[Sm.Autojuht]

Sisemised ja välimised küljekarbid, põhi, ratta koopad ja poritiivad on nii läbi, et lähevad kõik praktiliselt välja vahetamisele. Alles jääb vast sellest kõigest 5%.

Väga tubli töö. Äge teema kajastus. Jätku.

[Formika]

Selle auto tööriista (asub kaasreisija) ja aku (juhi) istmete alused kastid olid ajale alla vandunud. Aga teistel mul olevatel keredel osaliselt säilinud, nii et sai luua tervikpildi nii mõõtudest, kui väljanägemisest.
   

[Formika]

Eelnevalt oli juba jutuks Venemaalt soetatud kraami närune kvaliteet. Nüüd on kogu kupatus algosadeks lammutatud ja vaatame, mis teha annab. Kõigepealt muidugi liivaprits ja siis on pilt selge, mida annab kasutada ja millega tuleb küllalt kulukas renoveerimine ette võtta. Uut või isegi normaalset sellele autole saada pole.
   
   
   
   

[Formika]

Mürki võtta ei saa aga paistab, et tegu sõjas käinud masinaga. Esiklaasi ja lahtise katuse vaheliselt alal on augud, mis kahtlaselt meenutava snarpelli ja/või kuuli jälgi. Samuti on auto tagaosas kinni keevitatud kuuli diameetriga auk.
   

[Formika]

Ussitanud katuse äär sai vahetatud.
   
   

[As TroSS]

Pleku on päris osav, saada talle positiivset tagasisisdet ?

[CarRestoration]

Suurimad tänud. Tänusõnad on edasi antud.

[Formika]

Taastatud sai esimese istme metall karkass, ehk nagu tootjad kutsuvad esi diivan. Muidugi on vaja veel puitosasid ja istme ja seljatoe vedru patjasid. Lõpuks veel kõik vatiini ja riidega katta.
   
   

[rollfix]

Vaatan, keevitusliidesed ( topeltplekk) on kenasti ära krunditud. Kas see on tavaline EPO või midagi kuumakindlamat? 
Ise kasutan Würthi 300 kraadi  Celsiuse järgi kuuma kannatavat Rost stop quattrot. Väga sobilik sellistesse kohtadesse, kuna EPO lihtsalt kõrbeb ära.

[Formika]

Vaatan, keevitusliidesed ( topeltplekk) on kenasti ära krunditud. Kas see on tavaline EPO või midagi kuumakindlamat? 
Ise kasutan Würthi 300 kraadi  Celsiuse järgi kuuma kannatavat Rost stop quattrot. Väga sobilik sellistesse kohtadesse, kuna EPO lihtsalt kõrbeb ära.

Loodan, et pandi midagi kuumakindlamat. Pole aega uurida olnud.

[Formika]

Kärutasin teise M1 kere ka Võrru, kõik ikka selleks, et lihtsamalt ja paremini need kered valmis saada. Ühel kerel on säilinud mingi detail paremini kui teisel ja on kust snitti võtta. Järgmisel nädalal toon ka kolmanda kere, millel on säilinud originaal katus, ilma mingite ümberehitusteta ja ka tulemüür. Samas alumine osa on täiesti mäda. Tagaakna raam oli ka mäda ja läks vahetusse. Samuti õhutus luugi ümbris.
   
   
   
 Praegu ongi kogu ramm M1 projektide peale suunatud. Need peavad järgmise aasta Juuliks-Augustiks valmis saama. Vähemalt üks.
Paralleelselt käib ka transmissiooni taastamine.
   
   
   

[jurka]

            äkki siit midagi vaja?

[Formika]

äkki siit midagi vaja?

Väga soliidne hunnik AA, MM käigukaste või ka 67 omad. Kahjuks, kuna mul Fordi mootoritega isendid, siis ei sobi. Ülemise vasaku pildi peal olevaid asju võib isegi vaja minna ja kui sinnani jõuan, võtan ühendust. Parempoolse pildi vidinate päritolu ei oska kommenteerida, äkki valgustad.

[jurka]

    Kõik eelnevas postituses on uued Emka detailid(kuhu kuuluvad -ei tea). Valmistatud Kazanis . On veel palju muudkl.

[Formika]

Replika kere hakkab tasapisi ilmet võtma. Jooned, vahed paigas ja parempoolne küljekarp ka. Vanadest astmelaudadest suurt midagi võtta pole, seega tuleb uued teha aga need palju paksemast plekist. Tööd takistab ka esiporitiibade puudumine aga need pole USA-st veel tulema hakanud. Mulle saadetud paberite järgi peaks laev Baltimorest 14.12 lahkuma ja jõudma Tallinna 04.01. Eks saame näha.
   
   

[Formika]

Tööd M1V8 replika kallal jätkuvad. Külje karbid on enam-vähem valmis ja Nüüd tuli doonor kere pealt katus maha lõigata, ehk õigemini katuse auk. Suurt usku selle kaubanduslikus väärtuses polnud. Lootsime rohkem õige vormi kätte saada. Kuna vana present katus ka doonoril oli läbi mädanenud, siis oli aegade hämaruses sinna uus present peale nikerdatud, ilma vana eemaldamata. Selleks oli lihtsalt uus raam külge needitud. Pärast hilisema kinnitusraami ja originaal kinnitusraami eemaldust sai kogu värk liivapritsitud ja tulemus oli üllatavalt ilus. Vana presendi panekuks tehases oli kasutatud mingit tõrva taolist ollus, mis ei ole lasknud niiskust sinna soonde ja metall oli üllatavalt heas seisus. Kinni keevitada tuleb ainult hilisemad needi augud. Jaanuari alguses peaksid esi poritiivad ka kohale jõudma. Siis saab plekitöödele joone alla tõmmata ja värvitöödega pihta hakata. Kuigi auto on tellitud Moskvasse muuseumisse, siis kindlat siin pole midagi. Idanaabri tolliseadused muutuvad alates 1 Jaanuarist ja nn. muuseumi eksemplare enam tollivabalt sisse vedada ei saa. Üksnes sisse tollivabalt saab  viia Vene või Nõukogude kultuuri või riigitegelastele kuulunud autosid, milledel peab siis olema dokumentaalne tõestus. Kuna M1 originaal ja ka Fordi V8 mootor on c 3,5L ja toll on 5,5 €/cm3, siis kulub selleks märkimisväärne (19250.- €) summa. Aga eks näe. Muidugi kui mulle 2 M1-te kätte jääb, siis paneb finants põntsu, mehele ei tee midagi aga näe poisikese paneb põdema. Muidugi paneb see tolli muudatus põntsu kogu idapoolsele vana auto ärile. Kui praegu püsis lootus, et hea õnne korral õnnestub mõni hästi restaureeritud Vene päritolu isend Venesse müüa ja oma investeeritud vahendid isegi mõningase kasuga maha müüa, mis Eestis on välistatud.
   
   
   
   
   
   

[jawamees]

Nii ta on,kuupäev 01.01. ... ei too kunagi midagi head.Üks suur hinnatõusu püha mis võetakse suurte paukude ja lõbutsemisega vastu.

[Formika]

Pärast 2+ aastat otsinguid õnnestus leida mõlemale M1-le nii esimese kui tagumise tuulutusakna kummitihendite komplekt. Loodan, et sobivad ka. Tehtud Ukrainas. Tegija lootis suurt tellimuste lainet aga nagu tavaliselt, jäi tühjade kätega. Kaks näidiskomplekti tuli mulle loovutada ja rohkem tellimusi ei paista kusagilt. Minu teada pole mitte ühtki M1 projekti Venemaal praegu töös. On küll mõned pooleli jäänud ettevõtmised aga enamus pooleli jäänud seoses üle pea kasvanud kulutuste ja sellest tingitud moraali ja huvi kadumise pärast.
Üritatakse oma poolikuid projekte müüa ja oma investeering tagasi saada. Mitmed Vene seltsimehed on minu poole pöördunud, et noh sul seal kaks M1 projekti käsil, et aita ka minu projekt seal Eestis maha müüa. Hind tavaliselt 20 - 30 T eurot. Piltidelt näen, et tööd on tehtud kõik üle perse, kõik vaja ümber teha. Pole Eestis huvilisi selliste masinate vastu ja isegi ilma eest saades, pole lootustki projekti valmimisel oma raha tagasi saada. Ja ega Venes kehtivate tolliseaduste järgi on nii vanade autode väljavedu väga problemaatiline. Endal ka hirm, kuna sai 2 M1-te tegemisse võetud ja nüüd uute tollireeglite tõttu võin nendega ise ringi sõitma hakata või tuleb alla omahinna seltsimeestele ära kinkida. Moskvas on küll töös minult saadud M11-40 ja M11-73 projektid. Aga need on ka takerdunud igasuguste probleemide taha ja mul jääb ainult üle Jumalat tänada, et omal ajal said need ZIS 110 vastu vahetatud. Selle autoga on lootus vähemalt õnnelikult finišisse jõuda.

[Formika]

Kätte jõudnud aasta viimane päev ja ka minu viimane postitus sellel Koroona aastal. GAZ M1-de tegemistes mingit progressi pole, seoses plekimehe muude tegemistega ja tagatipuks jäi haigeks ka. 
 Natuke ka tuleviku plaanidest 2021 aastal. Muidugi suurim unistus, lõpetada käsil olevad projektid.
 GAZ A on kõige tõenäolisem isend, mis peaks Veebruaris valmima.
 ZIL 115 99% valmis, no kõige mustema stsenaariumi korral peaks ka kevadeks valmis saama
 ZIS 110 no värvitud ta kevadeks saab, mis edasi, no peaks 2021 numbri sees ikka valmis saama.
 Selle Projekti kangelased GAZ M1V8 ja tema kloon. Klooni pean vähemalt Juulis valmis saama. Siis saab näha, kas Idanaabrid peavad sõna ja ostavad selle ära või mitte. Originaali tahaks ka järgmise aasta numbri sees ära lõpetada. 
 Siis mul veel see valge ZIM. Vahepeal oli juba kindel plaan ta Faetoniks ümber ehitada aga nüüd ma enam nii kindel pole. Uus Vene tolli seadus teeb selle auto idanaabritele 19 000.-euro võrra kallimaks ja investeerida sellesse suur hulk raha, et see lihtsalt tagasi saada pole nagu mõtet. Kuigi mul on sellele autole kaks aktiivset kosilast - üks Kasahstanist, kes lasi enda kogusse renoveerida II seeria Pobeda, mis läks talle lõpuks maksma 75 000.-€, siis nüüd põeb minu 55 000.- hinda. No fakt on see et ei Venest ega mujalt ta sellises konditsoonis ZIM-i sellise hinnaga ei saa, nii et las põeb.  Teine kosilane on mingi Šveitsi automuuseum, kes on küll väga aktiivne ja pakub igasugu vahetus variante, muidugi mitte võrdväärseid. Viimane pakkumine oli 1984 a Rolls Royce, mille turuväärtus kõvasti alla ZIM-i oma. Apelleeriti Rollsi olematule läbisõidule. Mind ei huvita, müügi korral kaotan ikka suurelt. 
 Palju on minult küsitud, et kas need on minu viimased etteasted ja pärast 2021 aastat kui need poolikud projektid valmis saavad, siis lusikas nurka. Kindlasti nii see pole. Silmapiiril kolm projekti 
 1. Kodus garaazis seisab 1957 a. Volga, üks esimesi, Pobeda mootoriga, Eestis sellist teist ei ole. 
 2. Kusagil vedelevad 4x4 Gaz 24-95 Volga jäänused aastast 1974. Kange himu on see isend ära teha aga selle jaoks on vaja doonorit. Ilusat ja korralikku.  Esimese seeria 24 maksab hulga raha ja neid pole ka nii väga saada aga hakata mingeid ronte renoveerima, pole ka mõtet. Lihtsalt hind läheb kosmosesse. 
 3. Minu ulme projekt, millega olen tegelenud juba 5 aastat. Praegu see jääb saladuseks aga lohutuseks nii palju, et vähemalt Veebruari alguses tulen sellega letti. 
Soovin kõigile mulle kaasaelajatele ja jälgijatele Head Vana Aasta lõppu ja Vanasõiduki Rikast Uut Aastat. Terv. Formika

[vassiili jaava]

ikka eriti loll on selliseid autosid kubatuuri järgi maksustada. nagu nendega hakataks igapäevaselt ringi sõitma, et nö loodust oleks vaja kaitsta