[aavu]

Huvitav oleks näha, mismoodi see rihmaveoga regulaator töötab.

https://www.youtube.com/watch?v=unMvVbxrkZg 
Seal lõpus on näha. Esimesed 2 minutit võib vahele jätta.

[pen.skar]

Keevitusagregaadi (bensukas) ühereziimiline regulaator: Hoitavat pööret muudetakse vedru pinge uuele tasemele fikseerimisega. Käivitamise, tühikäigu jaoks tuleb regulaatori hoob õhuklapi taolise trossiga "surnuks" tõmmata

[meli666]

Kellegil ka hea soovitus, milline sõiduauto diiselmootor oleks võimalikult väikse kubatuuri, kaalu ja kättesaadavuse osas parim?
Ideaal oleks mingi 20Kw kanti, aga sellist vist neljasilindrilist pole. Kolmeseid üldse levinud...?
Mopeedautode peal olevad kahesed või kolmesed? Lombardinid ka oleks variant ehk. Kasutatute hind ka enam vähem, iseasi muidugi järgi jäänud resurss. Rohkema raha eest ka kobedamaid siin saada.
https://tanvaltehnika.ee/mootorid/30-moo...-focs.html
Miskine Lombardini ka müügis, paistab juba kõrgsurvepumbata common rail olevat koos ajude jms. Võiks ikka lihtsa ehitusega olla.
https://www.soov.ee/11887879-mopeedauto-...tails.html

[2715]

Kui Boschi mehaanilise pumbaga mootorit vaadata, siis sõiduauto peal tal pöörete regulaator toimib väga kitsas vahemikus ja see seletab ka selle miks sidurit lahutades pööre tõuseb ja gaasi andmata välja sureb.
Regulaatori sees on selline vedrupakk:

Vasakult kõige esimene vedru hoiab tühikäigul ühtlast pööret ja ta on nii lühikese käiguga selleks et mootorit käivitades ei saaks niipalju kütet anda et musta viskaks.
See vedru surutakse lõpuni kokku kuskil 1200 pöörde juures ja siis mingi maa on gaasihoob dosaatoriga jäigalt seotud ja pedaal väga tundlik seepärast.
Kuskil 1800-3000 pöördest alustab tegevust keskmine vedru ja see on tüüpiline maanteesõidu asend, kus see vedru muudab gaasipedaali sujuvamaks ja aitab mingil määral kompenseerida tõuse ja raskemat vedu.
Maksimaalpöördeid piirab aga parempoolne vedru ja see asub tegevusse kui gaasihoob on lõpuni ja pööre peaaegu maksimaalne.
Vedru raam aga võimaldab kõik selle värgi jõuga tagasi lükata et regulaatori purunemisel saaks pöörde alla pedaali vabastades.
Mootori iseloom muutub päris kõvasti kui seda väikest vedru pikemaks venitada.
Oma volkari diislil ma venitasin ja tulemusena on gaasi andmata võimalik kohalt minna.
Traktoritel ja liikurmasinatel ning osadel veokatel aga on see pump sellise vedruga:

Paljudel mootoritel näiteks laadurite peal pole ka seda väikest vedru ringi sees ja seal määrab selle üheainsa vedru tasakaal mootori pöörded ja koormuse tõustes saab dosaator minna maksimaalse etteande asendini mida antud juhul vaja on.
Seega peaks vedru ära vahetama kui väga head tulemust tahta.
Selle välise regulaatori kasutamine diislil oleks vähe naljakas kus üks asi dubleerib teist ja kumbki ei saa normaalselt toimida.
Elektrilise pumba või commonrail süsteemi puhul toimib see pöörete hoidmine ainult tühikäigul ja seda ilmestab see gaasiasendi kaart, mida nimetatakse Drivers Wish:

Siin on üleval mitu protsenti on pedaali vajutatud, vasakul mootori pöörded ja tabelis kus need ristuvad see kütusekogus mis pump väljastab.
Mootor töötab kuskil 500 pöördega tühikäigul ja kui pööre peaks edasi tõusma langeb küttekogus kahele ja veel tõustes nullile ja nii hoitakse tühikäiku.
Kui nüüd pööre langeb, siis küttekogus saab suureneda kuni 14mg ja siis sureb mootor välja.
See 14 on sinna mul endal kirjutatud et autoga oleks lihtne kohalt minna kuid muidu on seal 6.
Kui me nüüd sõidame 1501 pöördega ja pedaali asend on 35% ja sidur ära lahutada hakkab pöörde tõustes küll kütusekogus langema aga kuna isegi 4845 pöördega on see suurem kui tühikäigul käimiseks vajalik tõuseb pööre piirajani.
Loomulikult pole see ainuke map, mis mootori tööd juhib vaid teine tähtis asi mis määrab kui lihtsalt mootor välja sureb on momendipiiraja, mis paneb paika max pöörded.

See piirabki ära et kui me ka pedaali põhja vajutame ei jõua 600 pöörde juures mootorisse üle 25,5mg kütust.
Kui pööre langeb alla tühikäigupöörete lubatakse mõningane tõus, kuid mida uuem auto seda vähem ja euro 5 autodel lõigatakse seal 480 pöörde juures küte nulli ja mootor sureb välja kuigi meil võib pedaal põhjas olla.
Loomulikult on neid kahte tabelit muutes võimalik saada ka traktorile sobivat regulaatori karakteristikut ja see on põnev maailm, kuid see asi on jälle teemast mööda ja võib vabalt ära kustutada.

[viplala]

Ideaal oleks mingi 20Kw kanti, aga sellist vist neljasilindrilist pole. Kolmeseid üldse levinud...?

Vanemad VW pajad, 1.6 on mingi 40kw uuest peast, praeguseks vast 30 järgi kui just kw on tähtsad. 1.9 on ka olemas 44 KW, meh pritsega kus ainuke elekter on suretus juhe. Erilist massi vahet neil kahel ei tohiks olla aga 1.9 liigub palju rohkem kui 1.6 konesid. Head odavad mootorid, mõne saja eest saab terve auto koos mootoriga.

[Laurts]

81kW 1.9 ei sobi? Poleks pöörete langemise pärast vaja muretseda, arvutiga sätib idle 900 rpm ja tuld. Ainuke mure sellise mootoriga on et vaja natuke elektroonikaga tegeleda (immo)

[olli]

Volkaril on starter käigukasti küljes. Pole just ületamatu probleem, aga lisatöö või eeldab käigukasti ohverdamist, et kinnitus sealt välja lõigata.
Suured tänud ksf 2715 diiselmootori tööpõhimõtete selgituste eest!

[Tegelane5]

Selleks on püsikiiruse hoovake leiutatud autodel. Äkki saab süsteemi ringi tõsta juhul kui ta ABS-iga seotud pole. Ega ma tea kah kust need signaalid võetakse.

 Aftermarket kruiiz kasutab magneteid ja nö helipead. Kaks kolm magnetit ümber koodi ning siis rakendus kiirushoidja kuskil 50 km/h juures. Ei mäleta enam täpselt. Ehk siis magneteid juurde pannes saaks ükspuha mis kiirust võllil hoidma panna.

[Kult]

Tõstukil on peal varem mainitud perkins 4.108. Kannatab tühikäigul tõsta ja masti sisse tõmmata(2 tegevust korraga) ilma mootori hääle muutuseta, seda siis kuni 80-90% tõstevõimest. Kõik väga tore aga käima läheb kergelt ainult sooja ilmaga, muidu plokisoendus või brake cleaner.  Võib muidugi mootor omadega läbi olla aga netist otsides tundubki selline olema.
Öko on küll
 Mingi moodsam diisel mis iga ilmaga kohe käima läheks oleks vast parem valik, aga ega -20 kaevama ju ka ei hakka

[v6sa]

81kW 1.9 ei sobi? Poleks pöörete langemise pärast vaja muretseda, arvutiga sätib idle 900 rpm ja tuld. Ainuke mure sellise mootoriga on et vaja natuke elektroonikaga tegeleda (immo)

Sobiks küll, kui tahta. Iga pada sobiks, kuna kaal pole tegelikult teemaks ja diiselmootori kütusekulu sõltub ainult pruugitavast võimsusest. 2500 rpm koormuseta ulgudes on kulu mõni liiter tunnis, 2500 rpm@maxNm läheb ilmselt kanister tunnis ära.

Mul on üle nii vabalthingeldav 49 kW kui turboga 55 kW kolksvaagen. Töökorras mõlemad, eeskujulikud pole kumbki. Käivituvad ka pakasega. Pihustiotsad peaks mõlemal ära vahetama. Üks poolelus D-21 on ka, aga seda ma aeg-ajal veel pruugin ämmavihtleja liigutamiseks.

Veel tasub otsida Isuzu 1,7 l diislit (leidub ka Opelitel) ja muidugi Mercedese OM601, mida leiab 1984-1994 toodetud sõiduautodelt ja kaubikutelt.

Kõik on kaalus 200 kg ja nende eest ei tasu maksta üle 150 €. Kõigi puhul tuleb arvestada hõõgküünalde ja pihustiotste vahetamise vajadusega (võiks jääda 100 € sisse) ja on fifti-siksti võimalus pumbaremondiks. Aga õnneks on Oisu Diisel

Gaasi andma saab panna ka hüdrosüsteemi: kui tekib vajadus lisavõimusse järele, siis mingi pisuke silinder hakkab gaasihooba lükkama alates mingist piirist (no näiteks 100 bar pealt). Ja täisrõhul on pööre näiteks 3000 peal. Vaid muterdamise küsimus

EDIT: veel odavam ja töökindlam on gaasipedaal tegelikult... Ise doseerid, palju vaja.

[PlyVal64]

Tõstukil on peal varem mainitud perkins 4.108. Kannatab tühikäigul tõsta ja masti sisse tõmmata(2 tegevust korraga) ilma mootori hääle muutuseta, seda siis kuni 80-90% tõstevõimest. Kõik väga tore aga käima läheb kergelt ainult sooja ilmaga, muidu plokisoendus või brake cleaner.  Võib muidugi mootor omadega läbi olla aga netist otsides tundubki selline olema. Öko on küll

See ei saagi hästi käima minna, kuna sel on sisselaske-hõõgspiraal, mis soojendab õhku. Ma sain sellega isegi jahi põlema... ÕNNEKS teadsin kustuti asukohta ja suurem kahjutuli jäi Getxo Marinas korraldamata  Võtsin filtri maha et sedasama stardiabi lasta, ise ju üles kokpiti võtit keerama, aga mürasummutus-poroloon vajus alla ja läks hõõgniidist põlema. Reaktsioon oli imekiire ja porolooni suits jube aga ellu jäime... OT out 


Mis aga seda kopaehitust puudutab: "iseliikuvale šassiile" selle paigaldamine tundub ikka palju mõistlikum olevat. See praegune aretis ei ole kuidagi kergem kui T-16. CCCP'is mõeldi päris palju täiesti adekvaatseid asju välja. T-16 ja selle lisad on üks nendest (vähestest ikkagi), mil on jumet. Originaalis põhu- ja sõnnikugreifer PG-02, tuntud ka "ämmavihtleja", on täiesti pädev riist. Neid on ka lõputult ümber ehitatud, järgiveetavaks tehtud, kallurhagaistele külge lisatud jne. Kokku iseliikuv alusraam ja kasvõi seesama kopa-agregaat oleks asi. Sest ka sinutorust leitavad isearetis-järgiveetavad on kerged ikaldused vs näiteks see korralik kohandustöö. See kaevab ja teeb seda kiiresti! 

Tahad pehmel maal sõita, tuleb tsipa aretada, külgpidurid tööle panna ja rootslaste eeskujul pool-roomik tekitada. Teed veel lisarattad hüdrauliliselt liikuvaks (et lindi pinda vähendada), saab sõita ka! Äkki mul pole piisavalt teadmist aga et venelane pole sellist asja tootnud??? Selsamale šassiile kasvõi. Kui ma ei ole muidu üldse nõuka-rasketehnika fänn, siis T-16, eriti vanem püst-roolisambaga algne kergem isend, on Tegija omas idees. Koos greiferiga eriti, kaal ka originaalil 1200kg + 1250kg greifer. See 1400-eurone on suisa cool värk. Rotaator ja palgihaarats juurde...

[v6sa]

Ämmavihtleja tapab saska raami ära. Ning ilma hüdroroolita kipub roolirattaid (või roolija käeluid) kole palju kuluma.

Priit, palun ära püüa igas teemas oma agendat ajada. Siin kodanik tahab ämblikku ehitada - las ta siis ehitab. Saska peale pandud Vene ränkraske, kuid täiesti jaksitu kopaline ei ole kuskilt ostast samast kasutuskõlblikkusest või läbivusklassist.

Mul on parasjagu üks poolsurnud isend olemas. Ütleme nii, et ma olen ametlikult pettunud selle kontseptsiooni ... poolikkuses. Ei kõlba õigupoolest kuhugi ja ergonoomikast ei ole üldse midagi rääkida.

[2715]

Olles selle "ämmavihtlejaga tõstnud põllurammu ja kruusa laadinud, siis tegemist on kohutava aparaadiga.
T-16 kabiini sissekäimine pole lihtsam kui T-40 kabiini.
Kaeveosa aga on tehtud suunitlusega võtta traktori kõrvalt greiferiga ja panna kõrvale autokasti ja selleks ta kuidagi isegi sobib aga kindlasti mitte maapinnast allpool tegutsemiseks.
Esiteks juba traktori nina on meeter üle kaeveosa pööramise tsentri ja maapinnast allapoole pole midagi näha ja tundega pole nagu mõtet kraavi kaevata sest tulemus on piisavalt kole, et seda oma kinnistule ei tahaks.
Küljelt kaevata on ka teoorias võimalik, kuid jalg on samapikk kui nina ja näiteks kraavipervel liikudes isegi näeks mida kaevad, kuid küljepealt kraavi kaevata on tüütu sest pinnase peab teisele poole masinat panema ja seega 180 kraadi noolt keerama mis võtab oma aja.
Millega aga selle ämbliku kasutamisel peab arvestama on et pehmel pinnasel saab küll kraavi kaevata kui toetuspind piisavalt suur, kuid kui puhastada on vaja siis on suur probleem.
Ei saa siis ju kraavi pidi minna ja küljelt tegutsedes jääb kõik raskus ühele jalale ning selle masina tõmbad lihtsalt kraavi sisse kui julgemalt tõmmata mingit puujuurt näiteks.
Muidu sellele teemale süvitsi ei mõtle, kuid see nädalavahetus käisin lintidel 3 tonnise ekskavaatoriga pehmel pinnal kraavi kaevamas ja mingit osa puhastamas.
Kaevamine on lihtne sest võtad omale 8 tükki 3,5 meetriseid palke alla ja muudkui lähed aga puhastamisel on juba perv kaldu ja maapind selline, et väga lihtne on end kraavi tõmmata.
Saigi siis lähenetud nina ees kraavile kus maa väga pehme tundus ja oma jupp ära kaevatud ning siis tagasi ning masina pikkus edasi tuldud.
Millega kindlasti peaks arvestama on piisav liigutuste kiirus sest kaevata võib ka aeglaste liigutustega, kuid kui on savi ja muld järvelubjaga läbisegi siis see jääb nii koppa kinni et tühikäigul seda välja ei raputa kuidagi ja peab ikka pöörded päris kõrgeks panema.
Sellel tööl ongi uus täiesti ilma lõtkudeta masin halvem kui vana ja logiseva kulbiga.

[meli666]

T-16 kopalisega on varemalt tööd tehtud. Väga õrn koht on sasiiraami kinnitus hüdropaagi külge. Mõrasid sai seal kogu aeg paigatud, aga pidama ei saanudki. Eks see olegi T-16 õrn koht, aga PG-0,2 lõhub seda veel eriti usinalt.
Maakaevamisest ja PG-0,2 rääkides. Porgand ja kapsas on mõlemad aedviljad, aga siiski täitsa erinevad olemuselt.
Nii ka PG-0,2 ja ämblikuks saav soomlaste Hitec 100. Jah mõlemad ekskavaatorid, aga...
PG-0,2 on siiski mõeldud puistematerjali laadimiseks. Originaalis on tal kaasas viglad ja greiferkopad.
         

Eks osavamad on ratsinud ka kaevekopa külge, aga masti ehituselt see jätkusuutlik ei ole.
Võrdluseks venelase ja soomlase tugevuserinevus.
         

Teiseks on mastide liikumine omaette teadus. Saska peal olev PG-0,2 ilma ringi ehitamata veetrassi ei kaeva. Ülevalpool Ksf Plyval videos see ka näha, et maa pealt võttes juba silinder sisuliselt sees. Üleüldiselt on masti liikumiskarakteristika halb.
Võrdluseks jällegi soomlase kohta üks fail, mida klõpsates näeb selle liikumisulatust.

H100-2 ja H100-2L esite.pdf Suurus: 287 KB  Tõmbamised: 136

Seega, las venelane seisab profiilmaterjali üleval toetajana rauahunnikus edasi.
         

Ega Ksf Plyvali mõte miski poolroomik masinast koos hüdroga liigutavatest lisaratastest ei ole üldse halb. Ja sinna see soome kopp külge.
Praegune minu reaalsus on see, et tahan asja võimalikult lihtsalt ära lahendada. Ja ämbliklahendus on selleks lihtsaim.
Vaja on masinat, mis asendaks füüsilise labidavarre liigutamise joystick kangide liigutamisega.
Youtubes võib igasugu vinget tehnikat jäädagi vaatama, rahakott seab ka omad piirid.
Ja kui see valmiv ämblik ikkagi ei ole konti mööda, küll siis saab juurde ehitada roomiklahendusi jms.

[metsakohin]

Panin ühte teise teemasse rootsi romudest klipi, aga ei kuulnud ühtegi vaimustuse puhangut. T-16 upub ikka täiega ära, kui tahaks sellega kraave puhastada, ei tõsta ennast ise välja ka. Raam samuti olematu kopaga töötamiseks ja kõigist lisaseadmetest, mida pole kunagi toodetud ei hakkaks üldse unistama. 
Raamil olevat ämblikku on tunduvalt lihtsam uppumise vastu kindlustada, kuigi vaatan ka hirmuga seda rauakogust, mis seal juba koos on. Enamasti on sarnased asjad kõval maal ja kahe ratta toel käsitsi liigutatavad, seda muidugi rataste transpordiasendis.

[meli666]

Raamil olevat ämblikku on tunduvalt lihtsam uppumise vastu kindlustada, kuigi vaatan ka hirmuga seda rauakogust, mis seal juba koos on. Enamasti on sarnased asjad kõval maal ja kahe ratta toel käsitsi liigutatavad, seda muidugi rataste transpordiasendis.

Eks ta tuleb jah hiina ämblikust omajagu priskem. Paraku kaeveosa on asja aluseks ja ise juba kaalult rohkem, kui kogu hiina koivaline kokku.
Uppumise vastu tulevad suuremad tugiplaadid ja taha topeltrattad.
Siin ka üks ülemõõduline ämblik töös.

[mlsluik]

Enne siin rääkisite pöörete hoidmisest vanade meh pumbadega. Kaablipurustajat tehes sai selgeks et näiteks mersu diislitel jäävad pöörded väga kõikuma kui hoob fikseerida nö käsigaasiks. Vanad R5 ja R6 mootorid paned näiteks gaasi hoova poole peale ja lõpuks jooksevad pöörded ikka põhja, katsetage kasvõi autos istudes pedaaliga, ilma koormuseta saab kino... 

[AsTroSS]

Kui rivipumbaga pillil pöörded eest ära jooksevad ja pedaalile lineaarselt ei allu, siis on pumbas tsentrifugaalregulaator valesti regullitud.

[v6sa]

5x erinevat pumpa sai prioovitud ja tõesti ei hoia auto mootor koormuse tõustes pööret, vaid sureb surnuks. Tõsi, pöörded põhja jooskid vaid sel ridapumbal, mida on üksjagu muditud.

Ehk ämbliku kontekstis on vaja tekitada kas automaagiline gaasi lisamine vajadusel või panna gaasipedaal. Ma paneks pedaali

Variant on ka $$$$ eest osta päris õige mootor.

[AsTroSS]

Rivipumba saab nii tööle, et koormusega ja ilma hoiab suht samasid pöördeid.

Muidugi sellel juhul kui teada,mida pumbas kruttida