[Formika]

Sorry poisid, see pilt on nüüd jõhkralt teemast mööda, aga lugu ise on seda lahedam: 

Lapates pilte Mongolite tankiarmee väljasõidust, kusagile euroopa südamesse, perliini välja 1945-ndal. Ja sellest turismireisist on nende dembli albumis selline ülesvõte, mille allkiri annab hea põhjuse puruks lastud jeesti Mark V, vastu küsida Mongolitelt kompensatsiooniks kommunist Karl Otsa L1 tagasi. 



Wiki arvab asjast sedasi:
The last confirmed use of the Mk V in battle was by units of the Red Army during the defence of Tallinn against German forces in August 1941. The four Mk Vs previously operated by Estonia were used as dug-in fortifications.

 See küll tõeline pommuudis. Minu teada anti Judenitsi armeele, ehk Loodearmeele 6 Mark V tanki pealetungiks Petrogradile. Peale lüüasaamist taganesid need Tankid Eestisse ja Judenitsi armee demilitariseerimisel andsid Liitlased kogu Loodearmee varustuse Eestile, tingimusel, et Eesti ravib terveks tuhanded Loodearmee sõdurid, nii haavatud, kui tüüfust põdevad. Neid oli tuhandeid, kellest pea pooled surid ja ülejäänud kupatati pärast rahulepingu sõlmimist Venemaale tagasi. Ainult väike osa jäi Eestisse Aseri kanti elama. Ohvitserid muidugi putkasid Läände. Huvitav, kas siis Eesti tankid kingiti ka Mongooliale. Tuleks kompensatsiooni nõuda. Selline tank tänapäeval maksab miljoneid.

[corpy]

Jätkuv OT: 
https://www.flickr.com/photos/16118167@N04/35718488270/


Mark V "Riccardo" (kuigi vb mõeldakse siin all mootori nimetust). Sama koht kuid kahtlen, et Eesti oma.

[gruppen]

Enne kui te nüüd kõik siin keemistemperatuurini lähete, jahutame teid natuke maha.
https://www.greatwarforum.org/topic/2682...vnbL3c3z0U

või siit:

https://www.reddit.com/r/TankPorn/commen...45_berlin/

Või siit:

http://beutepanzer.ru/Beutepanzer/uk/MK_...1ByAO-F_l8

[andres21]

Lugesin terve teema veelkord läbi ja küsin, et tuleb sellest ju L1 REPLICA?

[Formika]

Lugesin terve teema veelkord läbi ja küsin, et tuleb sellest ju L1 REPLICA?

 Miks siis nii karm. Ma õmblen ju püksiaugu (esi ja taga sild) külge ülikonna ja kasutan ainult originaalseid 1932 Buick osasid.    Mõningate L1 -le iseloomulike osadega. Samu, mis kasutasid seltsimehed 90 aastat tagasi. Muidugi mõned usuvad, et tehas, mis polnud elus ühtegi autot tootnud suutis 6 kuuga teha joonised, toota 5000 erinevat detaili ja nendest ka tolle aja kohta üks maailma keerulisem auto kokku panna. Mina kahjuks nende hulka ei kuulu. See selleks. Muidugi ühtegi L-1-te pole säilinud. Aga väga paljud uunikumid on just niimoodi mõne vana raami, mootori või jumal teab mille külge ehitatud. Kulub selleks aastaid nagu minul. Ega praegugi pole kindel, et kõik jupid olemas on.

[andres21]

Lugesin terve teema veelkord läbi ja küsin, et tuleb sellest ju L1 REPLICA?

 Miks siis nii karm. Ma õmblen ju püksiaugu (esi ja taga sild) külge ülikonna ja kasutan ainult originaalseid 1932 Buick osasid.    Mõningate L1 -le iseloomulike osadega. Samu, mis kasutasid seltsimehed 90 aastat tagasi. Muidugi mõned usuvad, et tehas, mis polnud elus ühtegi autot tootnud suutis 6 kuuga teha joonised, toota 5000 erinevat detaili ja nendest ka tolle aja kohta üks maailma keerulisem auto kokku panna. Mina kahjuks nende hulka ei kuulu. See selleks. Muidugi ühtegi L-1-te pole säilinud. Aga väga paljud uunikumid on just niimoodi mõne vana raami, mootori või jumal teab mille külge ehitatud. Kulub selleks aastaid nagu minul. Ega praegugi pole kindel, et kõik jupid olemas on.

Ei ole karm. Töö mida teed on kadestamisväärselt raske ja kulukas. Kvaliteet esmaklassiline. Minu mõistes on auto restaureerimine, taastamine see kui võtad aluseks tehasest välja veerenud auto, millel on ka vastav identiteet, kere, raami ja mootori numbri näol. Sul on tehasest pärit ainult sillad küsimärgiga. Ka kere ei ole L1 aluseks olnud Buick 32-90 oma, vaid ehitatud selle koopia. Kuna replica on mingi masina täpne koopia, siis arvangi, et sellest tuleb replica. Minu mõistes ei oleks ta L1 ka siis, kui aluseks oleks võetud originaal Buick 32-90 ja viidud see vastavusse L1-ga, sest  L1 on ikkagi see, mis veeres välja Putilovi tehasest. Sügav kummardus kõigi su tegemiste osas ja vabanda kui selle replicaga eksin.

[Mart69x]

Erinevustest Buickiga teame ikkagi ainult 100% järgmist tuginedes fotodele : veljed, veljekapslid, esivõre märk ja seks kojameestega. Ülejäänud on puhas oletus ja fantaasia isegi see mis keeles olid näidikud kuna pole fotosid ega jooniseid ja adekvaatset kirjandust. Sisuliselt kui võtta õige kerepikkusega taastatud Buick (kasvõi mõne muuseumi põrandalt), mis oleks ka loogilises värvis siis piisaks ainult velgede, kapslite ja võremärgi vahetusest ja olekski L1 valmis. Edasi võib mängida kojameestega ja tagavararatta nahast kattega. See valmiv L1 peaks siis olema replica+ replica sest alustuseks saab kere järgi sellest 32-90 ne replica kuna tehakse kahest mitte selle mudeli autost + lisa 15cm. Seejärel tehakse Buicki replicast L1 replica.

Asi muidugi läheks huvitavaks kui paberid on paremini säilinud kui raud ning kuskilt ujuksid välja L1 omaaegsed orginaal dokumendid millega MNT ameti uks matiks lüüa. 

[Raivo]

seks kojameestega

et mis nendega on?

[Mart69x]

seks kojameestega

et mis nendega on?

Piisab ka ühest ja teise võib tagavaraks jätta

[spitfire]

Replikatest. Olen vaadanud neid nn maailma esimese auto Mercedese 3-rattalisi replikaid, erinevates muuseumides. Täiesti külmaks jätavad. Mingit tunnet ei ole. Lihtsalt mingi asi. Vana asi peab olema vana ja restauraatori ülesanne on see vana asja tunne sinna alles jätta, mis iganes viisil, ja see on kunst. Kui see tunne on seal sees, siis on ta minu jaoks ehe.

Mis puudutab L1-te, siis ma vaataks neid vanu 30-nendate Zaruljomi artikleid selle pilguga, et millest seal tol ajal kirjutati ja mida ei mainita mitte moka otsastki. Minu meelest ei ole kusagil mainitud ei mootori ega käigukasti, ega kahjuks ka sildade tootmisest või sellega seotud probleemidest midagi (parandage kui eksin). Küll aga on kiretud raami ja kere detailide valmistamisest. Rehvid on mainitud ja lausa tootja täpsusega. Velgedest on juttu. Karbussist, tootjast ja sellega seotud tootmis probleemidest on räägitud. Bensupumba probleeme on mainitud. Mina järeldaksin sellest, et need sõlmed, mille probleemidest räägitakse, nendega ka tegeleti ja usutavasti ka tehti. Mulle tundub, et kere tagusid nad ise valmis, ilmselt ka raami. Seda on näha ka sellelt 6 autoga fotolt, et esiklaas ei mahu raami ja ukse joon, no ei jookse kuidagi. On juttu, et otsiti tikutulega meistreid ja plekkseppasid, kes kered valmis tambiks. Kuna mootorite ja käigukastide tootmisest ei räägita sõnagi, siis ilmselt sellega ka ei tegeletud või vähemalt tulemuseni ei jõutud. Mõõdikuid ja priboore on samuti mainitud, et nende valmistamisega ollakse jännis ja et need on osalt välismaist päritolu. No kuidagi pidid nad seal ju oma aega viitma ? 5000 meest ja 8-9 kuud ?   Motivatsioonipakett on ei rohkem ega vähem kui kuul kuklasse või medal rinda, siis asjad juhtuvad. 

Präegu meenub, et sellel värskelt  "leitud" Loch Nessil oli nahk sisu, aga L1 oli väidetavalt seest Repsiga tehtud, erinevatel andmetel kas halli või pruuni tooni. (Ei see ei ole mitte selle koduperenaise nahk kes omale uue kohvimasina sai, temakesega on ikka kõik korras, vaid see reps on selline vähe etemat sorti riie mida Loch Nessil ei olnud).

[andres21]

Tore oleks vaadata neid 2010 aastal tehtud pilte...

  2010 aastal oli meil 3 Volgat (I, II ja III) seeria. I ja II seeria on tänaseks leidnud uued omanikud ja III seeria auto oli tegelikult II seeria mudel 21E, mille poiss taastas mõned aastad tagasi ja huvilistel on võimalik selle auto uuestisündi siin foorumis lugeda. Veel oli valge ZIM aga unistasin ZIS-st. Aastal 2010 olid need ZIS-d nii utoopiliste hindadega, et mingit tahtmist sellist raha välja käia polnud. Neid ZIS-se uurides jõudsingi selle L-1-ni. Siis sai uuritud neid tagamaid ja bingo, Ameerikas selline müügis. Hind ka täiesti seeditav. 
Ainult sellist särtsu ei olnud, suhtusin asjasse leigelt ja see oli viga. Pilte sai tehtud telefoniga nii alt kui pealt aga sellest ajast mul juba mitmes telefon ja kõik see kaduviku teed läinud. Isegi siin foorumis ei tule 10 a. tagused pildid enam lahti. Ei salvestanud ka neid kuhugi ja ega see ka 100% kindel ei ole. Kui sul seda pilti ikka paberil pole, siis ühel päeval oled neist nii või naa ilma.

Ma ise kasutan lisaks arvutile kahte välist kõvaketast, millel kummalgi on andmetest varukoopiad. Niiviisi on õnnestunud säilitada digipilte alates aastast 2000. Ära lõhkunud olen seni 2 ketast.

Midagi on kronoloogiliselt sassis. Teema alguses kirjutad, et aastal 2015 pakuti sildasid, mis täpsemal uurimisel on arvatavasti L1 sillad ja sealt tekkis mõte üks L1 valmis teha. Siit jälle loen, et aastal 2010 käisid USA-s L1-le prototüüpi otsimas?

[Formika]

Tore oleks vaadata neid 2010 aastal tehtud pilte...

  2010 aastal oli meil 3 Volgat (I, II ja III) seeria. I ja II seeria on tänaseks leidnud uued omanikud ja III seeria auto oli tegelikult II seeria mudel 21E, mille poiss taastas mõned aastad tagasi ja huvilistel on võimalik selle auto uuestisündi siin foorumis lugeda. Veel oli valge ZIM aga unistasin ZIS-st. Aastal 2010 olid need ZIS-d nii utoopiliste hindadega, et mingit tahtmist sellist raha välja käia polnud. Neid ZIS-se uurides jõudsingi selle L-1-ni. Siis sai uuritud neid tagamaid ja bingo, Ameerikas selline müügis. Hind ka täiesti seeditav. 
Ainult sellist särtsu ei olnud, suhtusin asjasse leigelt ja see oli viga. Pilte sai tehtud telefoniga nii alt kui pealt aga sellest ajast mul juba mitmes telefon ja kõik see kaduviku teed läinud. Isegi siin foorumis ei tule 10 a. tagused pildid enam lahti. Ei salvestanud ka neid kuhugi ja ega see ka 100% kindel ei ole. Kui sul seda pilti ikka paberil pole, siis ühel päeval oled neist nii või naa ilma.

Ma ise kasutan lisaks arvutile kahte välist kõvaketast, millel kummalgi on andmetest varukoopiad. Niiviisi on õnnestunud säilitada digipilte alates aastast 2000. Ära lõhkunud olen seni 2 ketast.

Midagi on kronoloogiliselt sassis. Teema alguses kirjutad, et aastal 2015 pakuti sildasid, mis täpsemal uurimisel on arvatavasti L1 sillad ja sealt tekkis mõte üks L1 valmis teha. Siit jälle loen, et aastal 2010 käisid USA-s L1-le prototüüpi otsimas?

Midagi pole sassis. 2010 aastal oli võimalus osta USA-st Buick, peaaegu täiskomplektne. Magasin maha, suhtusin leigelt. Ja kui 5 aastat hiljem pakuti Ukrainast sildu, siis oli hullus mind juba palju suuremalt vallutanud ja otsustasin väljakutse vastu võtta. Muidugi ei uskunud, et see nii raske saab olema.

[Formika]

L-1 üks poritiib sai pahteldatud, krunditud ja kivikaitse ka peale. Muidugi 1930-ndatel nii ei tehtud aga mul pole õrna aimugi kuidas see poritiibade ja põhja alumisi pindu tol kaugel ajal töödeldi. Ja ka millega töödeldi. Kui kellelgi on mingit infi, võiks eneseharimise mõttes siia üles panna.
   

[gruppen]

Fordi tehase traktorite tiivad (1925-1938 vahemikus, mida olen lähemalt uurinud) olid alt lihtsalt värvitu nagu ülejäänud masingi. Ma pole ei krunti ega pahtlit tuvastanud. Värv on aastakümnete kasutuses oldud aja jooksul maha kulunud kõigist kohtadest kus sopp ja vesi ringi käis (rattaste välimine osa, poritiiva alumised, sisemised küljed). Samas mootoriplokil ja transmissiooni peal on see jätkuvalt näha ja kohati (kus õli on peale lekkinud) on see väga kvaliteetne samas. Mina kindlasti nii peeneks ei läheks ja kataks sellised kohad parema kihiga, kui lihtsalt värv, kui mingigi ringiveeremise võimalus/plaan kavas on.

[indreksirk]

L-1 üks poritiib sai pahteldatud, krunditud ja kivikaitse ka peale. Muidugi 1930-ndatel nii ei tehtud aga mul pole õrna aimugi kuidas see poritiibade ja põhja alumisi pindu tol kaugel ajal töödeldi. Ja ka millega töödeldi. Kui kellelgi on mingit infi, võiks eneseharimise mõttes siia üles panna.

Kivikaitse 30-ndate autol ei ole hea mõte. Sellist tehnoloogiat kardetavasti ei kasutatud. Üldiselt kivikaitse all mõistetakse sellist karedat ja struktuuriga paksemat katet. Värvi koostise ja paksuse sisse keegi ei näe, misõttu võiks kasutada sellist katet, mis jätab ikkagi sileda pinna. Küsimus ei ole niivõrd asja nimes, kui väljanägemises. On isegi sellist pattu aastaid tagasi tehtud, kuid lõpuks on see häiriv kaasaaegne element. 

Kui palju ja millistes oludes on konkreetset autot plaanis kasutada? Vastuses sellele küsimusele on vastus maalri ettepanekule kasutada krobelist kivikaitset. Kui on soov iga kuu läbida kruusateedel talveralli, siis on kivikaitse asjakohane. Kui aga mõnisada kilomeetrit aastas mööda asfaltteid, siis on tavaline pinnavärv igati asjakohane. Tõsi - eeltöö kvaliteet peab ka poritiiva sisepinnal olema kas a) lähedane välispinnaga või b) tuleb teha süda kõvaks ning jätta siseküljel osa mõlke või keevisjälgi nähtavaks. Viimast varianti olen ise kasutanud. Kivikaitse katab kõik ühtlase paksu säbruga ning peidab sellised kohad. 

Lihtsalt arvamus - Eestis ei ole restaureerimise koodeksit ja igaühel on vaba voli. Kivikaitse mittenähtaval pinnal üldjuhul ei mõjuta ka vanasõidukina tunnustamist enam kui märkuse ning äärmisel juhul sümboolse punktide vähendamisega. Nähtaval välispinnal tuleks aga nii vanade autode puhul sellist krobelist pinda püüda vältida ning võib olla üsna karmi hinnanguga.

[spitfire]

Piiteris on tänasest näitus avatud. Kas see lubatud Loch Ness ehk leitud L1 kadus uuesti ära, või on väljanäitusele üles pandud ?

[Formika]

Piiteris on tänasest näitus avatud. Kas see lubatud Loch Ness ehk leitud L1 kadus uuesti ära, või on väljanäitusele üles pandud ?

 Proovin ühe tuttava kaudu uurida.

[primera]

Piiteris on tänasest näitus avatud. Kas see lubatud Loch Ness ehk leitud L1 kadus uuesti ära, või on väljanäitusele üles pandud ?

Ürituse näoraamatu andmetel peaks muude harulduste kõrval kohal olema: https://www.facebook.com/AvtoFair/posts/...3570650160

Отечественные ретро шедевры экспозиция Олдтаймер-Галереи на ПМАС
Особое внимание в юбилейном году, 125-летию первого российского автомобиля – отечественным машинам, большинство которых настолько редки, что и в прежние времена их нельзя было запросто увидеть на улицах.
На Петербургском автосалоне встречайте уникальные ретро-шедевры:
• самый первый российский автомобиль Яковлева и Фрезе (1896),
• уникальный «Русско-Балтийский» тип С 24/30 (1910),
• легендарный трактор «Фордзон-Путиловец» (1924), герой первых пятилеток,
• экспериментальный автомобиль высшего класса «Ленинград-1» (1933),
• Л-300 «Красный Октябрь» (1930), первенец отечественного мотопрома,
• Москвич-401 (1965) в редчайшей модификации «пикап-ГУМ»,
• единственный сохранившийся в мире Москвич-415, опередивший своё время, предтеча современных кроссоверов,
• точная копия мотоцикла ПМЗ-750 (1935), собранная мастером за четыре года работы «с нуля», без использования готовых деталей,
• троллейбус МТБ-82 (1947), автобусы ЗиС-8 (1934) и ЗИЛ-158 (1957), любимцы горожан довоенного и послевоенных десятилетий,
• коллекция редкой ГАЗовской техники 1930-х годов: автобус ГАЗ-0330, фаэтон ГАЗ-А, пикап ГАЗ-4, седаны ГАЗ-6 и ГАЗ-М1.
Эти удивительные автомобили и мотоциклы когда-то побеждали в конкурсах элегантности и сложнейших гонках, были покорителями сердец и недоступной мечтой для целых поколений, переживали годы забвения и меняли своих владельцев. Сейчас они вновь стали знаменитыми: на этот раз – в мире ценителей старины.

[Formika]

Sain oma Peterburi tuttava käest vastuse. Igatahes L1-te näitusel pole. On jällegi kadunud ja keegi ei tea miks või kuhu. Ise pani ta välja oma ZIM mootoriga ZIS 101, rohkem lootuses, et leiab rahaka ostja. Kuna Venes on Retro autode hinnad kõvasti langenud ja restaureerimise hinnad kõvasti tõusnud, siis momendil küllaltki lootusetu ettevõtmine.
   
   

[spitfire]

Ratta tsentri kopsikud siin hästi näha.

   

Ja eks nüüd hakkabki see liba-auto ja tema lugu oma elu elama. Meeldib see siis või mitte.