Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

Eilne päev.

(21-12-2020, 21:00 PM)sass107 Kirjutas:  Kas sellisel trafokeevitusel ja kompressoril on mingi väärtus?
...

Kui mõnda antiigihuvilist ei leia, siis töötavana maksimaalselt kaks vanarauda.

Hinda näeb näiteks siit: Metanex.ee

(21-12-2020, 18:44 PM)Brrr Kirjutas:  
(21-12-2020, 18:14 PM)muska71 Kirjutas:  muundur tavaliselt pisut eemal ja sealt keerad sageduse paika ja siis hea vasaku käe alt hoovast mootor käivitada ja seisata.muundurist ebamugavam seda teha,aga kui ei saa siis ei saa.
 Aga saadki mootori ühendada otse muunduri külge ja hoova lülititega juhid otse muundurist mootorit ühte- ja teistpidi ja stop. Selleks ei pea kontaktoreid kasutama. Aga mootori pidurdamiseks võib olla vajalik lisatakisti.
hetkel tundub,et pidur ei toimi või olen piisavalt võhik,et aru saada....praeguse mootoriga olen ka rihmadeta käivitanud,aga seiskub nagu ikka.lisatakisti?mis täpsemalt?

(21-12-2020, 18:41 PM)muska71 Kirjutas:  
(21-12-2020, 18:28 PM)MeelisV Kirjutas:  Kas kogu masina toide käib läbi muunduri?
võhiklikkusest üritasin,aga ei õnnestunud ja töötab ilma muundurita.

siis ka ju juhtaelad ja kontaktorite mähised saavad "vale" pinge ja ei toimi.
muundur siiski käib otse ja ainult mootori ette

(21-12-2020, 14:51 PM)M.R. Kirjutas:  See, et mingi seadme toide käib läbi mitme lüliti/relee/kontaktori on reeglina põhjus.
Ja see põhjus on ohutustehnika.

Sagedusmuunduri ja mootori vahele käiviti..... see on täiesti mittevajalik
ja võib saada muundile fataalseks.

on kohti kus muunduri ja mootori vahel on turvalüliti seda siis kui muundur mootorist kaugel ja ohutus on vaja tagada
seda turvalülitit võib võtta kui manuaalset käivitit - toimib jah mitte alati
kõik on muunduri seadistustes kinni kuidas see regeerib sellele kas kontaktid lähevad lahti või kokku.
on nähtud pilti kus muundur ei saa aru et tarbija tagant võeti ja uuesti tagasi lülitades jookseb häiresse
teisel juhul aga muundur taipas et tarbija tuli tagasi ja alustas käivitusprotseduure algusest

igaljuhul kui muundur korrektselt ära seadistada siis nii lihtsalt seda ei tohiks tappa - kaitseb ennast ära 

paras raketiteadus see muunduri värk on. igal tootjal on omad parameetrid ja nendega kaasas käivad kiiksud
sama tootja erinevad mudelid erinevad samuti nagu auto traktorist 

ma pole spets aga näinud kõrvalt mõndagi  Toungue

Mis tolle teerulli mark ja mudel võiks olla ning kas kellelgi leidub mingit ideed, kas mõnes nõukaaegses käsiraamatus selle kohta miskit ka kirjas on? Või leidub kellelgi selle apastraadi raamat?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

(27-12-2020, 13:11 PM)gruppen Kirjutas:  Mis tolle teerulli mark ja mudel

https://techstory.ru/du/all_katok_glad_du54.htm

Mida täpselt tähendas Ikarus 280 (lõõts) taga salapärane teade "OHT PÖÖRDEL 1M"?

(27-12-2020, 15:17 PM)cesium Kirjutas:  Mida täpselt tähendas Ikarus 280 (lõõts) taga salapärane teade "OHT PÖÖRDEL 1M"?

Mis mõttes mida täpsemalt? Eks ikka seda, mis seal kirjas.

280-l ju "haagise" rattad pööravad, s.t tagumine välisnurk joonistas suurema kaare, seda see oht tähistaski. 

Enamikul lääne lõõtsadel oli selsamal põhjusel tagumine ots kitsenev.

Tegelikult käitub tavalise poolhaake tagaots järsul keeramisel samamoodi, eriti just nö kannakal. Pean silmas just seda "oht pöördel" punkti. Mida pikem on vahe (viimase) silla ja tagaseina vahel, seda suurem on oht millelegi tagaotsaga pihta saada. Isegi on ju videosid liikvel, kui mõni sõiduauto poolhaake tagakaitseraua külge rippuma jääb.
Pööravaid haagise rattaid kasutatakse praegu palju just pikkade treiladega ning eks nende puhul on see ka täiesti arusaadav, sest liikumatute sildadega jääks neil enamus sõite tegemata. Samas on äge vaadata keeravate sildadega liikumist, oma pikkuse kohta need praktiliselt ei "lõikagi".

(27-12-2020, 15:17 PM)cesium Kirjutas:  
(27-12-2020, 13:11 PM)gruppen Kirjutas:  Mis tolle teerulli mark ja mudel

https://techstory.ru/du/all_katok_glad_du54.htm
Tänud! Kollasel on see UD peal, punasel on sapperi silindrite ja kaanega kahepotine. Saan aru, et vibramehhanismi käitab üks õnnetu kiilrihm ning ketiga on rulli enda vedu. Seal veokastis on kolm hooba, on keegi selle jurakaga tööd teinud ja oskab öelda, mis ja kuidas?

teab keegi kas suurtel gaasikatla põletitel ventika mootor on 1400rpm või 2800rpm?mootoril pöördeid märgitud pole.

(27-12-2020, 17:19 PM)gruppen Kirjutas:  
(27-12-2020, 15:17 PM)cesium Kirjutas:  
(27-12-2020, 13:11 PM)gruppen Kirjutas:  Mis tolle teerulli mark ja mudel

https://techstory.ru/du/all_katok_glad_du54.htm
Tänud! Kollasel on see UD peal, punasel on sapperi silindrite ja kaanega kahepotine. Saan aru, et vibramehhanismi käitab üks õnnetu kiilrihm ning ketiga on rulli enda vedu. Seal veokastis on kolm hooba, on keegi selle jurakaga tööd teinud ja oskab öelda, mis ja kuidas?
tule muuseumi, panen sulle käima ja saad proovida ...

Kui jutt ikka vett peab ,andke märku, tuleks kah kaema. Smile Rulliks lund (kui veel on )  Big Grin

Kas keegi oskab juhtida tähelepanu võimalikule tekkivale probleemile, kui vanema masina pidurisüsteemis DOT3/4 asemel kasutada LHM+ mineraalset hüdraulikavedelikku?

lõpuks on ka teine jõulutulukeste tellimus postikappi jõudnud.

Küsimus lihtne - kas keegi on sellise ilmselt alaldit + võnkeringikesi (?) sisaldava nn juhtpuldi vilkuvad režiimid edukalt eemaldanud ja õpetanud sellele selgeks ainult pideva põlemise?

[Pilt: led-String-100LED-10M-Christmas-Light-We....jpg_.webp]

Pakk toodud ja üks valgusti lahti pakitud ja nn kala kõhus on asjad kenasti eraldatud: alaldamine, mille järel 200V pinge ning selle järel "kivi" võnkeringikestega.
pildil paremal kaks karva AC (4 kiudu, kuna jadas on ühendatav järgmine) ja vasakul kolm karva DC (kolm, kuna LEDd on kahes grupis).

ehksiis manuse - alt saan pideva toite kätte (+ on niikuinii juba otse ühendatud. Ma laisk inimene (ja tulukesi on pealt kümne) - ega ju sillaga paralleelseid "võnkeringe" ei ole vaja toitest lahutada?
(Muidugi pildil "kivisse" mineva plussi lahtiühendamine pole kah suurem kunst)


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"

(28-12-2020, 09:02 AM)margus61 Kirjutas:  Kas keegi oskab juhtida tähelepanu võimalikule tekkivale probleemile, kui vanema masina pidurisüsteemis DOT3/4 asemel kasutada LHM+ mineraalset hüdraulikavedelikku?

Peale halva õnne korral punduvate ja seetõttu kinni kiilduma hakkavatele tihenditele ei oska muud pakkuda. Keegi ju ei tea, mida aastate jooksul on sellele vanemale masinale külge riputatud ja kuidas see kõik kompotiona sidrunimahlale reageerib.

Mis selle LHMplussi viskoossusega miinuskahekümne juures saab?

(28-12-2020, 17:22 PM)13piisab Kirjutas:  lõpuks on ka teine jõulutulukeste tellimus postikappi jõudnud.

Küsimus lihtne - kas keegi on sellise ilmselt alaldit + võnkeringikesi (?) sisaldava nn juhtpuldi vilkuvad režiimid edukalt eemaldanud ja õpetanud sellele selgeks ainult pideva põlemise?

Eelmisel aastal sai jah täitsa edukalt ära tehtud, niimoodi distantsilt küll ei oska enam öelda mis ma seal täpselt teisiti ühendasin, aga lihtne oli. Ma muidu elektroonika alal olen rumalapoolne Smile

(28-12-2020, 19:30 PM)13piisab Kirjutas:  Pakk toodud ja üks valgusti lahti pakitud ja nn kala kõhus on asjad kenasti eraldatud: alaldamine, mille järel 200V pinge ning selle järel "kivi" võnkeringikestega.
pildil paremal kaks karva AC (4 kiudu, kuna jadas on ühendatav järgmine) ja vasakul kolm karva DC (kolm, kuna LEDd on kahes grupis).

ehksiis manuse - alt saan pideva toite kätte (+ on niikuinii juba otse ühendatud. Ma laisk inimene (ja tulukesi on pealt kümne) - ega ju sillaga paralleelseid "võnkeringe" ei ole vaja toitest lahutada?
(Muidugi pildil "kivisse" mineva plussi lahtiühendamine pole kah suurem kunst)
Pakun, et need 2 kolmejalgset lülitavadki tolle 'kivi' juhatusel kahte lambiringi sisse.
Ma joodaksin need üldse minema ja ühendaksin alaldi (too neljajalgne) väljundist '-' otse lambiringide otste peale ehk kolmejalgsete väljundisse. Ülevalt vasakult tolle '184' kirjaga jublaka, kust nuhtluseks olev kiviplönn oma toite saab, viskaks ka minema.

(28-12-2020, 20:39 PM)v6sa Kirjutas:  
(28-12-2020, 09:02 AM)margus61 Kirjutas:  Kas keegi oskab juhtida tähelepanu võimalikule tekkivale probleemile, kui vanema masina pidurisüsteemis DOT3/4 asemel kasutada LHM+ mineraalset hüdraulikavedelikku?

Peale halva õnne korral punduvate ja seetõttu kinni kiilduma hakkavatele tihenditele ei oska muud pakkuda. Keegi ju ei tea, mida aastate jooksul on sellele vanemale masinale külge riputatud ja kuidas see kõik kompotiona sidrunimahlale reageerib.

Mis selle LHMplussi viskoossusega miinuskahekümne juures saab?
Õnneks minu vanemate masinate puhul keegi teab täpselt, mis seal sees on. Olen nad laiali võtnud, puhastanud inspekteerinud ja kokku tagasi pannud.

Natuke omandasin teadmisi. Kui Wikipedia infot uskuda (ja antud juhul julgeks), siis ainuke oht oleks jah kummiosade pundumine. Muus osas igati hea vedelik - ei absorbeeri niiskust ja külmaga jääb ka veidi vedelamaks, kui DOT 3 ja 4. Keemistemperatuur pole probleemiks ja see on LHM+ puhul üllatavalt kõrge. 

Igal juhul kevadel täitsin sellega UAZiku pidurisüsteemi ja pole pundumist täheldada olnud. Pirni kaupmees ei julgenud lubada, et kummiosad DOT 3/4 välja kannatavad, BSK (mis on DOT 2) oleks kindla peale minek. See aga on üsna paks, saadavus on ka vilets.

Lootsin, et mineraalõli baasil vedelik on kõige vähem agressiivsem, aga vist on vastupidi ja tahab 'bensukindlast kummist' detaile. Samas mul ühel masinal järelpaigaldatud lattroolisüsteem lubab kasutada võimendi õliks ainult 'petrol based steering fluid' kraami. Selle loogika järgi võiks mineraali baasil olla kõige leebem.

Praegu laua peal aastast '67 suurepärases korras (kroomitud) silindrid ja mansetid kirjadega 'Wagner Lockheed'. Pole nendega midagi juhtunud, kui 20 a. tagasi läbi mere Mõndalaiule sõidetud ja ilmselt tuleb ikkagi edasi kasutada DOT 4 vedelikku. DOT 3 nad on kestnud, aga pole ka enam võtta. Ja LHM+ puhul on oht asi peesse keerata, kui osutub, et mansettide materjal seda ei kannata. Testimine ka keeruline.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 24 külali(st)ne