Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

Värvus mõjutab neeldumist. Kiirgamise intensiivsust mõjutab materjal. Värvus pole siin määrav küll aga värvikihi paksus mis on kui kasukas ahjul seljas.

Aquila captas non muscas.

Rusikareegel on see, et pind mis neelab paremini sooja, see ka kiirgab paremini (jahtub kiiremini). Ja ahju värvi kontekstis see täiesti nii on. Kellel rohkem huvi, siis soovitan pöörduda Google poole märksõnadega "object color emit heat", "thermal radiation color" vms.

(27-11-2020, 23:49 PM)speedsta Kirjutas:  Tänavune Nobeli füüsikaauhind läheb prouale, kelle arvates, võttes aluseks lapse füüsikaõpiku, soojendab tumedaks värvitud ahi paremini, kui heledaks värvitud ahi.
antud kahel ahjul on mustal suurem pind ruutudes mis sooja kiirgab.valge on sileplekk,must,aga kofreeritud ja tänu lainetele pinda rohkem.

(28-11-2020, 17:22 PM)muska71 Kirjutas:  
(27-11-2020, 23:49 PM)speedsta Kirjutas:  Tänavune Nobeli füüsikaauhind läheb prouale, kelle arvates, võttes aluseks lapse füüsikaõpiku, soojendab tumedaks värvitud ahi paremini, kui heledaks värvitud ahi.
antud kahel ahjul on mustal suurem pind ruutudes mis sooja kiirgab.valge on sileplekk,must,aga kofreeritud ja tänu lainetele pinda rohkem.
Seal ei toimunud kahe pildil oleva ahju võrdlus vaid puhtalt värvist tulenev erinevus.

Mis värvi on tänapäeval radiaatorid? Palju te mustasid näinud olete?
Sellepärast on valged, et vähem sooja annaks?

Mul on elamises ka valget värvi ahi ja alati peale kütmist kustutan toas kohe tule ära ,et annaks samapalju sooja välja kui must ahi.

(28-11-2020, 18:34 PM)ivo86 Kirjutas:  Mis värvi on tänapäeval radiaatorid? Palju te mustasid näinud olete?
Sellepärast on valged, et vähem sooja annaks?

https://www.ehituseabc.ee/ee/radiaatorid

(28-11-2020, 18:34 PM)ivo86 Kirjutas:  Mis värvi on tänapäeval radiaatorid? Palju te mustasid näinud olete?
Sellepärast on valged, et vähem sooja annaks?

Kui suur osa radiaatori väljastatud soojusest tuleneb soojuskiirgusest? Ja kui suur konvektsioonist?

Küsimus, kuhu läheb soe ahjust kui vale värv välja ei lase sellel kiirguda?
Siiber on kinni.

(28-11-2020, 19:37 PM)olli Kirjutas:  
(28-11-2020, 18:34 PM)ivo86 Kirjutas:  Mis värvi on tänapäeval radiaatorid? Palju te mustasid näinud olete?
Sellepärast on valged, et vähem sooja annaks?

Kui suur osa radiaatori väljastatud soojusest tuleneb soojuskiirgusest? Ja kui suur konvektsioonist?
Küsimus pigem selles, et valge küttekeha kõrval pole soojatunne ihul nii tuntav kui musta kõrval. Konvektsioon viib sooja lae alla, kiirgus otse ihule. 
Tsitaat:https://www.ehituseabc.ee/ee/radiaatorid

sealt valge ja must kõrvuti katseks panna, mõlemast ühe temperatuuri ja kiirusega vesi läbi lasta, saaks mingi tundliku riistaga mõõta kumb tarbib rohkem energiat. Väljundtemperatuur peaks erinema mingi ühiku murdosa võrra.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

(28-11-2020, 20:11 PM)aavu Kirjutas:  
(28-11-2020, 19:37 PM)olli Kirjutas:  
(28-11-2020, 18:34 PM)ivo86 Kirjutas:  Mis värvi on tänapäeval radiaatorid? Palju te mustasid näinud olete?
Sellepärast on valged, et vähem sooja annaks?

Kui suur osa radiaatori väljastatud soojusest tuleneb soojuskiirgusest? Ja kui suur konvektsioonist?
Küsimus pigem selles, et valge küttekeha kõrval pole soojatunne ihul nii tuntav kui musta kõrval. Konvektsioon viib sooja lae alla, kiirgus otse ihule. 
Tsitaat:https://www.ehituseabc.ee/ee/radiaatorid

sealt valge ja must kõrvuti katseks panna, mõlemast ühe temperatuuri ja kiirusega vesi läbi lasta, saaks mingi tundliku riistaga mõõta kumb tarbib rohkem energiat. Väljundtemperatuur peaks erinema mingi ühiku murdosa võrra.

Enamus läheb tavalise radika puhul jah õhuga minema, ca 80% vast. Aga radikaid ja konvektoreid on maailmas päris erinevaid. Küll on aga 99% radikatest, mida ma näinud olen, valged. Ja olgugi, et kiirgus sealt vaid 20% on, oleks nad teist värvi, kui sel eriline mõju oleks ruumi soojendamisel.

Ehk siis ma väidan, et ahju värvist on 1000x olulisem see, kui mitu % energiast korstnast minema läheb/ahju salvestub. Ahju  /radiaatori/soojakiirguri värv sobigu pigem ruumiga.

Minul kapsamaal ahi juba 2 a. Havi käsul ..naisukese soovil puiduvärvi pruunikas .Ilus krt.Samas kütame juba 2 st.aastat vana sauna katusematerjaliga .(sindliga)Kraami jagub  ,sooja saab.Ehk tegu ikka pigem sellega  ,mida ahju topid. Selle värvitooni kammajjaa välistaksin ehk. Big Grin

Värvi toon vaevalt et midagi mõjutab. Pigem ehk värvi koostis ja kuna värvid on ju erinevast kraamist kokku segatud siis ehk mingi pisike iva selles. Ei midagi suurt ehk. Värvikihi paksus ka loeb.
Minu arvamus.
T.

Just vaatasin telekast USA luurelennuki ehitusest ja seal väideti, et kuna kolmekordse helikiiruse ületamise tõttu läks kere üsna kuumaks, siis selle leevendamiseks värviti see mustaks.
Seega mustal on soojatootmises valge ees konkurentsieelis, rääkigu võrdõiguslased mida tahes.

(28-11-2020, 23:10 PM)Raivo Kirjutas:  Just vaatasin telekast USA luurelennuki ehitusest ja seal väideti, et kuna kolmekordse helikiiruse ületamise tõttu läks kere üsna kuumaks, siis selle leevendamiseks värviti see mustaks.
Seega mustal on soojatootmises valge ees konkurentsieelis, rääkigu võrdõiguslased mida tahes.
3 x helikiirust paneb ka puupaku põlema ,Concord põrutas 2 pluss helikiirust ,oli ikka nn.hõbedane.Luurelennukitel pigem avastamistevastana  värk.
Muideks .USA kuulus luurelennuk .Black Bird põrutas vast 3 mahhi.Tema kere ja kütipaagid olid tehtud spesial nn.luftiga st .et saavutades oma tippkiiruse kiiluvad kõik nn.praod kinni.See aparaat oli puhtalt titaanist ,aga paisumistegur ikkagi.Olen teda lähedalt näinud ,Taevapildid on petlikud .Oli teine nagu tavaline "koolibussimõõtu".

Kui rehvi küljel on max rõhuks 65psi(4,4bar) siis võib ka selle 4 baari sisse litsuda kui vahel haagist väärkoheldakse üle lubatud kandevõime?

(30-11-2020, 17:33 PM)jussm Kirjutas:  Kui rehvi küljel on max rõhuks 65psi(4,4bar) siis võib ka selle 4 baari sisse litsuda kui vahel haagist väärkoheldakse üle lubatud kandevõime?
võid vast ka 5 sisse litsuda....kunagi pandi kerghaagisele 2tonni freesi peale ja siis läks küll 7 km läbimiseks 5 sisse sõiduka rehvile,koorem maha sai läks taas norm rõhk.

(30-11-2020, 17:33 PM)jussm Kirjutas:  Kui rehvi küljel on max rõhuks 65psi(4,4bar) siis võib ka selle 4 baari sisse litsuda kui vahel haagist väärkoheldakse üle lubatud kandevõime?

Võib. Vastupidavus rõhule 4,4 on tagatud. Kui palju ülerõhku kannatab konkreetse tsõõr, ei tea keegi. Aga kuulevad kõik, kui järgi annab....

(30-11-2020, 17:33 PM)jussm Kirjutas:  Kui rehvi küljel on max rõhuks 65psi(4,4bar) siis võib ka selle 4 baari sisse litsuda kui vahel haagist väärkoheldakse üle lubatud kandevõime?
Õppevideo siin, kus suvalisele juustule pannakse 15 bar sisse ja isegi siis ei ei suudeta "vastu äärekivi" rehvi katki sõita:

Seega pole otseselt nagu karta midagi.

Oma mure.   Lapsed tõid Soomest vana kollase masina, peal Perkins diisel. Üsna halb käivituma. Ainukese istme taga  paar 5mm voolikuotsa. Teine ots kollektorisse enne turbot. Ilmselt kergkäivituseks paak toas olnud. Mis ainet käivitamisel ette nähtud kasutada? Atsetoonipudel selja taha põrandale ja voolikuots sisse- liig ketserlik mõte?
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 10 külali(st)ne