lühike, korstnaväljund otse tagant. Sääl oli mul üsna õhuke toru, mis punastas, ju siis oli ikka päris kuum.
Huvi pärast võiks muidugi mõõta, mis korstna otsast tuleb. (Aga pole 2 nädalat sauna saanud, laupäevad tööpäevadeks trehvanud)
(28-11-2016, 00:28 AM)veix__ Kirjutas: Veeautomaadi pump hakkab tööle 2,4 bar juures ja pumpab 3,6 bar-ni. Milline tuleks hüdroforile õhu rõhk pumbata?
Norm 2,o,tavalistes keskküttesüsteemides.Kaevu juures sõltub hüdrofoori mahust ja tarbimiskulust.Kraaniveeks min.OK.Tahad aga aeda kasta ,siis ikka rohkem.
Üldse pole vaja pumbata. Tühja hüdrofoori ühendamisel pumpab ise mahutisse vajaliku surve ja see seal ongi. Sellisel juhul, kui pidevalt töötab, võib küll tekkida olukord, et osa õhku paneb padjast plehku. Siis lööd natu juurde, üleliigne lahkub kraani kaudu.
Standartsetele 10-15 liitriste paakidega junnidele julgen soovitada lisahürofoori vähemalt sajaliitrist. Plõksimine jääb tunduvalt harvemaks.
Sesoonset kaevupumpa pole siiani vaja olnud lisaõhuga kostitada.
Mul toapeal 200l. veepaak. Eila märkasin,et panen pumba tööle ja kohe laksti surve üleval. Hetkega ka maas. Kahtlustasin,et midagi paagi ja toru vahelise kummivoolikuga aga tegelt oli paak vett täitsa täis läinud. Küsisin ka sõbralt nõu ja ta arvas esiti,et sama viga ja soovitas mul sinna paaki õhku juurde lasta. Lasin siis sortsu õhku ja osa vett tuli välja. Senikaua jätkasin,kui paak tühjaks sai. Vast kuus-seitse korda.
Siiani asi toimis,vast paar-kolm aastat. Tundub,et voolik on liiga väikse auguga,sest eelmise paagiga seda jama ei juhtunud. Või lihtsalt juhus....
(Seda postitust muudeti viimati: 28-11-2016, 00:56 AM ja muutjaks oli veix__.)
No tegelikult ma tean õiget vastust, tahtsin vaid näha milliseid vastuseid antakse. Seni õiget vastust pole tulnud, ikka üsna mööda on osad soovitused. Paagi mahtu ei tea (tegelikult sellest ei sõltu see pumbatav rõhk), suurusjärgus 15 L pakuks (tõenäoliselt v ahemikus 12-24).
Metabo veeautomaadi juhendis oli 1-1,5 bar, tühjale paagile. 1 oli ühekordsele majale, 1,5 mitmekordsele.
Õige või vale, aga toimis 7 aastat, kuniks neljanda uppumise järel mootor laagrid välja sülitas. Kusjuures uute laagritega käib kastmisveepumbana edasi
(28-11-2016, 00:53 AM)veix__ Kirjutas: No tegelikult ma tean õiget vastust, tahtsin vaid näha milliseid vastuseid antakse. Seni õiget vastust pole tulnud, ikka üsna mööda on osad soovitused.
Ei karda end korrata - just seepärast mulle see foorum meeldibki, et siin õpib palju uusi asju ja saab teadmisi! Ja muidugi toredad kaasfoorumlased ka!
(28-11-2016, 00:45 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Mul toapeal 200l. veepaak. Eila märkasin,et panen pumba tööle ja kohe laksti surve üleval. Hetkega ka maas. Kahtlustasin,et midagi paagi ja toru vahelise kummivoolikuga aga tegelt oli paak vett täitsa täis läinud. Küsisin ka sõbralt nõu ja ta arvas esiti,et sama viga ja soovitas mul sinna paaki õhku juurde lasta. Lasin siis sortsu õhku ja osa vett tuli välja. Senikaua jätkasin,kui paak tühjaks sai. Vast kuus-seitse korda.
Siiani asi toimis,vast paar-kolm aastat. Tundub,et voolik on liiga väikse auguga,sest eelmise paagiga seda jama ei juhtunud. Või lihtsalt juhus....
T.
Arvan ,et hüdrofoori ja nn.lisapaagi vaheline volla peaks olema sipsa suurem ,kui lisapaagist väljuv,ehk siis suurem ,kui lisapaagi tarbiad kokku.(Või on lihtsalt saasta täis)
(Seda postitust muudeti viimati: 28-11-2016, 02:09 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Marko postitusele 2616: Lubage küsida- kes garanteerib, et eelsurveta kott on sellises asendis, et taha veel õhku jätkub?
Uuem ülesleidus on sügavasse(üle 8 m )salvkaevu hüdrofoorita Taani pump. Võõrast keelest jäigi aru saamata, kas veereb sõltuvalt vasturõhust koguaeg? Sügavveepumba taoline nikkeljunn sai pool meetrit allapoole tasapinda riputatud. Pikka iga talle. Kraanist vett lastes ühtlane jooks.
T.T Varu kohe uus põhjaklapp ja pikk redel!
200 liitrine hüdrofoor- selle veevaruga elab kerge tuumasõja üle! On sul siis ülal NL aegne, ufogrilli taoline kolmel jalal? Tollane kapitaalsete puurkaevude hüdrofoor oli vist üle 200l- membraanita. Koos veega imes lõhega kummlutist vastavalt õhku veele sekka.
Mu maa sees naabrimehe puurkaev- aga ei tahtnud ma tema rauasisaldusega vett. Vahest kümblustünni ja kastmismahutisse olen lasnud. Puänt selles, et puurkaevust ulatub maapeale väike plastkopsik. Muruniitmisel tuleb jälgida, et pole niite alla mattunud ja järgmise tiiruga lapselaps pihta ei põruta.
Kui T.T põhjaklapil pole midagi häda ja praegu pööningul mulistada ei taha, lisa kuskile kasvõi ühe kokkuhoitud veekraani asemele eraldi väike hüdrofooripaak. Neid laialt Torujürist saada- koos pumbaga; kerise kuuma vee jaoks, kuskile paisupaagiks, täiendavaks jne. Ühe manomeetripügala jagu õhku ja hakkab relee normaalselt tööle.
(Seda postitust muudeti viimati: 28-11-2016, 01:20 AM ja muutjaks oli veix__.)
Ja muuseas veeautomaat on mul kasutuses alates aastast 1994 (maamaja, erinevatel aegadel igapäevaselt sees elanud 1-5 inimest. Annab vett ka sauna ja ka autosid pestakse vahel, kastmisvett võetakse ka). Loomulikult on selle ajaga olnud vaja vahetada kummikotti, samuti võllitihendit ja mootori laagreid, pumpa ja paaki ühendavat voolikut, manomeetrit. Rõhulüliti on sama, kuid kuna on 3-faasilise lüliti (3 paari kontakte), siis lihtsalt on algsetelt kontaktidelt pandud tööle teised kontaktid kuna algsed põlesid kokku. Ja muidugi väliselt värvitud on pumpa ja paaki. Paak läbi roostetanud veel pole. Et siis asja on ikka veidi remonditud, aga muidu sama veeautomaat juba 22 aastat. Siiski enam pikka iga loota pole kuna mingil ajal töötas korralikult loksuvate laagritega ja veisi läks ka mootorisse, laagripesad suuremaks loksunud, võll väiksemaks, võllil ka roostekahjustused. Asub väga niiskes kohas, paak on väliselt üsna roostes olnud (paar korda juba värvitud), tõenäoliselt ikka varsti rooste närib kusagilt läbi ka, ega seestpoolt paaki korralikult puhastada ja värvida pole saanud. Järgmine paak (kui tulevikus vaja läheb) on plaanis võtta roostevaba ja maht võiks veidi suurem ka olla kui praegune u. 12-24 L.
Membraaniga asjale muidugi ei tohi kontrollimatult juurde puhuda, sealt ei pääse tarbimise kaudu liigne välja. Kui on kange hirm, siis võib ennetavalt 0,1 atti panna muidugi.
Vägekolehirmus teaduslikuks minnes võiks teha uuringu, millise vasturõhuga pumba lülitused kõige suurema intervalliga on, saaksid teised ka targaks.
Talupoeg, Sul ilmselt membraanita patsient?
Kihuta õhku juurde, vahet pole kuipalju, ja otsi leke üles!
.
Järgmine paak (kui tulevikus vaja läheb) on plaanis võtta roostevaba ja maht võiks veidi suurem ka olla kui praegune u. 12-24 L.