[Formika]

Ja paar tundi hiljem.
   
   
   
   

[Formika]

Aeg istmed käsile võtta. Mõned puitdetailid on pehkind, mõned head. Palju metallosasid puruks ja tuleb jakata. Vedrud uuesti kokku siduda. Õnneks on paljud asjad originaalsetena säilinud nii, et saab ettekujutuse sadulseppade tööst 85 aastat tagasi.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

Mäletavasti kajastan siin kahe M1 ehitust. Teemat alustasin originaalse M1V8, ehk KGB või õigemini tolleaegse NKVD vajadusteks ehitatud M1-ga, mis oli varustatud Fordi V8 mootoriga. Originaalne M1V8 projekt seisab juba aasta ja kogu ramm on läinud selle mudeli koopia ehituseks, mis küll äravahetamiseni sarnane originaalile. Kuna tegu tellimus tööga, siis tuleb sellele rõhku panna. Muidugi kui tellijad alt hüppavad, siis on sellisele isendile võimatu siit ostjat leida ja autoga tuleb mul endal lohutuseks kirikus käia. Eks siis lükkub originaali tegemine kaugemasse tulevikku. Momendil käib transmissiooni osade ettevalmistus komplekteerimiseks, siis saab kere tõsta raamile jne.
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

Jätkan sealt, kus eile pooleli jäi. Kuna sellele autole mingeid tagavara juppe saada pole, siis tuleb piirduda olemasolevatega. Eks aegade jooksul on üht teist õnnestunud ka hankida aga kõik see vajab restaureerimist. Ühesõnaga, puhastada, keevitada, tinutada, pahteldada ja värvida või kroomida. Praegu ongi käsil tulede taastamine. Eks pildid räägivad rohkem. Proovin neid kronoloogilises järjestuses panna.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Ülejäänud vidinatest järgmises postituses.

[Formika]

Nüüd mõned pildid ka transmissiooni osadest. Eks vähegi tehnikaga tuttavatest näeb piltidelt ära mis ja millega tegu. Tegu siis 85 aasta taguse tehnikaga, tegelikult aastast 1934, mil Ford lasi välja Model 40 A, mis sai GAZ M1 prototüübiks. Tõele au andes, üldjuhul Ford Model 40 A jupid pole M1 juures kasutatavad. Võrreldes Model A ja GAZ A-ga, kus erinevused pigem kosmeetilised. Transmissioon muidugi täielikult teine. Vene omaaegne ja nüüdisaegne kirjandus pasundab tolleaegsete Vene inseneride suurest geniaalsusest, kes sellise vedrustuse, mis Vene oludele vastav, välja nuputasid. Olles nüüd paralleelselt tegev ka 1932 a. Buick vedrustusega võin kindlalt väita, et M1 vedrustus on lihtlabane Buicki vedrustuse vähendatud ja lihtsustatud koopia.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Taaviw126]

Kas neid mootoripatju kaa veel kuskilt võtta on? Mul on puudu 2 sellist. On vist esimesed padjad?

[Formika]

Kas neid mootoripatju kaa veel kuskilt võtta on? Mul on puudu 2 sellist. On vist esimesed padjad?

 Kahjuks rohkem ei ole.

[Formika]

Gaz A-l on kasutuses hulganisti puidust detaile. Võiks arvata, et M1-l on neid tunduvalt vähem aga nii see ei ole. Istme padjadki kinnituvad puit raamidele, mis muidugi olid hävinud ja asendatud vineer plaatidega. Vene autohuviliste abil sain õiged joonised ja nende järgi valmivad õiged detailid.
   
   

[Formika]

Pöördun kaasfoorumlaste poole abipalvega. Võibolla on kellelgi informatsiooni, millised nägid välja originaalis Emka istmed. Ma mõtlen istme katteid. Kas neil olid ka mingid õmblused ja kui, siis kuidas. Millised nägid välja ukse katted??+. Lagi on teada. Kahjuks tol kaugel ajal autosid seest nii väga ei pildistatud.

[Taaviw126]

Telefonist miskit leidsin. Peab arvutist kaa otsima veel...









Peab neid pilte Fordi sisuga võrdlema. Nende piltide põhjal saab ehk aru kas oli sama või ei....

[Raivo]

Taksospetsiifiline uks?
   

[Formika]

Kohutavad kuumalained loodan, et möödas. Sai natuke puhatud ja meistrimehed abilised ka puhkasid. Kuigi hiilata suurt millegagi pole, sest enamus projekte seisavad mitmetel põhjustel ja ka finants võimekus ei võimalda kõiki korraga teha. Aastaid seisab mul garaazis I seeria Volga, Pobi mootoriga. Ei paistnud teine küllalt ahvatlev võrreldes M1-ga, GAZ A-ga, ZIS 110-ga, L-1-ga ja ZIL 115-ga. Nüüd, kus ZIS 110 projekt seisab täielikult, L-1-te pisitasa pahteldatakse, GAZ A ja ZIL 115 on praktiliselt 99% valmis, tuli tahtmine midagi lihtsamat ette võtta ja selleks sobib ideaalselt üks I seeria VOLGA. Aga sellest kunagi edaspidi, kui asjale küüned ikka taha ajan. 
 Aga nüüd siis projekti kangelasest. Tegelikult originaalne kangelane kogub tolmu ja tegemises ikka koopiaga. Pean tegema mitu postitust, sest pilte on palju ja ei riski, et mingi lolli liigutuse pärast kõik vastu taevast läheb. Alustan siis tuledest. Poolteist kuud tagasi sai nendest pilte juba üles pandud aga nüüd on mõningaid arenguid toimunud, nii et uued pildid:
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
 Tuledega hakkab asi ühele poole saama. Puudu veel üks tagatuli ja esilaternate võrud ka vaja kroomida.
Järgmises postituses tutvustan probleeme piduri süsteemiga, teeme juttu bentsu paagist ja mootori osadest.

[Formika]

Piduri süsteem on üks paras peavalu. Kunagi sai mingi komplekt Venest muretsetud aga nagu alati selle Vene värgiga, kõik tuleb ümber teha, täiendada, parandada, sobitada jne. Probleem ka käsipiduriga. Selle kinnitus tuli ise välja mõelda, sest Vene autodel kinnitus käsipiduri hoob käigukasti külge. Fordi käigukastil sellist võimalust ei ole. Fordil oli kasutusel süsteem, mida venes hakati kasutama GAZ 11-l, GAZ 12-l ja Pobedal. Püüdsime asjale läheneda lihtsalt ja loogiliselt, eks piltidelt näha, kuidas. 100% originaalsusele ei garanteeri aga pole ju kedagi, kes ütleks, et pole originaalne ka. Viimased sellised autod liikusid 1940-ndatel, ehk 80 aastat tagasi. Muus osas saab pidurisüsteem olema täiesti originaalne.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Muidugi tuleb ümber ehitada ka pedaalide sõlm. Piduri osas ei ole probleeme aga sidur ei lähe Fordi omaga kokku ja vajab teistsugu hoovastikku. 
 
 Mootori padjad on Fordilt. Ime kombel on säilinud mootori alused põhja plekid. Muidugi tuleb nende kallal tiba vaeva näha. Vähemalt on mille järgi teha. Ühelgi teisel M-1-l pole neid näinud.
   
   
   
   

Bensiini paak sai uus tehtud. Vana oli nii paigatud, et selle renoveerimisest tuli loobuda.
   
   
   
   
   
   
   
Tänaseks aitab. Homme võtame käsile transmissiooni. See pikem teema ja kui jõuab siis teise teemana uste klaasid ja nende detailid.

[Formika]

Jätkame siis transmissiooniga. Kõige pealt esisillast. Kunagi ammustel aegadel oli esisild täielikult lahti võetud , tõenäoliselt pärast seda tagurpidi alla pandud. Ühesõnaga parempoolne rattarumm koos muu vidinaga oli pandud vasakule ja vastupidi. Seoses selle prohmakaga keerati sild ka tagurpidi alla. Kuna raam jookseb eest koomale, siis ei olnud võimalik vedrupakki enam originaal U poltidega kinni tõmmata vaid tehti hulga peenemad. Demonteerimisel ei osanud sellisele "pisiasjale" tähelepanu pöörata. Alles kokkupanekul selgus kurb tõsiasi, et kogu sild tuleb jälle lahti võtta ja ümber teha. U klambrid  said muidugi ka õige mõõduga. Teine suurem probleem on kardaan ühendus. Kasutada on Fordi võll ja toru. Originaal käigukast selle M-1-l puudus ja asendatud oli see GAZ A käigukastiga, mille tagumine väljavõte oli asendatud Pobeda omaga. Kardaan ja tagasillaga ühendus ka Pobedalt. Fordi kinnitused ja nuudid GAZ omadega kokku ei lähe ja ka pikkus on erinev, nii et see kõik tuleb kokku sobitada ja ümber ehitada. Eks piltidelt ka midagi aru saada.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Viimane pilt on tagavararatta hoidikust, mis kinnitub auto taha. Unustasin, kuna vedrud on uued, siis tuli neid suretama hakata prussi ja koorma rihma abil. Muidu pole võimalik paigaldada kardaan ühendust.

[Formika]

Järgmisena võtame siis käsile uksed ja nende juurde kuuluvad vidinad ning teised külgmised klaasid. Kaine mõistus ütleb, et head seal midagi pole. Ligi 80 aastane iga ei anna just erilist lootust ka. Paraku nii see ka on. Rooste on oma töö teinud, kummidetailid pudenevad käte vahel laiali aga saada ju pole midagi. GAZ M1-de taastamise buum on ka Venemaal lõppenud ja need vähesedki tegijad, kes üritasid mingeidki detaile turule toota, oma tegevuse lõpetanud. Lihtsalt pole enam midagi taastada. Olen oma Vene ja Ukraina tuttavatega arutanud, et kui palju siis neid M-1 tänapäeval võiks järele jäänud olla. Pakutakse 50 ja 100 vahel. Originaalseid mitte rohkem kui 10 (vähemalt 80% originaalsust) Autoregistri andmetel on Eestis arvel 4 M-1-te. Kaks neist peaks minu nimel olema. Tean, et Harjumaal ühel Vene  härrasmehel seisab ka üks M-1 garaazis, kuskilt Pihkvamaalt kunagi toodud. originaal osasid umbes 60% ulatuses. Kuigi tal dokumente polnud, hindas oma autot ülikõrgelt, oleks ta ostnud doonoriks oma kahele autole aga hinna tõttu loobusin. Mul läheb oma M-1-dega juba kuues aasta ja teades seda kolgata teed, siis arvan, et see M-1 sinna Harjumaa garaazi ka sureb. 
 Kuskil eelmistes postitustes oli juttu õhutusakende reduktoritest. Sobivaid kusagilt leidnud ei ole. Kunagi Novosibirskist 4 taastatud sain ja need lähevad praegu käiku, kuigi olid mõeldud teisele autole aga pole hullu, üks Ukraina tehas lubas mul need 3 katkist ellu äratada. Aga mis siin ikka heietada, panen pildid üles, siis igal ühel aru saada mis vaja teha.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

[Formika]

Aeg muudkui läheb ja mis pidi juba ammu valmis olema, teps ei ole mitte. Lähipäevil panen üles ka mõned pildid Augusti kuu tegemistest. Transmissioon sai valmis ja esimesel septembril sai ka kere raami peale tõstetud. Värvimisest sain kätte poritiivad. Värvida veel iluvõre, kapott, taga paneel ja paar pisiasja. Ühesõnaga lõppu veel ei paista aga lootust on.
   
   
   
   
   

Mõni sõna ka teistest projektidest, huvilised ikka küsivad. Kiidelda pole millegagi. Väike ülevaade siis
1. ZIL 115 - peaaegu valmis, puuduvad kummiribad kaitseraudadel. Saan paari nädala pärast kätte ja Septembriga loodan sellele projektile joone alla tõmmata. 
2. ZIS 110 - seisab, loodan sel aastal auto värvi alla saada.
3. L-1 - pahteldus töö on lõppenud. Septembri kuuga peaks ka värvitud saama.
4. Originaalne GAZ M1V8 jääb veel pikaks ajaks seisma. Kõik vajaminevad osad saavad kasutatud praegu töös oleva M-1 taastamisel. Vajaminevate vidinate nimekiri muudkui pikeneb aga saada pole õnnestunud midagi. Selle projekti jätkamine sõltub suuresti praegu käsil oleva M-1 müügist.
5. GAZ A põhiliselt valmis, puudu külgkardinate truksid.
6. GAZ 21 I seeria eelseeria, st Pobi mootoriga auto. Eeltööd juba hulga tehtud, mootor remonditud, kere läheb töösse ka varsti. Projektipäevikusse hakkan sissekandeid tegema Oktoobris. Tõenäoliselt tegu minu viimase projektiga. Läheb veel aastaid, enne kui kõigele sellele eelnevale saan joone alla tõmmata. Unistuseks oleks maha saada ühe ZIS 101-ga aga reaalselt pole selliseid vahendeid, et selline asi ette võtta. But never say never, kui õnnestuks ZIL 115, ZIM/GAZ 12 ja Pobeda ära müüa, siis võtan käsile küll. Uhke oleks omada Vene klassik limusiine (L-1, ZIS 101, ZIS 110) ja kogu kollektsiooni spets KGB/NKVD autodest (GAZ A, GAZ M1V8, GAZ 20G, GAZ 23, GAZ 2424, GAZ 31013) need ju tegelikult kõik olemas.

[dzeiaar]

.... Mõni sõna ka teistest projektidest, huvilised ikka küsivad. ...

Selles kontekstis on vist sobiv ära mainida ka võimalus mõnda neist lähemalt uudistada Motoshow'l juba järgmisel nädalal:


https://motoshow.ee/haruldane-kgb-autode...bliku-ees/

[Formika]

.... Mõni sõna ka teistest projektidest, huvilised ikka küsivad. ...

Selles kontekstis on vist sobiv ära mainida ka võimalus mõnda neist lähemalt uudistada Motoshow'l juba järgmisel nädalal:


https://motoshow.ee/haruldane-kgb-autode...bliku-ees/

Motoshow korraldajad on juba aastaid mulle survet avaldanud, et seda kollektsiooni neil presenteerida. Noh sel aastal andsin alla. Ega mulle sellest mingit tulu ei tõuse, korvatakse ainult transpordi kulud. Aga, noh autosid vaja vahel liigutada ka.

[Formika]

Aga nüüd natuke põhjalikumalt M1 tegemistest. Summutiga sai asjad ühele poole.
   
   
   
Kuna noil kaugetel aegadel klaasidele mingeid templeid ei pandud ja aeg on halastamatult oma töö teinud, siis saab autol olema täiesti uus klaaside komplekt. Tähenärijad võivad ju klaasi keemilise koostise üle ilkuda. Aga vanad on nii kraapunud, et pole mõtet neid tagasi panna. Ja ega seegi kindel pole, et need originaalid on. Samas tuleb taastada ka kogu klaasidega koos käiv. Aastaid olen külastanud erinevaid täikasid nii siin kui seal pool piiri. Ei tule küll meelde, et oleks M1-le midagi leidnud.
   
Hea, et on olemas ka originaalne M1V8 raam. Piduri süsteemi ehitamisel ei olnud võimalik piduri pea võlli panna sinna, kus ta asus tava mootori puhul. Teisel raamil olid need avad teise koha peal ja pea murdmise koht jäi olemata. Ümber ehitada tuli kogu hoovastik, seda ainult seoses muutunud pikkustega. Käsi pidurist oli juba juttu. Muuseas erinevalt GAZ A-st, millel on käsipiduri jaoks eraldi hoovastik ja eraldi trummel ja klotsid, on GAZ M1 käsipidur ühendatud pea piduri võlliga ja toimib samaselt jalgpiduriga. Eks leiti kokkuhoiu koht. Seoses pidurivõlli asukoha muutusega tuli ümber ehitada ka pedaalilt tulev hoovastik. Sama kehtib ka siduri võlli kohta, sest mootor ju hoopis teine.
   
   
   
   
   
   
Järgmises postituses tuleb juttu kardaanist, no mis tegelikult polegi kardaan.

[Formika]

Nii nagu lubatud, siis kardaanist või õigemini torosioon ülekandest. Kunagi ammustel aegadel on autole paigaldatud Pobeda kardaan ja käigukastiks GAZ A oma. erinevate ümberehituste käigus siis see kooslus ühendatud Pobi kardaaniga. Eks nüüd tuli ajaratast tagasi keerata ja asi algsesse olukorda viia. Mul siis Fordi mootor ja käigukast + Fordi toru ja kardaan. Fordi kere on pikem ja seoses sellega tuli ette võtta toru ja võlli lühendamised ja muidugi tagasilla reduktori ots ka vastavusse viia. Õnneks see Pobi kardaanile üleminek oli inimlikult tehtud st. ei kasutatud keevitust ja nii sai lihtsamalt asjad paika. Eks piltidelt näha, mis ja kuidas. Ega ta üks nikerdamine oli, et see pikkus täpselt paika saada. Mootorit tuli ka paar korda peale-maha tõsta. Eks ta üks tüütus ole ja ega neid torosioon ülekandeid ilmaaegu ümber ehitatud. Remondi või vahetuse vajadusel tuli maha võtta kas mootor või tagasild.
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
Sellega saab transmissioonile joone enam - vähem alla tõmmata ja pühenduda kere komplekteerimisele. Aga sellest juba järgmine kord.