Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

küsimuse esitamisel mainiti pinnaseks liiva olevat.
kuuri jaoks piisab varuga igasse nurka ühest kruvist.
päriselus jääb sildeava niimoodi suureks ja konstrui tõenäoliselt vajub läbi.
selle vältimiseks võiks mõne kruvi veel juurde panna.

Postipuuridest - ise võtsin mullu sellise riista ligi:
https://www.stokker.ee/pinnasepuur-quikd...1930345145
Tookord sain Espakist nii, et kolmes mõõdus augu terad kohe komplektis.
Liivasemas pinnases aiapostiauke lasta äraütlemata magus. Kaalusin ka mootorpuuri rentimist, aga jõudsin mõttega sinna, et kui kordki veel peaks vaja olema siis kaks viimist-toomist-rendihinda on juba kallim kui käterammuriist kuuriseinalt kohe võtta.
Nüüd teeb sunnik istutamiseks auke mugavamalt kui labidas. Ja nädalavahetusel hakkab putkaaluseid tegema.

Kuna teema on popp ja sellist vundamenti pole veel pakutud. Mul on kuuri vundamendiks betoon elektripostid, lihtsalt kruusa peale loodi pandud kuur mõistlik  pikkus 1,5 posti laius 0,5 posti. Peale ehitatud karkass pruss laud  ja takka eterniidiga katus, ei vaju ega võta tuult alla juba 25 aastat.
Kruvivundament on ka tore, kasutatud kile lauda puhul , 40x10 kõrgusega 6 meetrit teraskarkass kilega kogukaal u 300 kg , kruvisi on 40 kokku. pinnas muld kruus, Põhiline kartus et kerge ja suure pinnaga,äkki läheb lendu viimase 5 aasta tormi üleleatud ei midagi püsib maas ilusti

Oh mis kena arutelu on puhkenud Big Grin 

Kruvivundament on päevakorrast maas. Käisin eile K-Rautas ja mõne nädala tagune soodushind kadunud. Seega ei ole kruvid konkurentsivõimelised, selle raha eest saab oi kui palju kuivbetooni.

Natuke konkreetsemalt sellest ka, miks ma nii andunud labidafänn olen ja rendipuuri "vihkan". Puuri (või mis tahes muu asja) rendist toomiseks-viimiseks-peale tööd puhastamiseks kulub ca 5 tundi. Natuke tobe, kui reaalne töö kestab näiteks pool tundi. Juba ainuüksi sõidukulu on enam-vähem võrdne sellise asjaga

Miks just 250mm? Sest mul on päris kena kollektsioon 250mm venditoru, mille ainsaks kasutusotstarbeks on see loovutada mõnele rakettahju ehitajale (vähetõenäoline sellist tegelast kohata) või suunata kilohinnaga "keskkonasõbralikku taaskasutusse" või siis kasutada vundamendipostide tarbeks. Ja sel juhul ei ole labidaga tehtud auk sugugi sigasuur.

Betoonikulu on eeltoodud variandi puhul muidugi "üüratu", aga arvestades kõiki logistilisi operatsioone, tuleb niiviisi kõige optimaalsem. Ja tugev kah   Smile

Betoonikulu võid vähendada, kui sinna sisse paned rohkem täitematerjali, kive, naelu, ajakapsleid või puruks löödud taarat, see kõik ju abimaterjal ning kuna asi on torus siis pole ka kartust et midagi liiga pude peaks jääma. Kindluse mõttes võiks raud talale või postile midagi põiki külge keevitada,  et vajumisvõimalust vähendada.

(08-04-2020, 13:44 PM)oltsberg Kirjutas:  Seega ei ole kruvid konkurentsivõimelised, selle raha eest saab oi kui palju kuivbetooni.
ja kuivbetooni hinna eest pidi saama tehasest2-3 korda rohkem valmisbetooni.kui tehas just väga kaugele ei jää.täiteks jah isegi väiksed munakivid suurepõrased ja betooni kulu väheneb tuntavalt.kunagi garaazi ehitasin siis sai kah iga paari meetri tagant auk maase paeni ja siis betooni täis valatud ja hää küll.postide peale valasin betoonist vöö ja fibo peale.

(07-04-2020, 17:33 PM)diesel Kirjutas:  loen ja imestan. pisikese kuuri asemel läeb korrusmaja ehituseks vist.
aga eks igamees ise teab kuda ehitab.
Seda minagi mõned postid tagasi mainisin  Toungue     sellise putka jaoks piisab 6-8 tellist maha ja valmis.     Kes soovib võib vaatama tulla 60m2 hoonet mis 100-se fibo peal seisab juba 8 aastat.  Ladusin plokid maha ja valmis, isegi muru ei niitnud alt ära.

Tegin oma kahele veokale umbes aastaid 10 tagasi katusealuse, mille kolm külge on laudisega kinni löödud. Kogu asi seisab neljal puittalal ja iga tala all on 4 toetuspunkti. See vundament valmis nii, et kaevasin sobivas suuruses augu, parajalt killustikku alla ja ilma põhjata värviämber sisse. Nurkades ja otstes 20 liitrised, keskel 10 liitrised. Kõik läksid nivelliiriga loodi, et alustalad ei seisaks maa peal. Valamisel sisse veel kinnituseks tükk jämedamat keermalatti ja siiani pole mingit vajumist üheski suunas. Talad ka ei mädane.
Lihtsate asjade ehitamisel ei ole vaja üle mõelda  Smile

(08-04-2020, 20:37 PM)Jahimees Kirjutas:  
Tegin oma kahele veokale umbes aastaid 10 tagasi katusealuse, mille kolm külge on laudisega kinni löödud. Kogu asi seisab neljal puittalal ja iga tala all on 4 toetuspunkti. See vundament valmis nii, et kaevasin sobivas suuruses augu, parajalt killustikku alla ja ilma põhjata värviämber sisse. Nurkades ja otstes 20 liitrised, keskel 10 liitrised. Kõik läksid nivelliiriga loodi, et alustalad ei seisaks maa peal. Valamisel sisse veel kinnituseks tükk jämedamat keermalatti ja siiani pole mingit vajumist üheski suunas. Talad ka ei mädane.
Lihtsate asjade ehitamisel ei ole vaja üle mõelda  Smile


Mul terassid nii tehtud, et ca 80cm sügavalt maa sisse auk ca 30cm kildu alla, kuvaldaga potsutad tihedamaks ja siis loodiga 10 liitrised põhjata ämbrid või 200mm solgitorud maa peale, ülemised servad ühele tasapinnale, 1-3 teras varrast sisse valades ning voilaa. Kuurile pole vaja lint- või plaatvundamenti, kui just pole soovi betoonpõranda järgi. Plaatvundament on mõistetav kui põrand vajalik ja meelepärane on.

Kui pole just kruusamaa siis vähegi kahtlasema pinnase puhul on mõistlik ploki alla ämber kildu või kruusa lajatada. Nimetatakse drenaažiks. Ellimineerib hiljutisemad kõikumised. 
Tegin õue äärde madala kiviaia. Kaks korda parandasin. Siis panin 20 cm kildu alla ja nüüd seisab nagu malk.

Aquila captas non muscas.

(08-04-2020, 16:34 PM)klemm Kirjutas:  
(07-04-2020, 17:33 PM)diesel Kirjutas:  loen ja imestan. pisikese kuuri asemel läeb korrusmaja ehituseks vist.
aga eks igamees ise teab kuda ehitab.
Seda minagi mõned postid tagasi mainisin  Toungue     sellise putka jaoks piisab 6-8 tellist maha ja valmis...  

Algne küsimus oli selles, kuidas post nende telliste vm kivimaterjali otsas iseseisvalt püsti püsiks, milline oleks viagraretsept Smile . Väike putka väikseks putkaks, aga näiteks tehnika varjualune (mis siin ka jutuks tuli).

(08-04-2020, 14:33 PM)tõnn Kirjutas:  Betoonikulu võid vähendada, kui sinna sisse paned rohkem täitematerjali, kive, naelu, ajakapsleid või puruks löödud taarat...

Nõukaajal oli lausa selline mõiste nagu kivikbetoon. Oma ajastu laps: nii hoiti tsementi kokku. Kahjuks ei saa fotot lisada, aga mõne aasta eest lõhuksin 1970 ehitatud välistrepi, mille täiteks olid maakivid, viina- ja eetripudelid, isegi elektripirnid Big Grin  Kahjuks teeb selline lahendus konstruktsiooni nõrgaks. Natuke kuvaldaga õrna toksimist ja laguneski see pudelbetoon üllatavalt lihtsalt laiali.

Eelnevaga seotult viskan Tarkade Klubile hambusse vähe keerulisema küsimuse.

Kuidas taastada postvundamenti, mis on tehtud maakividest, konservikarpidest jm sodist, sideaineks (vist?) hästi nõrk lubimört, mis on aja jooksul mõnuga pudisenud. Algne postide ristlõige ca 40*40 cm. Ok: alguses hoone kõigi kolme mõõtme kontrollimine. Siis tõsta hoone mingi posti koha pealt üles. Edasi? Kraapida seda pudenevat sodi kivide ümbert ära, kruvida kokku kokku vorm (näiteks paksemast vineerist) ja täis valada? Või koristada see s*itanikerdis täielikult ära (ka maa sisse ulatuv osa) sättida asemele eelmainitud 250mm venditoru, armeerida ja täis valada?

Milliseid ideid/kogemusi foorumi tarkusesalve selle koha pealt on talletunud?

vabandust, siis oli soovitus vigane.
post seisab kus iganes püsti, kui õnnestub ta loodi ajada ja tuul ei puhu.
oluliselt parema tulemuse saab, kui ta misiganes aluse külge kinnitada.
veel parema tulemuse saab, kui post kuidagi naaberpostidega siduda.
mul autode varjualune neljale masinale. kolmest küljest sein ja katus peal.
"vundamendiks" mõned maha pandud fibod ja osad postid on moe pärast
peene kruviga fibo sisse kinni lastud. seisab oma kohal juba palju-palju aastaid.
kohalt nihkumise või ära vajumise märke veel ei näita.
sellega ei taha ma kuidagi maha laita korralikult ja tummiselt tegemist,
lihtsalt viitan, et lihtsamalt ja odavamalt saab ka.

Meil seisis "peotelk" tüüpi lahendus ka palju aastaid täitsa kinnitamata kujul nelja kivi peal. Ükskord tuli õigelt poolt tugev tuul ja sai kõveraks keeratud konstrui kasvuhoone klaasidest kätte. Ehk siis lihtsalt ja odavalt on hea, aga kaasnevaid kahjusid tuleb ka hinnata.

[quote pid='498506' dateline='1586418237']
Eelnevaga seotult viskan Tarkade Klubile hambusse vähe keerulisema küsimuse.

Kuidas taastada postvundamenti, mis on tehtud maakividest, konservikarpidest jm sodist, sideaineks (vist?) hästi nõrk lubimört, mis on aja jooksul mõnuga pudisenud. Algne postide ristlõige ca 40*40 cm. Ok: alguses hoone kõigi kolme mõõtme kontrollimine. Siis tõsta hoone mingi posti koha pealt üles. Edasi? Kraapida seda pudenevat sodi kivide ümbert ära, kruvida kokku kokku vorm (näiteks paksemast vineerist) ja täis valada? Või koristada see s*itanikerdis täielikult ära (ka maa sisse ulatuv osa) sättida asemele eelmainitud 250mm venditoru, armeerida ja täis valada?

Milliseid ideid/kogemusi foorumi tarkusesalve selle koha pealt on talletunud?
[/quote]

Kui soovid lihtsalt läbi saada siis võiks ümbert lahti kaevata, lahtine osa maha lõhkuda, armeerida ja uuesti betooni valada.

Võid ka rohkem lahti kaevata, vana posti auku pikali lükata ja uue sinna kõrvale laduda kividest ja seest täis valada.

Kui väike olin ja suuri kive liigutada ei jaksanud, siis kaevasime suure augu ja lükkasime kivi sisse - kadunud ta oligi.

Vahelduseks elektriteemat. 
Sai veetud kõrvalhoonesse kaabel. 4x16 alumiinium. Liin 60m pikk. Kõrvalhoone kilp on eraldi maandatud.  Peakaitse postiotsast sissetulevas kilbis on 3x25A ja kilpi kust vool hargnema hakkab tuleb 3x25 automaatkaitse kõrvalhoone liini tarbeks.
Kas kaabli teise otsa ehk kõrvalhoones asuvasse kilpi on mõtekas dubleerida 3x25 automaatkaitse ja siis edasi hargneda tarvitite järgi erinevate automaatkaitsmetega või...?
Kõige järsemateks tarbijateks tulevad vene keevitus VD-506 (max keevitusvool 560A) ja kompressor 4Kw 
mootoriga. Ülejäänud staff jääb 2Kw ja allapoole.

Aquila captas non muscas.

Liini kaitsmise mõttes seda 3x25 automaati kõrvalhoonesse vaja pole. Samas hea tava näeb ette, et igas kilbis võiks olla seesugune lülitatav katkesti, millega võimalik kogu kilp korraga pimedaks teha. Näiteks parandustööde jaoks. Isegi juhul kui tegelikult on võimalik 60m eemal see kilp võrgust lahti ühendada. Ja kuna 3x25A automaat ei ole mu teada kallim kui näiteks samaväärne lüliti, siis miks mitte just sellist kasutadagi.

(09-04-2020, 14:40 PM)olli Kirjutas:  Liini kaitsmise mõttes seda 3x25 automaati kõrvalhoonesse vaja pole. Samas hea tava näeb ette, et igas kilbis võiks olla seesugune lülitatav katkesti, millega võimalik kogu kilp korraga pimedaks teha.
toon selle põhimõtte eraldi välja: kaitse kaitseb kaablit. St talle järgnevat ja antud juhul kaitseb selle kaabli "sulamise" ära. Kui kõrvalhoones vead nt valgustust 2x0,7 kaabliga, siis see ei ole 25A puhul päris kaitstud - see vajaks 6A. Samas praktikas ei saa hulluks kah minna.

ilmselt on Su 3x25A C-karakteristikuga: kui garaaži kaitsme paned, jäta ka see C. Kui lühise korraldad, plõksivad ka B puhul ilmselt mõlemad välja ja B on nt asünkroonmootorite puhul küsitav. Vähemalt ma pole 3f puhul B-d julgenud panna: ei anna otsest lisaväärtust ja on suurem tõenäosus, et hakkab mõne suure käivitusvooluga tarbija puhul välja plõksima.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Kuidas vältida maja peakilbi kaitsme(25A C)välalülitamist kui garaasis on oma kaitse(20A C)ja seal midagi lühisesse lased lööb ka maja pimedaks.Köik kaitsmed rakenduvad korraga kuigi garaasi oma on nõrgem kui maja oma.

Teoorias mu viidatud karakteristikuga - C reageerib aeglasemalt, B kiiremalt. Praktikas päris lühise puhul ei väldigi ja ka muude rikete puhul pigem mitte - rakendumis-karakteristikud pole väga erinevad plus nendel on lubatud hälve. Ehk siis B ja C, mis reageerivad ühekiirelt võivad vastata normidele.
Püüa igapäevaseid lühiseid mitte korraldada või korralda neid väljalülitatud lähima automaadiga Wink

edit: maamehe loogikaga on äkki sulavkaitsmed samuti uimasemad ja peakaitsmena variant. Kuna mul praktika (ning ka vastav teooria) puudub, jätan selle mõttearenduse teistele kommenteerimiseks.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

Lisaks on peakaitsme taga ka kogu maja muud tarvitid sel hetkel.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 14 külali(st)ne