[2715]

must suits peaks ju põlemata kütus olema?vähemalt puiduga küttes näitab must suits,et hapniku vähe.

Must suits, mis sisaldab tahma on tõesti põlemata kütus ja raisatud energiaallikas ning ei erine see ka puidu põletamisest, kuid hapnikupuudus on siin suhteline sest teoorias võib seda silindris piisav kogus olla, kuid seda ei saa kasutada kui kütus ei satu sellega kokkupuutesse.
Just selle nüansi pärast tehaksegi meeletut arendustööd, et pihustada kütus võimalikult peeneks ja võimalikult ühtlaselt põlemiskambrisse laiali.
Saavutada on seda aga üsna keeruline ja selleks on leitud erinevaid meetodeid.

Algul näiteks kasutati eelkambritega diisleid(näiteks MTZ-50), kuna seal pole pihustuskvaliteedil määravat tähtsust.
Pihustid on seal reeglina madala rõhuga, 100-130bar ja kütuse väga peeneks pihustamine on isegi ebasoovitav sest põlemine algab järsult ning selline mootor teeb iseloomulikku laginat madala koormuse ja pööretega, kus kütuse põlemiseks jätkub kambris olevast õhust.
Suuremal kütuse etteandel sellest ei jätku ja põlemata kütus paiskub väiksest suudmikust kolvi peale, kus on reeglina mingid sooned mis suunavad põlemissaadused silindri kaugemasse ossa, kus on õhku kütuse lõpuni põlemiseks.
Seal põleb ta lõpuni ja sellise süsteemi eeliseks on suur põlemiskiirus, kuna eelkambrist väljub see kõik helikiiruse lähedase hooga ja tänu sellele saab mootorile palju pöördeid anda ning kiirekäigulisele mootorile on see parim viis, kuid suurim puudus on käivitamise raskus suure pinna tõttu mis õhku jahutab.

Järgmine variant on "kihtpõlemine", kus kolvil on üsna väike kamber kus kütus pihustatakse üsna sügavasse ja peenesse kambrisse (näiteks MTZ-80) ja kus osa kütust satub kolvi pinnale, kus ta õhus alanud põlemise tulemusel aurustub ja põleb.
Eelistest annab see parima kütuse erikulu kg/hj•h kohta.
Suurim puudus on aga suur sõltuvus põlemiskambri temperatuurist ja seepärast on sel mootoril iseloomulik sinine vine näha madala koormusega ja hea kütuse erikulu suureneb katastroofiliselt ning "must jookseb" kui suurendada mootori võimsust ja pöördeid või ei saavutata töötemperatuuri.
Nimelt väga suur osa õhku jääb klappide peale, kuhu kütus ei satu enne kui kolb juba alla liigub ning siis ei jõua ta enne klapi avanemist lõpuni põleda ja ekstreemsel juhul põleb summuti otsas lõpuni("porgand").

Kõige uuem põlemisviis on suure läbimõõduga ümar kamber nagu mu tehtaval uuel mootoril euro4 kolbidega.
Seal on aru saadud, et tee milline kamber tahes, osa õhku jääb ikka klappide peale ja ei võta põlemisest osa.
Isegi kui klapid kaanega täiesti tasa teha peaks kolvile klapisüvendid tegema, mis teeks sama välja ning tehes kambri võimalikult suure osa silindri läbimõõdust saab seda õhku ära kasutada.
Iseloomulikult on põlemiskamber pihustist eemaldudes järjest laienev, nagu ka pihusti lehvik ja kolvil on pihusti all kõrgendus sest ilma jääks sinna õhk kuhu ei satu kuidagi kütust ja mis ei võta seega põlemisest osa, olles lihtsalt töömahu raiskamine.
Kõik need võtted annavad hea käivitumise, kuna jahutavaid servi pole mis kuuma õhu jahutavad ja võimaldab saada mootorist suuremat võimsust kaotamata ökonoomsuses ja heitgaaside puhtuses.

Sai jälle palju tarka teooriat, mis kedagi ei huvita...

[alrad]

Huvitab ikka. Iseasi mis me selle tarkusega oskame peale hakata. Sul on väga hästi kajastatud teema, alguses lühikese ketiga kokku seotud traktorist on tehtud selline tööloom!

[Talupoeg taluja]

Huvitab, huvitab.
Omalt poolt lisan niipalju, et olen kuulnud, et soomes hinnatakse 50 mootorit rohkem, kui 80 oma. Olevat kõrvale sõbralikum. 80 mootoril meeletu ragin järel... 50 mootor käib tõesti mahedamalt. Ma ise ka ei kavatse oma traktori mootorit ümber ehitada. Las olla.
Mingi aeg mõlgutasin mõtteid 50 mootori ümber, et järsku teeks põlemiskambri kapslitel auke suuremaks... aga ma esialgu jäin kahtlema, et kas see toiming ei tee mitte asja lahjemaks...  Kas on kellegil juba kogemusi?
T.

[Occassion]

Kui vene tehnikast peaks siiber saama siis on veel võimalusi traktori kaasajastamiseks: 
https://youtube.com/channel/UCkeOPFR1BBnwZlt-2__j5sA

Tundub vbl isegi parem ja kindlam variant kui vana mootorit kõpitseda pidevalt?

[I.A]

Reeglina on ka need mootorid "elu näinud"..

[Occassion]

Reeglina on ka need mootorid "elu näinud"..

ega selles osas ei vaidlegi vastu!
Ma pigem pidasin silmas seda, et need vähe kvaliteetsemad ja ka endiselt varuosi saada. Mitte nagu vene tehnikal kus juba normaalseid plokikaane tihendeid jne lihtsalt polegi saada mis kestaks ja muid juppe samuti!
Pigem tasuks nagu mōelda, et ehk kestab paremini? Pole ise küll ekspert!

[2715]

Huvitab, huvitab.
Omalt poolt lisan niipalju, et olen kuulnud, et soomes hinnatakse 50 mootorit rohkem, kui 80 oma. Olevat kõrvale sõbralikum. 80 mootoril meeletu ragin järel... 50 mootor käib tõesti mahedamalt. Ma ise ka ei kavatse oma traktori mootorit ümber ehitada. Las olla.
Mingi aeg mõlgutasin mõtteid 50 mootori ümber, et järsku teeks põlemiskambri kapslitel auke suuremaks... aga ma esialgu jäin kahtlema, et kas see toiming ei tee mitte asja lahjemaks...  Kas on kellegil juba kogemusi?
T.

Pole nagu kuulnud et eelkambri düüsi suurendamine kuidagi mootori omadusi parandaks.
On see düüs sinna ikka selleks tehtud, et saada kambrist väljuva pooleldi põlenud kütusele ja põlemissaadustele võimalikult suure kiiruse et seguneda kolvi peal oleva õhuga ja põleda lõplikult.
Küll aga selle joa suunamine on tähtis et ta võimalikult ühtlaselt klappide alla jääva õhuga seguneks.
Selleks on välja mõeldud igasuguseid kavalaid suunamisi, nagu näiteks esimene pilt netist:

Esiteks on düüs suunatud kerakujulisse kambrisse nurga all, et sinna tekiks keeris ja pihustatud kütus seguneks paremini õhuga.
Teiseks väljub düüsist juga ja kolb tekitab sellest kaks keerist kummagi klapi alla et tõmmata kaasa võimalikult palju seal olevat õhku põlemiseks.
Kunagi sai tuunitud sellist mootorit ja freesitud kolvil olev kamber ovaalseks et surveastet alla saada ja tulemuseks oli diisel, mille max võimsus 6500 pöörde juures tänu bensiinimootori nukkvõllile.
Võimsus sellest ei tõusnud kuid suitsema hakkas rohkem.
Teine versioon oli sama kuju ja sügavama kambriga ning ülemäärane suits oli kadunud.

Mis aga puudutab mootorivahetust siis oleks ennem selle onu tegemistega kursis olnud poleks kindlasti hakanud Belarusi mootorit ehitama ja praegust toorikut ostma.
Nüüd aga on ta garaazis ja prooviks enda harimise mõttes veel korra seda viisakalt käima saada.
Tuleb hea soe ilm, siis võtan teise laiali, pesen kõik asjad puhtaks ja siis selgub mis teha vaja.
Esialgne plaan on väntvõll tasakaalu, kepsud kaalu, kolvid kaalu ja plokile toimivad õlipihustid lisada.
Praegu on nad küll olemas, kuid suunatud nii hästi et enamus õli kolvini ei jõua, kuna pool ringi kui kolb all ja pihustile kõige lähemal pole sellest mingit kasu, kuna väntvõlli vastukaal katab pihusti kinni...

Miks aga mootorivahetus hea mõte on võetakse siin videos üsna hästi kokku.

Ei saada ka sealmaal nende varuosadega hakkama, vibratsiooni kahe mootori jagu ning ka Mersu mootorile on juppe saada.
Hinnad pole küll nagu Belarusil, kuid ka mitte kosmos.
Kestvust ei pea ilmselt võrdlemagi neil kahel mootoril.

[2715]

Kes tahtsid soojendust ümber teha teise radika peale tagasisideks, et nüüd on sees liigagi palav juba kui vesi jõuab 60c kanti ja võimatu sees olla kui temp 90c kandis.
Kuigi Lada radikas on vaid paar sentimeetrit suurem Belarusi omast on küttevõime vahe vähemalt kahekordne.
Üle -10 pole külma olnud, kuid kui enne suutis soojendus vaid leiget õhku puhuda selle temperatuuriga, siis nüüd ei saa küll aru et väljas külm oleks.
Küll aga on süvenemas probleem mootoriga ja täpsemalt see, et mingi sisemise vea kaudu tekib veesärki surve ning probleem süveneb.
Kui enne tekkis paari päevaga väike surve, mis oli tuntav külma mootoriga radiaatorikorki avades, siis nüüd tekib surve juba peale käivitumist...
Samas ei kao jahutusvedelikku ja igaks juhuks saab surve peale tööd välja lastud ning hommikul enne käivitumist võtmega väntvõlli 2 pööret keeratud et mitte kepsu kõveraks lasta kui peaks silindrisse jooksma.
Uut mootorit tuleb igatahes tegema hakata ja selleks on ka samme astutud.
Näiteks euro 4 kolvid hangitud ja toorikul kaas maha võetud töömahu hindamiseks.
Tegevust ikka jätkub, kuna klapid on igaüks eri sügavusel ja vaevalt nad sinna kuluda on jõudnud selle läbisõiduga.
   
Huvitaval moel on ka kolvid eri kõrgusel ja 2 klappi vastu kolbe käinud.
Vahe pole küll suur, kuid 1,3mm on täiesti mõõdetav suurus.
Vända käik on küll õige sest üleval ja all mõõtes tuleb teepikkuse vahe alla 0,1mm mis võiks ka mõõteviga olla.
Järelikult on erinevus kas kepsudes või kolbides, mis selgub kui lõplik osandamine teha.
   
Vana ja uue kolvi võrdlus:
   
Kuna klappide vastu kolbi käimine pole seletatav ainult klappide ja kolbide kõrgustega ning vahed olid lubatu piires võib kahtlustada, et nukkvõlli nukid on valesti lihvitud.
Neid kõiki asju on vaja uurida ja mõõta, mis võtab oma aja ja lõpuks võiks ikkagi mõne teise mootori peale tõsta ja selle aja kuidagi teisiti ära kulutada...
Niisama kokku ka ei hakka juba põhimõtte pärast viskama et kuidagi põriseb ja väriseb.
Mersu mootoreid aga polegi nii lihtne saada...
Küll ühel on plokk lõhki, teine nii kulunud et õlivarras ei püsi sees ja kolmas seismisega kinni jäänud...
Kuna aga pildid on läinud siit teemast, siis võtsime kätte ja allesjäänud piltidest mingi ülevaade mismoodi see toode valminud on siiani.

[Pump]

Olen ka mersuvana jälginud- sigalahe! Olen ka juba mersu mootorit otsinud.

[Kult]

Mis värk selle mersu mootoriga on, ma ei saa vene keelest väga aru. Kas sobib suht otse asemele või mis seal head on. On ju teisi sarnase kubatuuriga ja kilovattidega(juhul kui sain aru et 5.9l) mootoreid küll - volvo fl6 5.6, daf cummins 5.9 jne. Veoka lammarisse lähed siis mootoreid jalaga segada, hinna kohta muidugi ei tea, aga arvan et ostja võib dikteerida hinda hetkel.

[v6sa]

Venelased usaldavad mersut.   Fašistisiga küll, aga tehnikat teha mõistab, peab isegi paadunud russ tuninstama. Ning eks neid on ka lademes sealpool.

Otse ei istu midagi, vaheplaadiga saab paljusid asju külge pookida. Ole ainult mees ja hakka paaritama.

Omaette teema on see, kui hea mõte on alamõõdulisele jõuülekandele (tuletame meelde, see loodi omal ajal 4,5 liitrise 50 kW paja otsa) kaks korda võimsam külge pookida. A noh, teha saab paljutki.

[Occassion]

Mis värk selle mersu mootoriga on, ma ei saa vene keelest väga aru. Kas sobib suht otse asemele või mis seal head on. On ju teisi sarnase kubatuuriga ja kilovattidega(juhul kui sain aru et 5.9l) mootoreid küll - volvo fl6 5.6, daf cummins 5.9 jne. Veoka lammarisse lähed siis mootoreid jalaga segada, hinna kohta muidugi ei tea, aga arvan et ostja võib dikteerida hinda hetkel.

Ju siis on piisavalt väike ja ei võta niipalju ruumi? Või siis lihtsalt on neil seda jalaga segada sealmaal? Pole ka seal videotes sellekohast selgitust olnud (mina pole veel kuulnud miks just mersu mootor).
Eks tulebki võtta see mis kõige lähemal ja pommikindlam mootor tundub. Cummins oleks muidugi eriti hea   Vahetuse põhjus oli lihtsalt suur puudus kvaliteetsetest varuosadest ja mida aeg edasi seda vähemad neid enam ka tulemas on!

[Urmet24]

See Mersu mootor on ju kasutusel nii unimogil, kui Mersu enda traktoril, see fasttrack.

Ehk siis ongi oma olemuselt traktori mootor samamoodi

[uko]

No aga 5.9 qumminsi väiksem 4silindriga vend oleks ju ka paras.Mahtu minu arust oli ka midagi pealt 4ja liitri
.

[2715]

Teoorias on võimalik kohandada traktori peale üsna laias valikus mootoreid ja igaühel oma head ja vead.
Volvo neljane on Perkins ja sel on hoorattapoolne ploki ots väga ebasobiv Belarusi jaoks ning seal peaks tegema mitte vaheplaadi vaid sidurikoja, mis teeks asja ebamõistlikult pikaks.
Cummins 4BT on märksa parem variant, kuna ploki tagakülg on sile saaks sinna vaheplaadi panna, kuid õnnetuseks ulatub sealt välja vända tagumise tihendi kaas.
Selle saaks muidugi ära jätta, kuid õnnetuseks läheb karter tagant selle kaane külge.
Muidugi saaks teha õlivanni ringi ja mootorile sellise poolkuu nagu Belarusil on, kuid see on tükk tegemist.
MAN võiks ka sobida, kuid seal on samuti sidurikoda probleem ja õlifilter jahutiga ei mahu hästi poolraamide vahele.
Pealegi hakataks sellist asja Mansetiks kutsuma.
Mersut jälle on raske saada selles konditsioonis mis kriitikat kannataks, kuid peale läheks ta kõige lihtsamalt.

[mutikas]

Mingil ajal viskas tehas ka miskit läänekat peale,aga millist ei mäleta.

[2715]

Mis mootori see aparaat lõpus saab pole veel selge ja seepärast sai vaba päeva kuritarvitatud ja doonormootor ära lammutatud ning peab tõdema, et kui poleks laiali võtnud oleks ta iga lühike olnud.
Esimese suurema huvina oli, et kust see paber pärit mis õlivõtja kinni oli pannud ja nüüd võib tõdeda, et see pärineb esikaane aluse pleki pealt.
   
See osa hammasrataste tagant polnud lahti pääsenud veel, kuid õige pea oleks tulnud.
Õlikanalites oli ka teda omajagu.
Teise eripärana kippus mootor ülekuumenema ja esimese põhjusena vaatab vastu selline pilt veetorust.
   
Päris kinni pole, kuid peale väikse näpu muud sisse ei mahu.
Teiseks suureks murekohaks on ploki veekanalite poolenisti kinniolek kuna vorm on valamisel ära nihkunud.
   
   
Eripärana oli veel parasiithammasrattal kuritegelikult suur lõtk et ikka õlirõhk ilusti alla normi püsiks.
Kaliibri leht on 0,12mm.
   
Lõtkudest juba juttu teha, siis nukkvõllil oli tagasihoidlikud 5,3mm pikilõtku ja väntvõllil kellal oleva näidu jagu ehk 1,2mm.
   
See lõtkude kogum seletab loodetavasti miks klapid kolviga kokku said ja süüdet ei olnud võimalik reguleerida sest kord olla metsikult klõbisenud ja teine hetk see ära kadunud.
Muu kulumine on aga nagu alla ühe õlivahetuse sõitnud mootoril ikka ja hirm et selle paberi pärast on saale ringi tõmmanud siiski ei täitunud ja suurim kahju viimasele saalele selline.
   
Kolvi ja hülsi vahel tundus olema ka pisut suur vahe, kuna 0,2mm kaliiber läks vahele ja see seletab miks ta pooliku jahutusega kinni ei jooksnud.
Kulumisjälgi muidu erilisi ei olnud nagu ka selle läbisõiduga eeldada võiks.
   
Kuna väntvõllil ühtki tasakaalustusauku puuritud ei ole, siis on 2 varianti:
Kas on juhtunud ime ja vänt on täiesti tasakaalus või on tasakaalustamine tegemata jäetud...
   
Tegemist on turbomootoriga ja seega on tal ka õlipihustid kolvi jahutamiseks õliga.
   
Suunatud on nad nagu kuskil venemaal hästi öeldi, et kuhugi silindri piirkonda.
Sellega võiks isegi nõustuda, kuid õnnetuseks katab väntvõlli kael selle kinni kui kolb sealkandis on et see õli ka kolvipõhjale jõuaks.
Teise eripärana varustab muu maailm õlipihustid kuulklapiga, et nad asjata õlirõhku alla ei tõmbaks madalatel pööretel kus jahutust ka vaja ei oleks.
Siin aga on auk läbi ja õli jookseb pidevalt , kuigi kolvini jõuab sellest mitte just kõik kui viisakamalt ütelda.
Kokku võtta, siis nüüd on ta laiali ja kui väljas temp plussi jõuab tuleb kõik see värk puhtaks pesta ja siis vaatama hakata mida ja kuidas parandada saaks.
Suuremad murekohad on siiski needsamad õlipihustid ja veekanalid, mis isegi kui vorm õieti on tehtud ei tekita hülsi ülemise otsa juures mingit vee liikumist sest hülsi ja ploki vahele jääb seal vaid 1,2mm vedelikku, mis ei liigu ja seega kuumenevad hülsside otsad üle, mis mõjub kaanetihendi kestvusele väga halvasti.
Lisaks on nukkvõllipuksi ist plokis "tagasihoidlik", kuna see on tõukurini liikunud nagu viimane slaid näitab.

Mis sellest edasi saab ja kuidas see lugu lõpeb aga edaspidi.
Loodetavasti ei tulnud väga sisutu kirjatükk, kuna mingit tegevust ju ei toimunud.

[Marko]

Kedagi ei huvita, sisutu kirjatükk jälle jne...
VALE!!!
Sisukate top viies oled kindlasti.

[saarrand]

Kedagi ei huvita, sisutu kirjatükk jälle jne...
VALE!!!
Sisukate top viies oled kindlasti.

Ma ütleks samuti, et nii asjalikku teemat nagu see praegune, ei ole ammu siin foorumis nähtud. Saab väga palju kasulikke teadmisi ja oskab ka ise tähelepanu pöörata asjadele, millele muidu ilmselt ei olekski osanud. Jätka kindlasti samas vaimus!

[v6sa]

...
Kokku võtta, siis nüüd on ta laiali ja kui väljas temp plussi jõuab tuleb kõik see värk puhtaks pesta ja siis vaatama hakata mida ja kuidas parandada saaks.
...

Püüad sellest pooltootest mootorit teha?