[Jahimees]

Millega iganes võiks vedada. Pealevõtmise kohas on veidi kuumaastik ja mingi madal känd aga ilmselt kannataks kõrvale sõita kui tahta. Maha tuleks kohe tee äärde panna. Poolhaage jääb vist liiga pikaks kuna väga laiad kurvid sihtkohas ei ole aga ilmselt poleks ka midagi hullu. See kuidas või millega tõstetakse polegi tegelikult üldse minu jaoks oluline, eks transpordi firma ise vaatab mis tehnikaga parem on aga lihtsalt ei leia tegijat ja ei taheta hinna suurusjärku öelda. Mõned madelautod on ka 8,2 ja 8,4 meetrise kastiga. Arula küsis 1000 selle viimise eest Haaberstist Viimsisse ca 25 km. Vaadates tunni (enamusel 60 eur tund) ja kilomeetri hindu (1,3 euri/km) standard hinnakirjades tundub seda liiga palju või see ongi normaalne?

Auto, millel on 8,4 meetrine kast + kabiin + ruum piisavalt võimekale kraanale on kokku pea sama pikk, kui poolhaagis. Kihla ei julge vedada, kuid väga kahtlen, et Eestis on mõni sellise võimekusega veokas. Vingete kraanadega autosid on siin küll, kuid selliseid komplekte pole kunagi kohanud. Seega pakuks, et vaja on eraldi kraanat ja vedajat.

Töö kirjeldust lugedes ütleksin, et sekundeerin kaasfoorumlaste v6sa ja mlsluik öeldut. Miks peaks üks maanteetranspordiga tegelev firma saatma oma maanteetehnikat tavalise hinnakirja alusel kohta, kus on "kuumaastik". Kapitalismis aeg maksab ja kui riskid on teenusepakkuja jaoks häirivad, siis aeg maksab palju.

[Janka]

Siit kah küsisid ? - http://www.rakso.ee

[Laurts]

Andke nõu, ei saa ühel autol rehvivibrast jagu - tutikad rehvid on all, rattaid on balansseritud kahes erinevas kohas kokku 3 korda, iga korraga läks paremaks kuid 100..110 juures lööb ikka vibra sisse. Rehvimeistrid kinnitavad et kolm velge on sirged, üks on veidi kõver kuid mitte niipalju et võiks vibratsiooni põhjustada. Kas väsinud amordid võiks soodustada vibratsiooni teket, ratas läheb kuidagi resonantsi? Või peaks hakkama ikkagi uusi velgi vaatama? Põrkavad rattad on 16", ennem olid autol all igivanad 15" hooaegu tasakaalustamata kaalult kergemad rattad ja nendega oli ka 120km/h rahu majas.

[diesel]

kui tuhandet või rohkemat maksta ei taha, siis reaalse pakkumise saamiseks võib ka tellida
raha eest "veoplaani koostamise". ehk siis vedaja juurest tuleb keegi ja vaatab alguse ja lõpu kohad
üle ja siis saad oluliselt mõistlikuma pakkumise. tõenäoliselt saad veo tehtud kuskil neljasaja rahaga.

[Aare R.]

Andke nõu, ei saa ühel autol rehvivibrast jagu - tutikad rehvid on all, rattaid on balansseritud kahes erinevas kohas kokku 3 korda, iga korraga läks paremaks kuid 100..110 juures lööb ikka vibra sisse. Rehvimeistrid kinnitavad et kolm velge on sirged, üks on veidi kõver kuid mitte niipalju et võiks vibratsiooni põhjustada. Kas väsinud amordid võiks soodustada vibratsiooni teket, ratas läheb kuidagi resonantsi? Või peaks hakkama ikkagi uusi velgi vaatama? Põrkavad rattad on 16", ennem olid autol all igivanad 15" hooaegu tasakaalustamata kaalult kergemad rattad ja nendega oli ka 120km/h rahu majas.

Äkki võiks olla see, et rummu ja velje keskavad ei lähe kokku? Kargas esimese hooga see mõte pähe.  Või on üldse auto all midagi- tagaveolisel kardaan või sellega seonduv- kui on tagavedune muidugi.

[Laurts]

Esiveoline Audi A4 B6, veljed on järelturu kraam, paigaldus tsentreerimisrõngastega, rummule lähevad tihedalt peale. Kuna roolis vibra tunda ei ole siis arvan et probleem on tagumiste ratastega. Tõstsin rattaid ükshaaval maast lahti, vasar püsti põrandale, vars vastu veerepinda, ratast keerutades on näha et veerepind mingi mm jagu ikka lainetab, ka ühel esirattal kust minuarvates vibra ei tule.

[olli]

Küllap ikka leiab tunni-ja kilomeetrihinnaga masina(d)... kui ise kogu veo ja tõstmised organiseerid. Vajalikud trossid/tropid, traavers jne. Kui auto/kraana kinni jääb, siis otsid ise traktori. Tunnihind muidugi tiksub. Kui kraana tõsta ei jõua, sest soojak 1T lubatust raskem, maksad kogu sõidu kinni. Kui kellegi auto või aia ära rihib, sest tegelt ei olnud ruumi nii palju kui tellija lubas, siis maksad kulud. Kui soojaku tõsteaas puruneb, katad ise kulud. Kui maanteel soojakult roostes plekitahvel/uks/TV-pann tagasõitjale vahtimisse lendab, jälle lähed ja seletad ise jne.

[Marko]

Kõik sillalõtkud suudavad võimendada soovimatuid vibratsioone. Suuremad rattad - suuremad mured.

[Laurts]

Rattad ikka sama suured, lõtkude kohta ei virisetud ülevaatusel midagi, just sai käidud

[v6sa]

Eelmise kevade wõitlus: Minerva suised rehvid 195/65R15. Kahes usaldusväärses pingis kontrollitud - null g disbalanssi. Istuvad originaalvelgedel tihedalt rummul. Veljed sirged ja poldiavad kulumata. Aga kiirusel 75-90 on räme wibra ühes rattas. Alla on vaikus, üle selle kaob üldisesse kuminasse ja plärinasse Kangoos. Liigub rattaga kaasa. Rehvis midagi tunda ei ole. Balanss püsib paigas. Ise oled loll. OK, kasutaja on nõus ja auto sõidab nendega pea 20 000. Sügisel on kõnealuses rehvis õrn mustrilainetus, aga ei midagi selget, millega minna protestima. Pool mustrit läinud.

Sel kevadel läksid uuesti alla (sel autol on üks veljejooks). Kõnealune kahtlane rehv on hetkel ees paremal ja roolis on linnakiirusel kerge jõnks sees. Maanteekiirusel on kerge kumin, aga enam mitte häirivat vibrat. Raskused on sees ja väljas 90-kraadises nurgas. Jälgin olukorda huviga.

Ehk ma esmalt asendaks varurattaga ühekaupa - nii saad üksiku pahalase kätte. Ja siis kuulaks selle tõpra korralikult üle. Poleks esimesed probleemsed rehvid.

[Marko]

Rattad ikka sama suured, lõtkude kohta ei virisetud ülevaatusel midagi, just sai käidud

Kunagi ammu kunde auto läks puhta lõhkuma, mitte ei võdisenud ainult. Abi sai kangematest õõtsapuksidest.
V6sa peaks vist käima seal, kus rull imiteerib asfalti?

[Daff]

Mul oli kunagi A6 umbes sama pull. Hakkas vaikselt just hea tee peal võdistama ja järgi ei jätnud. Baani peal suure hoo pealt tuli päris mõnus vibra sisse. Selline tunne oli, et kõik neli ratast viskavad.Konarliku teega häda midagi. Ei aidanud ka rataste ringi tõstmine ega korduv tasakaalustamine. Masinal oli ees 250K. Kõik puksimajandus veel originaal. Ülevaatusest läks ilusti läbi kuid ülevaataja märkis, et puksidel murdejooned sees. 
Lasin mõlemal sillal kõik moosi ära vahetada ja rahu majas. Samade rehvidega sai kell põhja lastud ja jooksis nagu nahin. Ei mingit vibrat enam.
Nii et vedel puksimajandus ja amort kutsuvad ka anomaaliaid esile.

[s2si]

See soojaku vedu on ikka igasugu sõnavõtte tekitanud ja igasugu hüpoteetiliste olude kohta sõnavõtte on ka palju. Tonn 25km eest on palju minu arvates, 400-500 oleks ok. Igasugu õnnetusjuhtumite puhuks peavad olema vedajal kindlustused või saab tellija vajadusel mingi lisakindlustuse tellida ja selle kohta võiks ju kohe hinnapakkumise teha.  Kitsas pööramine tähendab seda, et 8 meetrine kallur keeras ilma igasuguse probleemita seda kurvi ja isegi kui läheb pikema autoga veidi arooniaheki otsa pole ka hullu. Kuumaastik on tavaline eramaja hoov ja soojak ise ei ole peldik, mis jupphaaval teele sajaks. Hinnapakkumisi sai küsitud koos vastava pildimaterjaliga. Arulale mul polegi midagi ette heita, kui tonn siis tonn aga miks ca 80% firmasid lihtsalt ignoreerivad potentsiaalset klienti, selles on küsimus. Ei tahagi ju sendipealt migniet hinda vaid suurusjärku ja kõik olud ja parameetrid said neile ette loetud.

Osadel firmadel on kusjuures tõesti pikendatava kastiga autod. Näiteks reaalselt on Sintravella hingekirjas Volvo millel 8,4 meetrit kast koos pikendusega. Seega jääks ainult meeter üle.

[Kult]

Äkki on rohkem õnne läbi mõne logistika firma, neil on motivatsioon olemas.

[Aare R.]

Ma miskipärast arvan, et osad firmad ignoreerivad just seetõttu, et juba kuuldud kirjelduse põhjal on asi "keeruline" ja siis on lihtsam minna tüüpilist rada pidi ja lihtsalt mitte vastata.

[ronny25]

Pane facebooki gruppi "transport & veohanked". Mõni veab nö mustalt ära

[rollingjack]

Mul oli kunagi A6 umbes sama pull. Hakkas vaikselt just hea tee peal võdistama ja järgi ei jätnud. Baani peal suure hoo pealt tuli päris mõnus vibra sisse. Selline tunne oli, et kõik neli ratast viskavad.Konarliku teega häda midagi. Ei aidanud ka rataste ringi tõstmine ega korduv tasakaalustamine. Masinal oli ees 250K. Kõik puksimajandus veel originaal. Ülevaatusest läks ilusti läbi kuid ülevaataja märkis, et puksidel murdejooned sees. 
Lasin mõlemal sillal kõik moosi ära vahetada ja rahu majas. Samade rehvidega sai kell põhja lastud ja jooksis nagu nahin. Ei mingit vibrat enam.
Nii et vedel puksimajandus ja amort kutsuvad ka anomaaliaid esile.

Täppis, mul Audi 80 sama jama, balanseerisin, sirgestasin velje jne., Järvevanas 80 ja edasi kiirusel vibra ikka sees. Lõpuks esimene sharniir vahetusse ja edasi elu nagu lill.

[v6sa]

...
V6sa peaks vist käima seal, kus rull imiteerib asfalti?

V6sa ei lähe sellega kuhugi, kuna mure on suht võõras. Aga iseenesest huvitav. Ennustan, et see rehv lööb sügiseks muna üles ka ilma löökauguta.

[41Degree]

Soojakuveo jätkuks veel paar nüanssi, millest veo tellija pole ehk üleliia teadlik, kui igapäevaselt selles maailmas sees pole.

Esiteks tõstmine. Eeldades, et soojaku raskuskese on keskel, jääb ideaalse platsi olemasolul, st ilusal kõrvalesõitmisvõimalusel soojaku maast lahti kergitamine kraana keskmest u. 6...6,5m kaugusele. Soojaku kaaluks võtame nt 4t, sest midagi muud pole meile vist praegu öeldud, lisame sinna juurde puusalt tonni jagu tõstevahendeid (traavers pluss ketid) ning tonni jagu tambovit. 6-tonnist tõstevõimet kuue meetri kauguselt suvaline hüdrotõstuk aga ei saavuta, selle jaoks on keskmisest suuremad poisid ehk lauale jäävad ainult Arula, Sintravella ja võib-olla ka Abiveod.

Teiseks tõstmine teise nurga alt. Nii pikk asi tahab igal juhul traaversit, seda aga keskmisel tellingutõstjal niikuinii ei ole ning ühe veo pärast seda ka ei ostetaks, isegi kui kraana jaksaks. Küll aga on see ülalmainitutel niikuinii olemas, aga see on lihtsalt veel üks põhjustest, miks suvaline nurgatagune selle töö jaoks ei sobi

Kolmandaks vedu. 9,4m pikkune koorem tõstukiga sooloautol oleks seaduserikkumine ning eeldab poolhaakega vedu. See tähendab teist autot, teist juhti jne. Kui klient kirjutab suvalisse ettevõttesse, et "mul on vaja", siis tegemist ei ole lapsepõlvesõbraga, kellele võiks õnnestuda auk pähe rääkida, et "mis see paar meetrit ülemõõtu ikka on...". Nende jaoks on tegemist tööga, kus seiklusi pole vaja tühja koha pealt otsida.

Eelnevalt on võimalik klient öelnud, et "teda ei huvita, millega tõsta" ning "teda ei huvita, millega vedada". Sellisel juhul ei ole vast kõige mõistlikum ka ilma nüanssidesse minemata või neid teadmata veofirmasid siunata, et need tööd ei taha teha, sest nemad on need, keda PEAB huvitama. Iga viimne kui detail. Alates sellest, kuidas ligi saab, kuni selleni, et juhil on kaasas koormakinnitusvahendid.

[Jahimees]

Soojakuveo jätkuks veel paar nüanssi...

(traavers pluss ketid) ning tonni jagu tambovit.

Traavers on sellise suuruse puhul muidugi väga õige märkus. See aga limiteerib võimalike autode hulga ilmselt üldse väga minimaalseks, sest noole diagonaalasend tuleb tänu tõstetava asja kõrgusele üsna pikk. Kas siis see soojak kraana alla üldse mahuks? Ehk et kas puht kraana liikumiskarakteristika osa võimaldab nii kõrget ja pikka asja endale peale tõsta?

Igatahes täitsa kaasahaarav teema