Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

Vahendan muret, kas keegi oskab soovitada kohta kust saaks hammaslati sellisele 1962. a. pingile токарно-винторезный станок ТВ-320
 
Tsitaat:Hammaslati näitajad:
 
16 mm laiust
25 mm kõrgust
Hambad M2 
700 mm pikkust.
 
Vana hammaslatt on otsas, kunagi ammu juba ka ümber pööratud. Isa proovis hammastele peale keevitada ja parajaks siluda, aga tulemus ei olnud hea.

Tegeledes ristikuseemnega ja 218-ga, siis ma pean ka nentima, et töötav ja katuse all olev on parem, kui mittetöötanud ja viis aastat õues olnud. Kusjuures tavaliselt inimeste mälu on veel petlik ja viis on pahatihti plussiga. Loomulikult, kui aega on, vaata see tähelepanelikult üle aga kui korralikud katted pole peal olnud ja see kõik on roostes ja pahkunud siis.. mõtle sellele, milline aeg kulub selle masina ennistamiseks. Seejärel mõtle rahalises plaanis. Ma ise viimasel ajal arvutan kõigepealt läbi, mis orienteeruv remonttööde aeg mulle maksab ja seejärel mõtlen, mis kuluosad maksavad. Sest lõppudelõpuks on võimalik oma ajaga ka raha teenida aga suuri remonttöid tehes on see valdavalt kulu. Kus see tasakaal sinu jaoks on?

(26-01-2021, 18:02 PM)honkomees Kirjutas:  Vahendan muret, kas keegi oskab soovitada kohta kust saaks hammaslati sellisele 1962. a. pingile токарно-винторезный станок ТВ-320
 

Moodul 2 ja laius 16 on kataloogis täitsa olemas: https://info.maedler.de/Article/24160100
Ainult et kõrgus on 20. Kui see sobib, siis Alas-Kuul toimetab kätte sealt kataloogist.

(26-01-2021, 15:34 PM)aavu Kirjutas:  
(26-01-2021, 15:02 PM)muska71 Kirjutas:  tsentrifugaal sidur ei toimi,tühikäigul veab kaasa ja pööretel libiseb kui koormus taha tuleb,kellegil kogemusi?tegin tõukekelgule mootori,aga ei toimi.võtsin ka siduri lahti ja vedrud asjad terved kõik visuaalselt.
сцепление центробежного типа не работает 
Uuri ise nende vastuste seast. Pole ju marki ega isegi riiki mainitud, kus see sidur on valmistatud. Vene sapaka pealt, mõne tööriista küljest?
ega marki ja riiki ei tea isegi.sai ostetud kelk koos mootoriga millel oli rihmülekanne ja selline mis ei saagi töötada siis asendasin rihma iz ketiga ja iz-ilt ka ketirattad.115kg kärss istus seljas kah.

(26-01-2021, 16:38 PM)saarrand Kirjutas:  
(26-01-2021, 13:03 PM)v6sa Kirjutas:  
(26-01-2021, 12:12 PM)saarrand Kirjutas:  Kas keegi oskab aidata Petkus teraviljasorteeride teemal. Mis vahe on aparaadil K523 ja K218? Nad näevad välja juba väga erinevad, olen ka mõlema masina kõrval seisnud, aga  emb-kumba võiks olla nii 50t vilja jaoks parem valik?

Kuniks tulevad kogenumad (ma olen mõlemaga väga vähe ise tötöanud), siis kiire kommentaar.

K531 Gigant seedib väidetavalt ära tunnis kuni 3,5 tonni teri. No tegelikult oleks hea mitte üle 2 arvestada. Ehk 50 tonni läbiloksutamiseks kulub nädal. Koos triööriplokiga on väga hea seemnevilja puhastamise priboor. Ilma selleta on sisuliselt äge tuulamismasin.

K218 on pool eelmisest, kuna triööre pole kompletis. Äge tuulamismasinSmile, millel umbes sama tootlikkus. Lihtsalt K218 ei suuda kõike seda, mida suudab K531, aga samas suudab töötada ka suure läbislaskega tuulamismasinana, mille jaoks K531 on liiga kallis ja peen riist.

Parem valik on see, mis on olemas ja mida on vaja vähem remontida. Enamus müüdavatest on kas juba surnud või kohe suremas. Arvesta, et sõelte komplekt on kallim, kui kosu ise. Täiskomplektne K531 on sisuline mõte siis, kui soovitakse kvaliteetset seemnevilja saada. Söödaviljast umbrohuseemnete väljasõelumiseks on liiga äge, aga kahe sõela ja sobiva tuulega teeb selle töö loomulikult ära. Nii, nagu Maybachiga võib vabalt paari segukotti vedada.
Hea kuulda. Teema tekkiski sellest, et juba pikemat aega on plaanis soetada, aga pakkumisel on K218, mis on täiesti uus ja kasutamata - puudu sõelad ja mootor  ning mingid pisiasjad veel ning seisnud viimased 5 aastat õues. Teine on K531, on komplektne ja sõelad sees, mootor vahetatud. Aga viimast on kasutatud 30 aastat igal aastal ca 100 tonni vilja läbi laskmiseks.
Millest jutt 523 või 531???

(26-01-2021, 22:38 PM)mutikas Kirjutas:  
(26-01-2021, 16:38 PM)saarrand Kirjutas:  
(26-01-2021, 13:03 PM)v6sa Kirjutas:  
(26-01-2021, 12:12 PM)saarrand Kirjutas:  Kas keegi oskab aidata Petkus teraviljasorteeride teemal. Mis vahe on aparaadil K523 ja K218? Nad näevad välja juba väga erinevad, olen ka mõlema masina kõrval seisnud, aga  emb-kumba võiks olla nii 50t vilja jaoks parem valik?

Kuniks tulevad kogenumad (ma olen mõlemaga väga vähe ise tötöanud), siis kiire kommentaar.

K531 Gigant seedib väidetavalt ära tunnis kuni 3,5 tonni teri. No tegelikult oleks hea mitte üle 2 arvestada. Ehk 50 tonni läbiloksutamiseks kulub nädal. Koos triööriplokiga on väga hea seemnevilja puhastamise priboor. Ilma selleta on sisuliselt äge tuulamismasin.

K218 on pool eelmisest, kuna triööre pole kompletis. Äge tuulamismasinSmile, millel umbes sama tootlikkus. Lihtsalt K218 ei suuda kõike seda, mida suudab K531, aga samas suudab töötada ka suure läbislaskega tuulamismasinana, mille jaoks K531 on liiga kallis ja peen riist.

Parem valik on see, mis on olemas ja mida on vaja vähem remontida. Enamus müüdavatest on kas juba surnud või kohe suremas. Arvesta, et sõelte komplekt on kallim, kui kosu ise. Täiskomplektne K531 on sisuline mõte siis, kui soovitakse kvaliteetset seemnevilja saada. Söödaviljast umbrohuseemnete väljasõelumiseks on liiga äge, aga kahe sõela ja sobiva tuulega teeb selle töö loomulikult ära. Nii, nagu Maybachiga võib vabalt paari segukotti vedada.
Hea kuulda. Teema tekkiski sellest, et juba pikemat aega on plaanis soetada, aga pakkumisel on K218, mis on täiesti uus ja kasutamata - puudu sõelad ja mootor  ning mingid pisiasjad veel ning seisnud viimased 5 aastat õues. Teine on K531, on komplektne ja sõelad sees, mootor vahetatud. Aga viimast on kasutatud 30 aastat igal aastal ca 100 tonni vilja läbi laskmiseks.
Millest jutt 523 või 531???
Minu viga, ikka 523 jah!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 

Säärane siis:
https://www.kuldnebors.ee/50075813

Vat need on omavahel võrreldavad tõesti.

Aga arvamus jääb endiseks: töö tegemiseks võta see, mis on paremas seisus ja komplektsem. Harrastusena taastamiseks võta ikka vanem 218 etteSmile

Kas kusagil on veel seismas tervikuna või jäänustena poolhaake versioon autost Gaz-51/63 ehk siis, Gaz-51P või Gaz-63P? Võib ka privaatsõnumina märku anda. On mõned küsimused tekkinud.

(27-01-2021, 10:30 AM)v6sa Kirjutas:  Säärane siis:
https://www.kuldnebors.ee/50075813

Vat need on omavahel võrreldavad tõesti.

Aga arvamus jääb endiseks: töö tegemiseks võta see, mis on paremas seisus ja komplektsem. Harrastusena taastamiseks võta ikka vanem 218 etteSmile
Kas sa oskad viidata ka mõnele andmestikule (või tead ise pajatada), milliseid sõelu eri kultuuridega kasutatakse?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 

Hindrek Older on koostanud säärase asja: Teraviljakasvataja käsiraamat. Kehtib jämedalt praegugi.

https://www.vanaraamat.ee/Koostanud_Hind...632-96.htm

Kui paned mulle PT peale kapi koordinaadid, saan ühe saatekulude vastu eraldadaWink

Asi, mida mul ei ole, aga millest oleks ilmselt praktilist kasu enamgi, on Arvi Kallase koostatud "Teravilja koristusjärgne töötlemine"

https://www.vanaraamat.ee/Arvi_Kallas_Te...314-96.htm

Tõsi, seal ei ole uuemaid asju, ainult üldpõhimõtted.

Teravilja kvaliteedinõuded leiad näiteks siit:
https://www.taluvili.ee/teravilja-kvaliteedinormid

Loogika on see, et kaubaline kraam peab tulema II sõela pealt. Jäme praht peab jääma ülemisele (ja sealt kolima sobivasse kohta). Peenike prügi peab minema III sõelale (või libaslauale, kui kaks sõela ongi). Kergem kraam peaks välja aspireeritama (tõmmatakse kaasa) õhuvooga.

Teraviljasorteeri kasutamine on maru tüütu tegevus, sest õhu niiskuse, temperatuuri ja viljapartii ühtlikkuse muutus tähendab pidevat (peen-)seadistamise vajadust.

523 on mul mingid aastad töös,nii eel kui järelsorteerimiseks.
Peale ostu kolis kohe BAS-i õue peale.Tehti põhjalik remont,kiidan tööd.
Tel võiks muljetada,trükkida ei viitsi.

Kus on müüa suuremas valikus riidest traktorite vms istmeid? Väga meeldib selline iste: https://www.xn--triistamarket-imba.ee/et...ust-kangas 
Aga need käetoaed vms kõrvaltoed jäävad ette.
Tahan teda sobitada kombainile. PVC jne kattega istete valik igal pool lai, aga just riidest pinnaga meeldib rohkem. Kindlasti peab olema vedrustusega iste.
Või oskab keegi ümbe rlükata, miks kindlasti PVC kate parem on? Smile

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 

(29-01-2021, 17:32 PM)saarrand Kirjutas:  Või oskab keegi ümbe rlükata, miks kindlasti PVC kate parem on? Smile
 Vakstu saab lihtsa(mal)t puhtaks ja ei võta ka vett sisse.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.

(30-01-2021, 20:08 PM)Tegelane5 Kirjutas:  
(29-01-2021, 17:32 PM)saarrand Kirjutas:  Või oskab keegi ümbe rlükata, miks kindlasti PVC kate parem on? Smile
 Vakstu saab lihtsa(mal)t puhtaks ja ei võta ka vett sisse.
aga perse higistab vakstu peal ja talvel on külm. Mulle ei meeldi ka nahksisuga autod ...

Oskab keegi miskit Estrest kosta, selle järgi firma likvideerimisel ja kupüüride liikumist ka pole:
https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12...us-O%C3%9C
Koduleht samas üleval koos toodetega:
https://www.estre.ee/
Plaanis oli Estre vints osta, aga tulevikule ja varuosadele mõeldes tuleb vist miskit muud vaadata. Kosmosejaamaga muidugi tegu pole, saab tavaliste lukksepa oskustega ka vajadusel see seade elus hoitud. Aga ikkagi.

(30-01-2021, 20:18 PM)honkomees Kirjutas:  
(30-01-2021, 20:08 PM)Tegelane5 Kirjutas:  
(29-01-2021, 17:32 PM)saarrand Kirjutas:  Või oskab keegi ümbe rlükata, miks kindlasti PVC kate parem on? Smile
 Vakstu saab lihtsa(mal)t puhtaks ja ei võta ka vett sisse.
aga perse higistab vakstu peal ja talvel on külm. Mulle ei meeldi ka nahksisuga autod ...
- ja mulle ka! Puitdekoor, täisnahk sisu ja see pidevalt "käskiv tädi"- no mitte ei lähe peale. Riide eelis on ka kurvides, sest püsid (autol)
paremini pulkade taga. Endal taat tegi neljakümnele Volvo 850 esiistmest (seljatugi oli vaja natuke madalamaks teha)- üks on veel üle.

Aga Estres olid mingid jamad juba ammu, töötasin 93´-95 seal territoorjumil- aga hingitseb siiani.
Minu vennal on ammu see vints ja kiidab. Järelturul ma ka ei ole neid näinud, kuigi müüdud on neid vist palju.

Tekkis probleem diiselmootori käivitamisega, äkki kellegil ideid?
Tegu siis iidse perkins 4.108 mootoriga tõstukiga. 
Plokisoendus on järel, nii et radikas ka soe, pihusti torud teed lahti, kütet pritsib. Muu küttesüsteem tundub ka nagu toimivat.
Starter vurab ka ringi piisavalt, aku täis laetud ja oluliselt suurem kui originaalis. 
Aga ei ole lubanud kordagi, proovisin ka brake cleaneriga, ei lubanud ega ka lagisenud kordagi.
Summutist vahepeal hakkab tumedamat viskama, muidu rohkem valge/hall.
Nädala alguses toimis kõik veel. Oli soojas garaazis kus tehti natuke hooldust, seal läks käima ja sõitis ise kohale probleemideta. Nüüd mõned päevad õues olnud.
 Mida veel kahtlustada, kas sai kompressioon kuhugi kaduda nii äkitse. Muidu sellistes tingimustes kus mootor soe on tegu nii öelda poole pöörde pilliga.

(30-01-2021, 23:59 PM)Kult Kirjutas:  Tekkis probleem diiselmootori käivitamisega, äkki kellegil ideid?
Tegu siis iidse perkins 4.108 mootoriga tõstukiga. 
Plokisoendus on järel, nii et radikas ka soe, pihusti torud teed lahti, kütet pritsib. Muu küttesüsteem tundub ka nagu toimivat.
Starter vurab ka ringi piisavalt, aku täis laetud ja oluliselt suurem kui originaalis. 
Aga ei ole lubanud kordagi, proovisin ka brake cleaneriga, ei lubanud ega ka lagisenud kordagi.
Summutist vahepeal hakkab tumedamat viskama, muidu rohkem valge/hall.
Nädala alguses toimis kõik veel. Oli soojas garaazis kus tehti natuke hooldust, seal läks käima ja sõitis ise kohale probleemideta. Nüüd mõned päevad õues olnud.
 Mida veel kahtlustada, kas sai kompressioon kuhugi kaduda nii äkitse. Muidu sellistes tingimustes kus mootor soe on tegu nii öelda poole pöörde pilliga.
Õhtust!

Kõigepealt oleks hea teada, et mida näpiti.
Pihustitorudest võib ju tulla, tähtsam oleks vaadata, kas ka läbi pihusti lööb. See mootor tahab saada külmalt käivitusküünalt ja isegi mitmendal katsel ei pruugi käivituda. Aga soojalt peaks kohe minema. Kui muidugi klapid peavad ja ülejäänud osa ka veel heas korras.  Põhilised jamad on külmaga kõiksugu torude, settepottide jne. ühenduskohad, samuti oleks tark panna voolikute vahele tagasivooluklapp. Originaalid on juba ammuilma väsinud.
T.

(31-01-2021, 00:12 AM)Talupoeg taluja Kirjutas:  Kõigepealt oleks hea teada, et mida näpiti.
Pihustitorudest võib ju tulla, tähtsam oleks vaadata, kas ka läbi pihusti lööb. See mootor tahab saada külmalt käivitusküünalt ja isegi mitmendal katsel ei pruugi käivituda. Aga soojalt peaks kohe minema. Kui muidugi klapid peavad ja ülejäänud osa ka veel heas korras.  Põhilised jamad on külmaga kõiksugu torude, settepottide jne. ühenduskohad, samuti oleks tark panna voolikute vahele tagasivooluklapp. Originaalid on juba ammuilma väsinud.
T.

Mootor käis küljest ära, oli mingi teema käigukasti ja mootori vahel. Ülejäänud asjad olid väike tuuning russi juppidele: õlirrõhunäidik, temp andur/kell jms. Mootor läks korduvalt peale seda käima ilma suurema draamata.
 Küttesüsteemi on ka natuke ratsitud uuemate asjadega, nii et enne kõrgsurve pumpa ma ei kahtlusta esialgu midagi.

Kas KÕIK pihustitorud löövad võrdselt ja äkiliselt?

Sel on veel suretushoovaga pump? See on õigetpidi küljes ja tööasendis?

Kui mootor maha käis, ega juhuslikult midagi sisselaskesse tropiks pandud? Kas see ära ka võeti?
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 44 külali(st)ne