[rbr999]

Ega sel mitsubishil juhuslikult alfatechi 100/200 seeria alarm-keskluku moodulit peal pole? Mul oli mingiaeg 626 selle mooduliga ja käivitumisprobleemid. Soome mitsu foorumist sain mooduli elektriskeemi näol abi ja eemaldasin süütekatkestuse ehk tegin otse silla ja probleem kadus. Täpsemalt saad lugeda siit teema lõpupoole http://www.mazdaklubi.com/foorum/topic22216.html
Ehk on abiks

[oltsberg]

Ei ole sel Mitsul miskit kavalat elektroonikat. Muidugi saaks ju mingi "otselahenduse" teha. Hõõgküünaldega tegin. Kuna relee nöökis, panin käsilülituse peale.

Nii et skeem oleks ikka abiks   Minu otsingud õige asjani pole viinud   Samas olen netiavarustest leidnud näiteks detailse mootoriremondi juhendi, infot toitesüsteemi kohta jne. Orienteerumist raskendab ka see, et 1988 tuli uus mudel, kuid universaali tehti kuni järgmise mudelivahetuseni edasi.

[viplala]

Minul umbes samast ooperist st startimisega seotud küsimus. Kust leida sellise aparaadi elektriskeemi? Täpne mudel Lancer C14V 1,8D, mootor 4D65, sünniaasta 1990.

https://rutracker.org/forum/viewtopic.php?t=4156892

[hulgus]

Milline võiks välja näha abivahend, või rakis, millega paigaldada höövliterasid (400 ja 640mm) võllile? Muid nippe, või tarkuseteri?

[zidmootor]

Milline võiks välja näha abivahend, või rakis, millega paigaldada höövliterasid (400 ja 640mm) võllile? Muid nippe, või tarkuseteri?

https://www.youtube.com/watch?v=ZEWgXvY4y8c

[metsakohin]

Kui on rihthöövel, siis piisab kergest ja sirgest latist, on tunduvalt täpsem, kui kõiksugused abivahendid. Asetad lati 3/4 tagumisele platele, 1/4 jääb üle võlli esimese plate kohale, algul ühte serva ja siis teise, pöörad võlli ja vaatad, palju tera latti kaasa veab. Seda mõlema teraga (oleneb terade arvust, kas 2 - 4 teraga). Ilmselt ikka mitu korda, kuniks saad kõik terad mõlemast otsast võrdselt kaasa vedama. Kaasa vedamise ulatus võib sõltuda ka võlli läbimõõdust ja terade lõikenurgast (ärge tulge ütlema, et lõikenurk on kõigil võllidel sama), umbes 5-6 mm on paras, väiksema võlli korral piisab ka 3-5 mm.
Ehk said aru
Latt võiks olla kõvemast puust, et ei kuluta seda kohta ära, mida tera haarab ja tee latile märgid iga 2 mm järel. Kui hööveldades võtab laual viimasest otsast natuke õhemaks, siis on hea saanud, ütleme 1-2 cm pikkuselt nii 0,5 mm õhemaks.

[hulgus]

Kui on rihthöövel, siis piisab kergest ja sirgest latist, on tunduvalt täpsem, kui kõiksugused abivahendid. Asetad lati 3/4 tagumisele platele, 1/4 jääb üle võlli esimese plate kohale, algul ühte serva ja siis teise, pöörad võlli ja vaatad, palju tera latti kaasa veab. Seda mõlema teraga (oleneb terade arvust, kas 2 - 4 teraga). Ilmselt ikka mitu korda, kuniks saad kõik terad mõlemast otsast võrdselt kaasa vedama. Kaasa vedamise ulatus võib sõltuda ka võlli läbimõõdust ja terade lõikenurgast (ärge tulge ütlema, et lõikenurk on kõigil võllidel sama), umbes 5-6 mm on paras, väiksema võlli korral piisab ka 3-5 mm.
Ehk said aru
Latt võiks olla kõvemast puust, et ei kuluta seda kohta ära, mida tera haarab ja tee latile märgid iga 2 mm järel. Kui hööveldades võtab laual viimasest otsast natuke õhemaks, siis on hea saanud, ütleme 1-2 cm pikkuselt nii 0,5 mm õhemaks.

tänud, selle kohta leidsin ka liikuva pildi. Aga mida teha paksusmasina teradega? 64cm... Peab vist ise tegema samase šablooni mis ülaltoodud, enne kui terad välja võtta.

[pvr]

Kui on rihthöövel, siis piisab kergest ja sirgest latist, on tunduvalt täpsem, kui kõiksugused abivahendid. Asetad lati 3/4 tagumisele platele, 1/4 jääb üle võlli esimese plate kohale, algul ühte serva ja siis teise, pöörad võlli ja vaatad, palju tera latti kaasa veab. Seda mõlema teraga (oleneb terade arvust, kas 2 - 4 teraga). Ilmselt ikka mitu korda, kuniks saad kõik terad mõlemast otsast võrdselt kaasa vedama. Kaasa vedamise ulatus võib sõltuda ka võlli läbimõõdust ja terade lõikenurgast (ärge tulge ütlema, et lõikenurk on kõigil võllidel sama), umbes 5-6 mm on paras, väiksema võlli korral piisab ka 3-5 mm.
Ehk said aru
Latt võiks olla kõvemast puust, et ei kuluta seda kohta ära, mida tera haarab ja tee latile märgid iga 2 mm järel. Kui hööveldades võtab laual viimasest otsast natuke õhemaks, siis on hea saanud, ütleme 1-2 cm pikkuselt nii 0,5 mm õhemaks.

tänud, selle kohta leidsin ka liikuva pildi. Aga mida teha paksusmasina teradega? 64cm... Peab vist ise tegema samase šablooni mis ülaltoodud, enne kui terad välja võtta.

Meil on ca 90mm torust lõigatud poolkaar umbes 5 cm lai mille keskele on auk puuritud millele on keevitatud 7mm avaga puks millel on küljepeal m4 polt fiksaatoriks, puksist läheb indikaator kell läbi ja m4 poldiga fikseerid enamvähem sobilikule kõrgusel. Poolkaare otsad toetavad võllile kahel pool tera, ja indikaatorgiga mõõdad tera kõrgust, mõõdad ühest otsast ja teisest otsast ja nii uuesti ja uuesti kuni saab hea. Kunagi oli ka mingi sügavus mikromeetri põhimõttel töötav spets jubin navast ostetud ja puha, aga sellega jäigi jändama.

[maisalup]

Mehed teil on vale arusaam höövliterade paigutusest. Sirge lati paned tagumise plaadi peale ja terad peavad täpselt tasa olema tagumise plaadiga, midagi ei tohi kaasa vedada. Kui juba kaasa veab siis pole see riht höövel vaid puitu siluv sitanikerdis kuid planku sirgeks ei saa... terad ikka tagumise plaadiga täpselt ühe kõrguseks.

[impreza]

Kas oskab keegi öelda millised on MB W123 vöimendiga roolikarbi erinevused??
Kas sobib 77aasta karp 84 aasta masinale???

[Romka]

Kuidas saada põlema korralik suur 3m kõrgune toorete okste hunnik? Põhliselt leppade ja kaskede ladvad ning oksad.  Olen muidu teinud kuivemal ajal tuld ja siis näiteks korralikule võimu üles võtnud lökkele võib toorest oksa järjest peale vistata nii palju kui jaksad. Nüüd aga üleni märg hunnik ning kujutan ette, et selle põlemasaamine on paras jebimine, väga kaua ei viitsi kah sussutada. Hea oleks kui saaks mõne tunniga asja tehtud. 
Kahjuks pole kunagist keskaaegset sõjalise õpetuse vihikut alles. Seal õpetati meile korralikke süütepudleid valmistama, retsepte oli mitmeid erinevaid, kõigil omad põlemistemperatuurid ja põlemise ajad. Komponente oli mitmeid aga meeles vaid kautšuk ja vist bensiin. 
Aga tõsiselt rääkides ikkagi kuidas saada kiirelt suur tooreste okste hunnik korralikult põlema, mis nippe kasutate?

[olli]

Kuidas saada põlema korralik suur 3m kõrgune toorete okste hunnik? Põhliselt leppade ja kaskede ladvad ning oksad.  Olen muidu teinud kuivemal ajal tuld ja siis näiteks korralikule võimu üles võtnud lökkele võib toorest oksa järjest peale vistata nii palju kui jaksad. Nüüd aga üleni märg hunnik ning kujutan ette, et selle põlemasaamine on paras jebimine, väga kaua ei viitsi kah sussutada. Hea oleks kui saaks mõne tunniga asja tehtud. 
Kahjuks pole kunagist keskaaegset sõjalise õpetuse vihikut alles. Seal õpetati meile korralikke süütepudleid valmistama, retsepte oli mitmeid erinevaid, kõigil omad põlemistemperatuurid ja põlemise ajad. Komponente oli mitmeid aga meeles vaid kautšuk ja vist bensiin. 
Aga tõsiselt rääkides ikkagi kuidas saada kiirelt suur tooreste okste hunnik korralikult põlema, mis nippe kasutate?

Kuivade halgudega tuli võimalikult okste alla ja siis õli peale, et tõmbaks tule läbi okste. Päris korralik leek vaja saada enne kui õli tuld võtab. Kask üldiselt läheb üsna hästi, näiteks pajuvõsaga on janti palju rohkem.

[motamees]

Kuidas saada põlema korralik suur 3m kõrgune toorete okste hunnik?

Kaks autokummi alla ja "toitma" pead lõket. See tähendab, et võibolla oleks targem hunnik põletamise ajal ümber lappida.

[JaakH]

Kuidas saada põlema korralik suur 3m kõrgune toorete okste hunnik? Põhliselt leppade ja kaskede ladvad ning oksad.  Olen muidu teinud kuivemal ajal tuld ja siis näiteks korralikule võimu üles võtnud lökkele võib toorest oksa järjest peale vistata nii palju kui jaksad. Nüüd aga üleni märg hunnik ning kujutan ette, et selle põlemasaamine on paras jebimine, väga kaua ei viitsi kah sussutada. Hea oleks kui saaks mõne tunniga asja tehtud. 
Kahjuks pole kunagist keskaaegset sõjalise õpetuse vihikut alles. Seal õpetati meile korralikke süütepudleid valmistama, retsepte oli mitmeid erinevaid, kõigil omad põlemistemperatuurid ja põlemise ajad. Komponente oli mitmeid aga meeles vaid kautšuk ja vist bensiin. 
Aga tõsiselt rääkides ikkagi kuidas saada kiirelt suur tooreste okste hunnik korralikult põlema, mis nippe kasutate?

oleneb kuidas oksahunnik kokku laotud on. Kõige lihtsam on jah autorehv seest bensiiniga kokku ja hunniku alla suruda see järel tuli otsa. Vaata ka tuule suunda. Üks asi veel mida ma ise olen kogenud ja näinud teistelt et lõke lastakse karupesaks põleda, see tähendab et läbi põlenud oks ei visata tulele peale. Kui oled maamees siis ikka mingit süttivat prahti sul kodus vedeleb ei pea just rev olema.

[Kivipurustaja]

Rehvid töötavad,vana õli ka veel rehvidesse ja tuld vaja sättida koguaeg.
Pole küll väga roheline lähenemine aga kindla peale minek.

[karl1]

Siin targad mehed, mis arvate ?

Auto 2000+  Volvo V70

Teadaolev taustainfo selline:

Vahetati kõik klotsid ning kettad, ning peale seda enam pidurdama autot ei saadud. Esimestel supportitel olid vedrud tagurpidi pandud nii, et kolvid polnud täiesti vastaski, need sai õieti pandud, aga ei midagi, kuigi korra tundus, et sai korda. Õhutatud on kolme moodi: voolata lastud, kahe mehe meetodil, ning mitu liitrit õli läbi lastud nii, et surve paaki koos õliga. Eelmine omanik oli abs pumbalt ka torud lahti keeranud eelnevalt proovides väidetavalt.
Õli ei pritsi õhutusniplitest, vaid voolab. Mittetöötava mootoriga tundub kõik korras, aga nagu käima panna, siis pedaal vajub põhjani, jäigaks läheb ainult siis, kui vahetpidamata pumbata, kui vahe sisse jätta väike, siis põrandas uuesti ja täiesti pehme. Ühtegi leket kuskil pole, voolikud punni ei lähe jne.

Kas peasilinder on läbi, või mis ? 
Tüüpiliselt susiseb ka pedaal salongis, aga see ei tohiks asjasse puutuda ju ?

Tänud asjalike vastuste eest.

[linnuke]

Siin targad mehed, mis arvate ?

Auto 2000+  Volvo V70

Teadaolev taustainfo selline:

Vahetati kõik klotsid ning kettad, ning peale seda enam pidurdama autot ei saadud. Esimestel supportitel olid vedrud tagurpidi pandud nii, et kolvid polnud täiesti vastaski, need sai õieti pandud, aga ei midagi, kuigi korra tundus, et sai korda. Õhutatud on kolme moodi: voolata lastud, kahe mehe meetodil, ning mitu liitrit õli läbi lastud nii, et surve paaki koos õliga. Eelmine omanik oli abs pumbalt ka torud lahti keeranud eelnevalt proovides väidetavalt.
Õli ei pritsi õhutusniplitest, vaid voolab. Mittetöötava mootoriga tundub kõik korras, aga nagu käima panna, siis pedaal vajub põhjani, jäigaks läheb ainult siis, kui vahetpidamata pumbata, kui vahe sisse jätta väike, siis põrandas uuesti ja täiesti pehme. Ühtegi leket kuskil pole, voolikud punni ei lähe jne.

Kas peasilinder on läbi, või mis ? 
Tüüpiliselt susiseb ka pedaal salongis, aga see ei tohiks asjasse puutuda ju ?

Tänud asjalike vastuste eest.

Kas 2000+ on hind või vl.aasta  .Mõlema puhul ebamäärane.

[Romka]

Oli siin alles teema kus ühel prantsuse pirukal olid pidurid nullid, kõik sada ilmaimet ära tehtud. Keegi kaevab äkki välja.

[mehaanik666]

Tere 

Kas keegi oskab öelda mis masinal on lehtvedrud 60mm laiad 
Nimelt vaja panna ühele vanale fordile juurde mõned lehed

[karl1]

Sellel prantslasel oli vist tagasilla regulaatoris asi mäletamist mööda, ja mitte päris sama probleem. 

2000+ tähendab muidugi aastat, sellest peaks ikka aru saama, aga kui tahad, võid hinnana ka mõelda, teeb sama välja.
Teine generatsioon.

Vist peab uut peasilindrit proovima, rohkem ei oska küll mõelda midagi. Abs plokist õhu välja saamine pidigi olema väga keeruline, kui tühjaks süsteem lastud, aga mingi 3 liitri läbikäimisel peaks ometi tööle hakkama lõpuks ju ?