[juss]

Kas ja palju see ka pumba kestvusele mõjub ei tea muidugi.
Pole veel uurinud palju rootorpumbale lubatud on, kuid justkui mäletan nagu oleks mingid pihustid 260bar olnud tehase manuaali järgi.

Ei tee selline avanemise rõhk pumbale midagi eriti veel nii suure pihustiga.
Kui sa pumba sisu pole ümber teinud siis ei anta ka nagunii kogu kütuse kogust mis 10mm oleks võimeline andma.
Mul igapäeva liikuril on tehasest juba pihusti avanemise surve 220/300 (eelpritse/põhipritse) Praeguseks see tõsteud 250/330 peale kuna kasutusel on suuremad pihustid (65% kuid originaal 10mm pump).
Tehase poolt on vist kõige " karmima" koormusega pump automaatkastiga masinal millel on kasutusel 11mm plunser, äkilisem ja suurema tõusuga nukaplaat ning üsna pisikesed pihustid.
Sõiduauto peal pigem rõhutaksegi suurimale pihustussurvele kuna pöörispea peaks suura seda tekitada ligi 1000bar. Mida suurem on plunsri jämedus ja selle käik seda suuremat maksimum pihustus survet saavutatakse. Samas alati kasutatakse võimalikult väikeseid pihusteid, et säiliks hea pihustuse kvaliteet ka väikese koguse juures.

Kunagiaeg kui igav oli siis arvutasin läbi kõik vene masinate kütusekogused vs pihusti suurused vs maksimum mootori pöörded. (piirdus see küll ainult kuni esimese 245 mootorini)
Mida rohkem mootor pööret tegi seda lühem oli pihustuse aeg (kui õieti mäletan siis jäi see 6-9 väntvõlli kraadi sisse)
Lääne masinatel on see kuni 30 kraadi...

[2715]

Täna, peab mainima oli traktoriga päris huvitav liigelda mägieestis...
Paar tõusu jäid muidu vallutamata kui pidi mootorile pöördeid juurde keerama et üles saada...
3000 pöördega hakkab turbo ka tõsiselt puhuma ja korra tegi isegi 1,2 bar ära, kuid libedaga see pigem segab kui jõudu palju.
Igatahes kohale sai ja hakkurile haohunnikud lahti aetud ning sõber tuli ja liivatas tee ka ära.
Juhtus ka ekstreemi, kui libedast tõusust laskudes otsustas soojendusradikas, et tema enam hermeetiline ei ole ja ujutas kabiini kuuma jahutusvedelikuga üle.
Niigi hästi kestnud traktorikaupade asja kohta ja aastast palju puudu ei jäänudki.
Oli ta muidugi juba sünnist õnnetu sest nii külma traktorit pole mul ühtegi olnud ja kuis ta saabki sooja edasi anda kui kärg on ümarad torud, kuhu õhukesed alumiinpleki lehed peale torgitud.
Selles poleks midagi erilist kui need plekid läheks torudele tihedalt peale nagu sellisel radikal tavaks mujal ilmas, kuid nad on seal umbes 1mm loksuga...
Nüüd siis läks otsavann paiste ja plahvatas, kuigi radiaatorikork on 0,7 bar, mis ei tohiks olla mingi ekstreemne surve ometi.
Puudustest võiks veel ära mainida, et sidur muutub mingi aja peale raskeks ja midagi hakkab kriuksuma korvil.
Selle vastu saab aegajalt lastud umbes käpa sõrmede piirkonda WD-40, mille peale saabub vaikus ja pedaal jälle kerge.
Ilmselt on käppade sõrmed nii pehmed, et hakkavad vastaspoolega nakkuma.
Kulub ka muidugi midagi seal isuga sest pedaali vabakäik pikeneb iga päevaga ja loodetavasti veab välja vahekasti vahetuseni, kus läheb lamellsidur sisse.
Potentsiaalne murekoht on veel vana malli plokikaas, kus on sees pihustipesad, millest üks lekib.
Sai proovitud teda välja võtta, kuid ei taha teine kuidagi tulla.
Keerme keerasin sisse kuid selle tõmbas maha ilma liikumata ja igaks juhuks ei hakanud praegu tõsisemaid võtteid kasutama et mitte masinat seisma jätta.
Pihustid juba maas olid siis sai nad korra lahti võetud ja vaadatud kuis Hiina otsad end õigustavad ja mingeid kulumisjälgi ei näe ja pihustavad ka ühtemoodi kui paberilehe pealt vaadata.
Huvi pärast vaatasin, et palju saaks survet tõsta aga üle 265bar ei saagi sest vedru keerud lähevad kokku.
Pihustitega on muidugi eriti hea toimetada kui ülevool selline on ja ei pea seda silda iga kord maha võtma kui pihustiga asja.
   

[jsl]

Pihustipesade vahetamiseks kasutasin m20 ankrupolti. Lõikasin umbes 1 cm tagant poolt polti lühemaks, et sügavamalt kinni haagiks.

[Pump]

Me oleme kõik jupid millel belarusi lõhn juures Perikost võtnud. Hando vast veel mäletab kust ta tellis meile kolvi/hülsi komplekti. 
Stendis otsasi katsetades on kütuse kogus suur, mootoril tühikäigul on kütusekogus olematu, suurema surve pihustatakse paremini väikest kogust ja loomulikult käivitus on parem.
Suurema plunsriga saab pihustuse maksimum survet veel tõsta, saab veel väiksemat pihustiotsa kasutada ja saab küttekulu allapoole. Keerispea pumbal saab veel nikkvõlli plaadiga mängida mis annab ka toredaid tulemusi.

Eelsüüte koha pealt võib proovida korralikku küünalt/kärge sisselaskes ja tagasivoolust kütuse peale laskmist mida reguleerib termolüliti nii nagu on paljudel läänemasinatel asi lahendatud.

Mind huvitaks samuti euro 4 kolvid.

[lauren]

Paaril 82-el sellist soojendust kasutanud.
https://www.pmkaubamaja.ee/et/12b-3-3-b-tenere-c.html
Poola kabiini lükkas täitsa palavaks, tekkis vajadus soojenduskraani järgi toas.

[Daff]

Paar tõusu jäid muidu vallutamata kui pidi mootorile pöördeid juurde keerama et üles saada...
3000 pöördega....

Palju üldse kannatab pöördeid välja võtta, et veel normaalselt käib mootor???
Kuna süütenurk segama hakkab?

Kunagi üritasime D-144 välja võtta mis annab aga siis  tekkis vajadus süüdet reguleerida kõrgematel pööretel. Aga siiss olid vaesed ajad ja kogemuste vahetamine olematu võrreldes tänasega.

Ja sellest WD-40 ning sellega kriuksumise eemaldamisest. 
Mul hakkas Scanni iste aukude peal kriuksuma. Kui seda Wd-d lasin läks asi veel hullemaks. Umbes tunnikese oli vait pärast jookse või auto kõrval. 
Päästis mingi jalgratta ketisprei.

[huvi5]

Wd40 pesu omadused liiga head, kipub allesjäänud plastse määrde maha pesema. Keti õli võiks tõesti oma kleepuvusega omal kohal püsida. Üli hea ronimisvõimega on waxoil vahamääre. Roostes polte aitab hästi ka lahti leotada, vaha näib pinnale jäävat, aga tegelikkuses vaikselt poeb vahele ikka. Saab stokkerist.

[honkomees]

CRC Multilube Pro on ka sihuke, rasvane, jääb pinnale kiht

[2715]

Palju üldse kannatab pöördeid välja võtta, et veel normaalselt käib mootor???
Kuna süütenurk segama hakkab?

Kunagi üritasime D-144 välja võtta mis annab aga siis  tekkis vajadus süüdet reguleerida kõrgematel pööretel. Aga siiss olid vaesed ajad ja kogemuste vahetamine olematu võrreldes tänasega.

Ja sellest WD-40 ning sellega kriuksumise eemaldamisest. 
Mul hakkas Scanni iste aukude peal kriuksuma. Kui seda Wd-d lasin läks asi veel hullemaks. Umbes tunnikese oli vait pärast jookse või auto kõrval. 
Päästis mingi jalgratta ketisprei.

Palju kannatab?
Isiklikult üle 3000 ei ole kunagi lasknud ja seda ka korraks, kui on vajadus.
Esimene piiraja on klapivedrud ja väljalaskeklapp, mis ei jõua kolvi eest ära ja kui kolb selle kinni lööb kuluvad poolkuud või isegi tulevad välja ja kukub klapp silindrisse.
Eks ta ikka tahab varasemat pritsenurka kui optimeerida kõrgele pöördele ja sel mootoril on hoorattal isegi teine auk, mille järgi pritsemomenti panna automootorina.
Muidugi rootorpump keerab ka pritsemomenti varasemaks ja seda probleemi ei ole täheldanud.
Ilma turbota iseimeval mootoril ja ka TKR6 turboga pole üle 2000 pöörde mingit jõudu ja kasu on kõrgemast pöördest vaid siis, kui on vaja midagi inertsiga ületada või läbida.

Määrimise kohapealt täiesti nõus, et see WD40 pole mingi määre, kuid siduri käppadele just seda sihtida on pea võimatu ja see vähemalt ei pane sidurit libisema.

Hetkel käib üldse mõttetöö, et kas jätkata laiba mõnitamisega või võtta eeskuju Ukraina seltsimeestelt ja panna Mersu mootor hoopis peale, mis tundub üsna vähese võitlusega õnnestuvat.

Huvitav seik ka:
Mingi hetk, kui õlirõhk tundidega langes alla 1bar tundus juba, et selle mootoriga lõpp aga lohutuseks proovisin reduktsiooniklappi peale keerata, mispeale rõhk tagasi tuli.
Selgus, et kuna miski ei fikseeri reduktsiooniklapi reguleerkruvi suudab see end tasapisi lahti kerida kuni jõuab välimise korgini.
Kui veel peaks end maha kerima tuleb talle mingi fikseerimisviis välja mõelda.

[meli666]

See õlisurve teema siis selle tsentrifuugi asemele käiva filtrikorpusega seoses?
Sai ka just antud asi külge ja tuleb vist küüsi närima hakata.
Keermeliim oleks lihtsaim variant. Loeb reguleerpoldi pöörete arvu väljakeerates ära ja liimiga sama arvu sisse tagasi. Kui vaja korrigeerida, siis võib tekkida jant.
Mersu mootori võib ju panna, aga nii suures ulatuses ehitamisega mõtet ei teki, et lääne miskine trakats oleks algmaterjaliks parem? Muidugi vaeva on nähtud praegusega meeletult.

[v6sa]

...
Selgus, et kuna miski ei fikseeri reduktsiooniklapi reguleerkruvi suudab see end tasapisi lahti kerida kuni jõuab välimise korgini.
Kui veel peaks end maha kerima tuleb talle mingi fikseerimisviis välja mõelda.

Sobiva pikkusega kummivooliku jupp korgi ja kruvi vahele pingesse?

Südamedoonorlus on variant. Aga puristidele see muidugi ei meeldi. Niigi on seal kapitalistlikku küüneviha paljuvõitu sees juba.

[I.A]

Omal on 8800 tundi teehoolduses töötanud 82.1, ilma vileta küll. Mootori sisikonda ei ole siiamaani näpitud, ilmselt "kamaziõli" pole näinud. Ka kaanetihend on veel tehase oma,sh kõrgsurvepump. - 16 läks veel ilma plokisoojata käima. Loterii värk vist..

[2715]

Omal on 8800 tundi teehoolduses töötanud 82.1, ilma vileta küll. Mootori sisikonda ei ole siiamaani näpitud, ilmselt "kamaziõli" pole näinud. Ka kaanetihend on veel tehase oma,sh kõrgsurvepump. - 16 läks veel ilma plokisoojata käima. Loterii värk vist..

Metsaga tegeledes oli kolm traktorit ja suuremaid probleeme oli ka siis, kuid üht asja reeglina teist korda ei pidanud tegema.
Käigukast sai alati esimese asjana ära tehtud ja kui ise ei lõhkunud kestis see kõigil kuni müügini.
Muidugi esimesel masinal oli juhus, et hüdropumba lülituse kuul kukkus kasti ja vaatasime, et väike asi ja küll ta omale koha leiab, kuid ta leidis selle koha jõuvõtuvõlli hammasratta vahel...
Teisel traktoril murdus aga see võll ära mis difrist tuleb ja suurt tagasilla hammasratast veab.
Igatahes hakkasid kohalikud mulle käigukaste remonti tassima sest teise remontija kastid üle aasta ei kestnud.
Vana jättis nimelt käbivõlli laagritele lõtku ja nii kulub ära 9 käigu lülitus ning hakkab seda välja viskama ja see viga oli neil kõigil ostes.
Käivitumist üldistada, siis esimene traktor käivitus külmaga eriliselt halvasti ja ei parandanud seda ka mootori remont.
Teine oli eksporti mõeldud esimese põlve turbomootoriga, kus suur turbo oli kapoti all ja summuti tuli läbi kapoti välja.
Turbo õlitusel oli veel eraldi Lada filter vahel ja Motorpali kõrgsurvepump peal.
Sellele ei tähendanud külm midagi ja -27c läks ta käima oma 24v starteri jõul.
See mootor oli nii hea, et peale õlivahetuse ei pidanud sellega midagi tegema.
Viimasena ostetud oli vähe probleemsem ja seal sai mootor remondi kuna õlisurve oli väga madal ja nukkvõllipuksid ringi tõmmanud.
Põhjus oli joodisest lahtitulnud õlitoru pumba ja ploki vahel.
Uus toru läks samuti nädalaga ja pikuti pooleks ning ostetud sai traktorikaubast Võrus.
tundub, et 2008-2010 läkski asjade kvaliteet eriliselt käest ära ja kooliraha lisatööna sai ikka päris palju maksta.
Ei tulnud ju algul selle pealegi, et kaanetihend võib lekkida läbi tihendimaterjali õli jahutusvedelikku sisse ja klapil kukub pea otsast kui maha pillad...

[2715]

Järgisin isand V6sa soovitust ja panin klapile kummivoolikust jupi taha, kuna see ikka oskab end kuidagi just poolsooja mootoriga maha kruvida.
Nüüd ta sellega kindlasti enam hakkama ei saa...
Soojendus sai ka ringi tehtud Lada radiaatori peale, mis on hea robustse ehitusega ja mis põhiline, tal on pikiribad, mida saab lihtsalt puhastada.
Tänapäevased radikad kipuvad väga peene kärjega olema ja neid nii lihtsalt ei puhasta.
Kõigepealt et mitte ise käiaga plekki saagida tegin kiirelt joonise ja sõber lõikas välja radika karbi.
   
Kindlasti poleks seda nii kiirelt ise välja nikerdanud.
Pisut keevitust ka sai peale määritud ja radikas sisse.
   
   
Radikas käis veel lahti enne ja sai tunda 80% HCI katlakivi ja mustuse vastast mõju, mille tulemusena oli asi seest nagu uus.
Said ka sisendid ümber tehtud sest Lada radika konstruktsiooniline möödalaskmine on, et toru ei ole radika ülemises servas ja seega jääb sinna õhk kahe paari torude jagu mis sooja ei annaks.
Katsetused veel tegemata sest soojenduskraan sai uus tellitud, kuid kes näeb külma ilmaga kedagi sinise traktoriga särgiväel ei peaks ehmuma, et see puhta lolliks läinud vaid seal ongi sees soe.

Väga tark kirjatükk just ei tulnud, kuid selline ta sai.

[v6sa]

Juba koostatud radika pilt koos poroloonpehmenduste ja keermelatiletõmmatud kummivoolikujuppidega on tervet postitust väärt.

Kas mainitud pleki tegi sõber eskiisi järgi käsitööna või tekkis miskine digijoonis, mida saab vaevata tiražeerida? Jah, küsimusel on tagamõte

[madis132]

Ei mäleta kas tolkorral särgipeal lund lükati aga väga ebatavaline oli näha kuidas lund lükates ja aegajalt edasi tagasi manööverdades juht mitte kordagi ei pidanud istumisasendit muutma , käigu vahetus hetkega , sahk üles alla ja töötehtud nagu nipsti . Enda väiksekabiiniga russa peal sellist luksust kõrvalvaatajale ei paku . Objektilt minema liikudes vajutasid veidi pedaali , traktori tagatule veel paistsid ja seljataha ei jäänud mitte mingit nn ööd . Põnev lugeda et sellise põhjalikusega asjasse suhtutakse !

[2715]

Juba koostatud radika pilt koos poroloonpehmenduste ja keermelatiletõmmatud kummivoolikujuppidega on tervet postitust väärt.

Kas mainitud pleki tegi sõber eskiisi järgi käsitööna või tekkis miskine digijoonis, mida saab vaevata tiražeerida? Jah, küsimusel on tagamõte

Ikka on joonis olemas.Ise tehtud ka ja puha ning nüüdsest soovijatele tasuta saadaval.
https://www.upload.ee/files/12955807/Soo...a.dxf.html
Mis aga Belarusiga lumetõrjesse puutub, siis ennast häirib et jagaja kang ja käigukang on sama käe all.
Sel ajal kui käiku vahetada oleks vaja sahka tõsta, kuid ühe käega ei saa korraga.
Muidugi mingi hetk saab see liigutus kätte et just traktor veereb viimase pool meetrit sidur all ja see hetk kui peatub läheb sekundiga tagasikäik sisse ilma mingi raksuta ja hetkel kui traktor nõksatab tagasi saab siduri üles lasta ja kohe sahka tõstma.
Vene kõrgsurvepumbaga see trikk ei tule kuidagi välja sest regulaator nii massiivne, et ei jõua reageerida ja sureb välja või peab pöörded üleval hoidma.
Praegu ta teeb seda täiesti automaatselt 650 mootoripöörde juures.
Muidugi käigukangil puuduvad ka täielikult lõtkud ja käiguvahetusel on kangi asend keskel alati fikseeritud ning tagasikäigule läheb pea automaatselt kui keha peatumisel nõksu teeb.
Vaja vaid kang paremale pinges hoida ja sama asi juhtub tagasikäigult 6 käigule vahetades.
Suitsemise kohapealt aga olen veendunud musta suitsu vastane kui mootori täit võimsust ei kasutata.
Ilma suitsuta püsib mootoriõli puhas ja kuna paak väike ei pea nii tihti tankima.

[v6sa]

....
Suitsemise kohapealt aga olen veendunud musta suitsu vastane kui mootori täit võimsust ei kasutata.
Ilma suitsuta püsib mootoriõli puhas ja kuna paak väike ei pea nii tihti tankima.

Jätame selle koha nüüd ilusti meelde, kuna siin on tõde sees.
Väga harva on tegelikult vaja kogu pöördemomenti.

[Daff]

Must suits on puhas silmailu. Praktiline väärtus minu arust küll  puudub.

[muska71]

must suits peaks ju põlemata kütus olema?vähemalt puiduga küttes näitab must suits,et hapniku vähe.