[stretch]

Tore, aga tina ju ei põhjusta ega ka kiirenda raua roostetamise protsessi, mida ma ka Sinu vastusest sealt välja loen. Ilma tinata ent viletsa värviga detail roostetab nii või teisiti.

[stihl]

Tina ei kiirenda midagi. Enne roostetab raud küljest ära.
Aga kui korralikult tehtud ja hapnik ja niiskus isoleeritud, siis ei juhtu sellega ka midagi.

Üks umbes 80 aastat tagasi tehtud katusepaneelide ühenduskoht:



Plekid on serv servaga pidevaga kinni lastud ning väljastpoolt maha käiatud ja tinaga pahteldatud. Ju ned kaks plekki päris veatult kokku ei saanud, arusaadav ka. 
Selline pilt avanes pärast soodaga pritsimist, mis teatavasti roostet ei puudu. Ehk siis seda polnudki.

........

Seest nägi õmblus välja selline ühtlane rida:



Millega keevitatud on, isegi ei tea; tänapäeva TIG-i mehed ka vaatasid ja ka ei tea. Eks ta gaas osava mehe käes oli.
Kuna plekid on puuraamile naelutatud, siis on kogu see üritus pisut tilla-tölla, mitte nii kõva nagu täna monokok kere. Tänapäevane pahtel seal liidetes vastu ei peaks.

..........

See oltsbergi detail on selle kõrval suht jube.
Ma ei oska muu, kui oskamatuse kraesse seda 6a tulemust lükata.

.

[mossepower]

Tore, aga tina ju ei põhjusta ega ka kiirenda raua roostetamise protsessi, mida ma ka Sinu vastusest sealt välja loen. Ilma tinata ent viletsa värviga detail roostetab nii või teisiti.

Kui tina on rauga kontaktis siis ikka kiirendab/nihutab tasakaalu. Raud on tina suhtes ohverdatav metall ("sacrifical metal"). Kui oleks eraldi tina ja raud kamakad üksteisest eemal siis nad oksüdeeuks mõlemad korraga omas tempos (kõik meie poolt redutseerimisel valmistatud metall läheb tagasi maagiks, millest me metalli algselt "tegime").  Kui üks metall teisest annab kergemini (valents)elektrone ära siis see kestab seni kuni elektronid on ära antud (kõik tinaga kontaktis olev raud on oksüdeerunud), siis saab hakata tina oksüdeeruma. Et siis kogu tina korrodeerumine on ka raua kaelas (nagu Stihl ka kirjutas). Leidsin ka vastava illustratsiooni ja teen ka kiire kokkuvõtte: Algallikas

Tsingiga kaetud raua korral on tsink ohverdatav metall ning õhuhapniku ( ja ka muude oksüdeerijate) toimel osküdeerub enne kõik tsink ära kui raud ( tsingist jäävad maha valentslelektronid mis muudavad raua katoodiks ning ei lase sellel oksüdeeruda). Siit tuleneb ka teada tuntud tsingitud raua hea korrosioonikindlus.

Tinaga kaetud raua korral on aga raud ohverdatav metall. Kui raud on tinaga 100 % kaetud (O2 ei pääse rauani mitte kuidagi) ei toimu ka raua oksüdeerumist. Aga kui tekib väike mikropragu/defekt (nt. kivi/löögitäke, mõra painutamisel) ning hapnik pääseb raua aatomiteni siis hakkab raud anoodina isukalt oksüdeeruma varustades tina elektronidega muutes viimase katoodiks. Näitena toodud tinutatud konservide väga kiire "mädanemine" õues/prügimäel.

EDIT: Kujutan ette nt. tinapahtli edukaks kasutamiseks viimase alla käib ka krunt, mis sisaldab ohtralt nt. tsinkki. Aga siis peab ikka 100 % krundiga eraldama tina ja raua, kui kuskile väike kontakt jääb siis jälle potentsiaalne ussipesa.

[linnuke]

Egas ilmaasjata paadipõhjade ja muude veealuste konstruide külge Zn anoode ei kruvita.Mõne aasta pärast näeb välja nagu eriti poorne vamm.

[Provoker23]

On kellelgi ideid kuidas parandada(ühendada laadijale plussjuhe tagasi? Kogu krempel on mingisse eposse valatud ning lahti võtta pole võimalik. Laadija ise muidu töökorras ning maksab uuest peas üle 300 raha. 2,5mm2 ristlõikega juhe on muidu.

https://www.upload.ee/image/6443957/laadija.JPG

[h2rra]

On kellelgi ideid kuidas parandada(ühendada laadijale plussjuhe tagasi? Kogu krempel on mingisse eposse valatud ning lahti võtta pole võimalik. Laadija ise muidu töökorras ning maksab uuest peas üle 300 raha. 2,5mm2 ristlõikega juhe on muidu.

https://www.upload.ee/image/6443957/laadija.JPG

Kiire lahendus oleks peeeenike (mitu e tähte näitavad, et peaks ikka tõesti peenike ja vasest- messingust)  kruvi (puidukruvi moodi),  juhe ennem külge joodetud  ja siis tasakesi sisse keerata ja mitte väga sügavale.  Niipalju, et ühendust annab ja hiljem saab peale keerata, ja edasi kildhaaval epot eraldada, kui saab juba tinaga joota.

[Alts]

Kogu seda sitast ilmaelu tuleb vaadata läbi huumoriprisma,muidu kõnged ära

Jääb üle vaid nõustuda. Sain selle selgeks juba kunagises töökohas ca 15a tagasi, kui asi väga skisofreeniliseks kiskus. Asja tuli võtta nii nagu istuksid tsirkuses esimeses reas ja sööksid popkorni...

Tuletame meelde - kes on nõukogude armees käinud, see tsirkuses enam ei naera. Kehtib ka osade töökohtade puhul.

[Simson0077]

Ehk on siin kedagi, kes on rohkem kursis Nivade ja üldse Ladadega. Nimelt probleem mootori temperatuuriga. Maanteel sõites näitab näidik natuke üle 90, kuskil 95 ehk. Kohapeal lasin kaua töötada ja ajasin kurjaks, temperatuur tõusis ohtlikult kõrgele, sinna 130 ehk punase algusesse kui alles üks el. ventilaatoritest tööle hakkas. Jahutas alla, kuni lisatud pildil oleva kohani, siis jäi seisma. Teine vent ei teinud piuksugi. Eelnevalt kontrollisin juhtmetega aku pealt korrasolekut, mõlemad töötasid, puhastasin pistikud ja panin kokku, Kontrollisin ka juhtmed kuni salongini. Nende tööd juhib vist aju? Kuuma Mootoriga on ka radikas ilusti kuum, kätt saab paar sekundit hoida lõdviku peal. Tosool ei aura ega midagi.
Kas selline nähtus on normaalne? Kas temperatuuri näidik paneb segast? Kas võib veel süsteemis õhku olla, olen õhutanud küll mitmeid kordi. Kas teine vent lülitub eraldi järgi, kui üks ei jahuta piisavalt, või peavad nad koos töötama?

Tegemist 2002 aasta Lada Niva, 1.7 mootor ja pritsung.

Lisaks sellele on vaakum karteris, ei oska öelda kas selle mootori puhul tavaline.

[Marko]

Sellise skaala järgi tegelikku temperatuuri mõõta ei ole võimalik, arvata saab.
Jahutusvedeliku keemistemperatuur ongi vee omast kõrgem. Surve all oleva vedeliku keemistemperatuur on veel kõrgem. Täpsed numbrid sõltuvad kontsentratsioonist ja rõhust, mis tekib paisumisel.
Alati alustab üks ventilaator, teine lisandub vajadusel. Kui auramist ja mulisemist ei ole, siis milles mure? 
Vajadus probleeme välja mõelda? Ära tee seda, neid on niigi!

PS minu vastus sisaldab 70% kuuenda klassi füüsikat, 10% filosoofiat ja 20% autoremondikogemust

[13piisab]

Lisaks sellele on vaakum karteris, ei oska öelda kas selle mootori puhul tavaline.

Vaakum ei ole küll tavaline - väike surve aga küll. Pärineb see loomulikult silindritest läbi kolvirõngaste (mis ei ole lihtsalt ideaalselt rõhkupidavad).

[Dexter]

Karterisse tekib vaakum kui karterituulutus klapp õhtal on. See teadmine põhineb bmw bensiinimootoritel, mis hakkavad selle purunemisel rumalusi tegema.  Ei tea kas teemaks oleval liikuril kah selline asi peal oo.

[Basilio]

Kas sellel Nival õhufilter ikka läbi käib? Jutu järgi tundub nagu sunnitaks mootorit P kaudu hingama. 

[stihl]

Karterisse tekib vaakum kui karterituulutus klapp õhtal on. 

[stretch]

PS minu vastus sisaldab 70% kuuenda klassi füüsikat...

See on muidugi tore, et vanasti 6. klassis füüsikat õpetati, tänapäeval (või noh, viimased äkki 20+ aastat) ei ole see paraku nii mitte.

[oltsberg]

Niva kohta konkreetselt ei tea, aga kellaplokk Samaraga sisuliselt sama. (Praktiliselt sama on ka pritsesüsteem). Ehk pardakompuutri järgi 90 kraadi puhul näitabki seier veidi üle 90.

Nival peaks olema mõlema vendi jaoks eraldi relee, rakenduvad üksteise järel. Ja juhtimine käib tõepoolest läbi aju temperatuurianduri kaudu. Ja Samaral (millel 1vent ja relee) ei kipu vent alla 100+ (kompuutri näidu järgi) tööle minema. Nii et ehk pole põdemiseks põhjust.

[maisalup]

Ühel deutz mootoril oli ka mure, et töötades oli 100-110kraadi mõõdikul, selle peale öeldi, et anna tuld punaseks läheb alles alates 120-130 kraadist seni on normaalne temperatuur. Mina soovitan, et anna hagu ja ära muretse selle pärast. Temperatuuri kellal hakkab sul punane alles 130-st nii et see on normaalne töö temperatuur.

[stretch]

Samas tasuks üle kontrollida (proovida teisi) radiaatori kork. Ladadel pidid need parajad ikaldused olema (küll avaneb klapp liiga vara või ei avane üldse jne.) Kas ülemine lõdvik on sellel nö. töötemperatuuril kõva, pehme või äkki hoopis lössis?

[Walter]

Ühel deutz mootoril oli ka mure, et töötades oli 100-110kraadi mõõdikul, selle peale öeldi, et anna tuld punaseks läheb alles alates 120-130 kraadist seni on normaalne temperatuur. Mina soovitan, et anna hagu ja ära muretse selle pärast. Temperatuuri kellal hakkab sul punane alles 130-st nii et see on normaalne töö temperatuur.

Küsimus pigem selles et kui varem käitus temp. näidik teistmoodi (loogilisemalt) siis oleks põhjust muret tunda ja uurida mis muutunud on. Vaata mis astme ventika järele võtab ja kas teine ikka mingis olekus rakendub või mitte.

[oltsberg]

Udust pildimaterjali ka.
   
Kell 90, otse ajust 83
Aju järgi 90:
   
Otse juhi pilguga vaadetes näitab kell 90+
Vabandan veelkord kvaliteedi pärast, aga kahte näitu üheagselt raske püüda. Ja ükshaaval äkki hakkab keegi kahtlema

[pat1]

tasuks kontrollida pinget autol, võibolla ka sellest.