[Formika]

Siin siis kirjas s nemetskimi bukvami ja liba prantsuse keeles, et Russo-Baltique toodeti litsentsi alusel.
Ei vehitudki labaselt maha. Tsaarivenemaal respekti veel oli. 

 Uurisin natuke neid Belgia Fondu ja Russo Balti seoseid. Tuleb välja, et see Fondu oli veel marginaalsem auto kui Russo Balt. Tänapäeval on ainus säilinud isend Brüsseli Automuuseumis. Lihtsalt Fondu projekti peainsener meelitati Riiga, kus ta hakkas siis autosid ehitama. Esimesed eksemplarid olid tõesti Fondu osadest kokku pandud, ma mõtlen šassiid. Kered tehti kõik vastavalt tellija soovile ja need olid kõik enam-vähem erinevad. Tootmise arenedes mindi Riias paari aastaga üle täielikult oma toodangule (välja arvatud magneetod) ja alates 1912 a-st  oli tegu ikka täielikult juba Riias aretatud autoga, mille kõik sõlmed ja kered projekteeriti koha peal. Ühtekokku valmistati kuskil paar tuhat Russo Balti, kõigis modifikatsioonides (sõiduautod, veoautod, soomusautod) Viimane Russo Balt pandi kokku 1918 a. Seda võib nimetada esimeseks Nõuka autoks, kuigi kokku pandi ta tsaari Venemaal toodetud juppidest. Fondu samas lõpetas oma 24/30 tootmise 1912 ja õieti enam jalule ei tõusnudki.

[aavu]

https://www.youtube.com/watch?v=jk3BUpvA03U&t=2440s 
Kolm tundi russobaltist ja muust.

[spitfire]

Venelased pizdiitavad nagu tavaliselt; nimetades Russo-Balti mitmete mainekate rallide võitjaks ette ja taha, seal hulgas tituleerivad nad ennast ka mainekaima Monte-Carlo Ralli 1912 võitjaks. See fakt tundus juba eos kahtlane, niisiis uurime asja:

Mida ütlevad ametlikud lõpptulemused ? Seal on kirjas 9 koht.
https://www.ewrc-results.com/final/36977...arlo-1912/

See on tegelikult väga hea tulemus ja olgu etteruttavalt öeldud, et suur NL ei jõudnud kordagi finišisse. Aga kus kohast tuleb legend, et esimesed ?

Kes Montega väga kursis ei ole, siis siin mingeid võistlusklasse ei ole ja ralli eesmärk on sõita ÕIGESSE aega, mille arvutad ise, kui keskmine kiirus on ette antud. 1912 oli keskmiseks kiiruseks 20 km/h (võrdluseks 1911 oli 10 km/h). Kusjuures reeglid on tegelikult väga keerulised ja nende täitmine eeldab osalejalt kõrget intelligentsi ja eelkõige ausust. Ma panen siia valikuliselt kirja mõned punktid reeglistikust. (Pead ei anna kas need olid pädevad ka 1912, aga ega teil pole minu pead vaja kah). 
Sportlasel on teada finišeerimis aeg ja koht 23. jaanuar 1912, Monte-Carlo, ja keskmine kiirus pidi olema 20km/h. Selle info alusel arvutab ta välja endale sobiva stardi aja. Stardi aja regab kohalik autoklubi ja edasi registreerivad mehed ise oma ajad läbitud punktides. Kusjuures etapi maksimum keskmine lubatud kiirus on 43km/h, selle ületamisel disklaff. Samuti ei või muuta maršuuti, ehk kui tee osutub läbimatuks, siis teist teed kasutada ei tohi. Piiriületusted on neutraalajas. Huvitavaim punkt aga: autole ei tohi teha kogu distantsi vältel mingeid remonte ega parandusi, v.a. rehvid. Ei tohi "kaotada" detaile jne. Seda punkti saavad kontrollida üldjuhul ainult teised sportlased, aga kui sa stardid üksinda? 

Ehk siis võitja ei ole mitte see kes esimesena finišeerib vaid see kes ÕIGEL ajal finišeerib ja on ka vahepunktid õigel ajal läbinud. Kusjuures erinevad stardikohad annavad punkte erinevalt. Ja veel rida muud tingel-tangel asju nagu mugavus ja elegants mis annavad veel plusse ja miinuseid. Silma torkas veel see, et kuni Königsbergini läbisid nad trassi ideaalajas, mis on enam kui kahtlane, hilisemates memuaarides kirjeldavad nad teed Peterburist kuni Riiani sisuliselt läbimatuna, sõideti 1 käiguga. Kui aga mõelda, et aega registreerisid kohaliku ehk siis vene autoklubi esindajad, siis on see arusaadav. Imelikult hakkas neid miinuseid kogunema hiljem Impeeriumi piirist väljudes, kui tee hea oli.
Venelased olid Montes kohal esimestena. Aga see ei tähenda, et sa esimene oled. Mingil hetkel Aavu postituses toodud 3 tunnises videos esineja, (nimetame teda sm.autosportlaseks) tegelikult ütleb, et Russo-Balt sai kõigest üldarvestuse 9.nda rahalise auhinna, aga kuna finišeeris ikkagi esimesena, siis on ta tema arvates ralli  "sisuline" võitja.  Vene portaalid ja neti avarus muidugi tsiteerib tõenäoliselt selle sama sm.autosportlase artikleid, mida on must-miljon kui guugeldada.
Ei hakanud neid teisi üles loetletud võite või siis "võite" analüüsima, kuidas nendega on, ei tea. Tüüpiline vene värk.
Oma ettekandes viitab, sm.autosportlane ka teiste sportlaste sohi tegemisele, et ajad ei klapi ajalehtedes toodud läbimis kuupäevadega jne. Sellistel sõitudel oli kõva meedia kajastus. Vaatasin siis ka nende aega ja kulgemist ja ei klappinud see ka. Sm.autosportlane libastub ka oma ettekandes korra ja mainib, et enne finišit kohtuti juhuslikult ühe teise Russo-Baltiga kes tundes kohalikke olusid juhatas kätte shot-cuti, millega võideti 100 kilti.

[Formika]

Püüan Maarjamaa auto-moto huvilisi Novosibirskis toimuva üliharuldase Russo Balti taasloomise või kuidas seda nimetadagi, kui autost olemas mootori plokk ja jupp tagasilda, kursis hoida. Minu jaoks ikka väga huvitav projekt. Saadeti mõned pildid ka.
   
   
   
   
   
Praegu toimub Novosibirski tehastes tagasilla detailide valmistamine. Pidi Märtsis enam-vähem komplekteeritud saama. Eks siis midagi siia ka.

[cesium]

Kes seal kontrollib, et "90% originaal" ei tuleks?

[Formika]

Kes seal kontrollib, et "90% originaal" ei tuleks?

 See on väga hea küsimus. Nagu ma teema alguses väitsin, siis on ka minul palutud silm peal hoida, kuigi sai ka eespool mainitud, et mina ei tea Russo Baldist mitte halligi. Küsimus on põhimõttes ja töö täpsuses. Õnnestunud on hankida 60 - 70% ulatuses originaal jooniseid, eriti mis puudutavad veermikku. Keredega on lood palju raskemad. Autod tehti tellimise peale ja kuna autod olid muinasjutuliselt kallid (c 5500.- kuld rubla), siis kes maksis tellis ka muusika. Selle projekti puhul ei ole eesmärk saavutada 100% originaalsust, hea kui tuleb 80 - 85%. Praeguste jooniste järgi võib ka Moskva muuseumis oleva eksemplari kohta väita, et paljud asjad on mööda pandud või taastamisel lihtsamat teed mindud. Nii mõnegi asja taastamisel tuleb lähtuda kõhutundest ja lasta fantaasial lennata. Tuleb paralleere tõmmata teiste tolleaegsete autodega, et mitte väga puusse panna. Tehniline mõttemaailm täna võrreldes aastaga 1912 on kardinaalselt teine. Kunagi sai mingis postituses juttu tehtud hr. Laanelepa vanaisa kuuri all seisvast Eesti Vabadussõja aegsest Inglise veoautost, mille mootori õlitussüsteem seisnes kahest mahutist - ülemisest ja alumisest. Sõidu alguses ülemine mahuti õli täis, kust ta siis vabavoolul saalesid määris ja mootori pöörlemisel ka mujale pihustus. pärast 30 km läbimist oli valgunud alumisse mahutisse, kust ta tuli üles ümber valada, et järgmine 30 km. edasi põrutada. Või näide enda tegemistest. Ford/Gaz A mootor, juba 30-ndatest aastatest. Ei ühtegi filtrit, ei bensiinipumpa, ei kõrgepinge juhtmeid, käsitsi süütenurga reguleerimine. Või minu Leedu kolleegide ponnistused ZIS 101 originaalse pidurisüsteemi taastamisel. Auto ju veel 1940-ndate algusest. Kirjanduses kirjas - vaakumvõimendiga mehhaanilised pidurid. Aga kuidas? kõik säilinud eksemplarid Venemaal (100%originaalsed  ), ümber ehitatud ZIS 110 hüdraulilistele piduritele. Aga meil auto aastast 1912.

[Taaviw126]

Venemaa keisririigi armee Russo-balt T40/60 hj. Peal on 3 tolline õhutõrje kahur Putilov M1914.




Pilt ja info...

Грузовик Пресс, журнал

[Qunts]

Siin ka lahedat lugemist, kes saksa tähtedest aru saab , aga pidimaterjal on vägev:

https://www.automania.be/historiques-mar...o-baltique

http://fromrussiawithcars.blogspot.com/2...erial.html

Seda mudelite rivi vaadates, tundub, et sealt harva kui kaks ühesugust autot välja tuli. See annab replica meestele vabad käed.

Jube huvitav, et antud galeriis enamus autosid parempoolse rooliga vaid mõni isend oli vasakpoolse rooliga.
Samas väga huvitav lugemine ja huvitav projekt valmimas.

[Raivo]

Jube huvitav, et antud galeriis enamus autosid parempoolse rooliga ..

Vasakpoolse rooli  (vene)maaletoojaks oli ilmselt Henry Ford.
Liiklus ise oli parempoolne tsaariaja lõpust või 18.sajandi keskelt (erinevad allikad) ?

[Formika]

Idanaabrid on oma Russo-Balti projektiga ummikusse jooksnud. Probleemid tagasillaga, mis küll tehti jooniste järgi valmis, aga katsetamisel on kõva undamine sees. Läks tehasesse ümbertegemisse. Imelik, kuidas tänapäevaste seadmetega ei suudeta sajandivanuseid asju järele teha. Teine suur probleem on mootor. Õigemini selle puudumine. Otsitakse üle maailma samataolist mootorit. Kuskilt pole seni igatahes midagi leitud. Nüüd otsitakse samasuguse mootoriga autot, mille pealt siis mootor maha kopeerida. Kas kellelgi on ette tulnud, midagi sellist.
   
   
Pole teada, kas Fundu tootis oma mootorid ise, või tegemist kellegi teise pealt maha kopeeritud või sisseostetud mootoriga. Kuna Belglaste Fundu oli veel marginaalsem auto kui Venelaste Russo Balt ja mille tootmine lõpetati 1912 aastal. Pärast seda käis ka Belgiast 2 Maailmasõda üle ja mingit dokumentatsiooni selle auto kohta pole suudetud leida. Toodeti ju tollal Maailmas sadu erinevaid auto mudeleid. Sirvisin ka USA-s müügil olevaid 1900 - 1910 a.v.l. autosid, midagi sarnast ei tuvastanud. Kuidas küll sajand tagasi suudeti need auto pisikestes töökodades valmis ehitada. Tootis ju Ford neil aastatel oma konveieril rohkem autosid, kui ülejäänud maailma tegijad kokku. Kaaluti juba kasutada Ford mudel T mootorit, aga noh, see pole see. Sellise kujuga mootorit kasutati Venes Gaz A-l, GAZ M1-l ja muidugi GAZ 67-l AA-l MM-l kuni 50-ndate keskpaigani. Ehk siis selliseid.
   

[motamees]

... Probleemid tagasillaga, mis küll tehti jooniste järgi valmis, aga katsetamisel on kõva undamine sees. Läks tehasesse ümbertegemisse. Imelik, kuidas tänapäevaste seadmetega ei suudeta sajandivanuseid asju järele teha...

A kes ütles, et need tol ajal ei unnanud.
Undamine ei ole ju alati töötlemise täpsuse probleem. Korpuse nõrkus võib helisid tekitada. Moskvitsi tagasillast saadi undamine ära siis, kui lisati reduktori korpusele tugevdusribid.

[Raivo]

   

Kaaluti juba kasutada Ford mudel T mootorit, aga noh, see pole see. Sellise kujuga mootorit kasutati Venes Gaz A-l, GAZ M1-l ja muidugi GAZ 67-l AA-l MM-l kuni 50-ndate keskpaigani.

On see nüüd üldistus? Ford-T ja Ford-A mootorid on mu meelest üsna erinevad.

[gruppen]

Mälu võib petlik olla aga minu meelest on selline mootorijäänus ka siit foorumist läbi käinud. Oli tuvastamiseks aga keegi ei tundnud ära, mälu järgi. Äkki Viljandimaa mehed postitasid?

[Raivo]

Mootoritega paistab olema sama kirju elu kui keredega.

2211 см3
80 x 110 mm
"К12-15" (1909-1910 гг.), "К12-20" (1911-1913 гг.) и "К12-24" (1914 г.). 

4501 см3
105 x 130 mm
"С24-30" (1909-1912 гг.), "С24-35" (1912-1914 гг.), "С24-40" (1913- 1918 гг.).

Väiksem ühise, suurem kahe eraldi plokiga. Väiksel mootoril jahutus loomuliku tsirkulatsiooniga, suuremal pump.

Lisaks veel:
3684 cm3
90 x 130 mm
"E15-35", see ka ühise plokiga, veepumbaga.

Veokatele:
7235 cm3, 60hp

[v6sa]

...
Probleemid tagasillaga, mis küll tehti jooniste järgi valmis, aga katsetamisel on kõva undamine sees.
...

A kes ütles, et need tol ajal ei unnanud.
Undamine ei ole ju alati töötlemise täpsuse probleem. Korpuse nõrkus võib helisid tekitada. Moskvitsi tagasillast saadi undamine ära siis, kui lisati reduktori korpusele tugevdusribid.

Seda minagi julgen arvata. Ning teine küsimus juurde, et mis kiirusel see undamine tekkis. Toona väga 120 ei paugutatud...

[Raivo]

Mida siis ikkagi taastada üritatakse?
K12 või C24 ?
Mootorid erinevad, raamid erinevad, kered erinevad - variante kui palju.

K12 mootor:



Tagasild:

... ja alates 1913, (vahetus ka käigukast):

[Formika]

Mida siis ikkagi taastada üritatakse?
K12 või C24 ?
Mootorid erinevad, raamid erinevad, kered erinevad - variante kui palju.

 Plaan on taastada S24-35 1912-1914. Kere tüüp Landoo.

[Raivo]

Plaan on taastada S24-35 1912-1914. Kere tüüp Landoo.

Ma veidi kahtlen, kas sellist kombinatsiooni eksisteeris.
Landoo eeldaks justkui lühemat teljevahet ja ühtlasi K12 või E15 mootorit.

[Taaviw126]

20ndate Mack veoautol oli väga kaugelt vaadates sarnane mootor nagu eelpool....

[nemps]

Kui küsimus enamvähem visuaalses sarnasuses, siis mul üks jäänus vedeleb Elite Werke E15, teadaolevalt antud mudelit ühtegi säilinud ei ole. Juttude järgi olla Eestis kaks E15 olnud ja nendest üks Laidoneril, aga Laidoneri autol olla teine mootori number olnud.