(Seda postitust muudeti viimati: 09-07-2021, 08:53 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Näituseks Avant 860i peal olev Kohler KDI 1903TCR wäänab välja 225 Nm. Pöördemomendi kõverat ei leidnud kohe, aga enamus nüüdisaegselt ühisanumsissepritsega turbomootoreid hoiab seda üsna laias vahemikus mõlemal pool 1500 pööret.
Neljaliitrised traktorimootorid wäänavad 400+. Lisan ühe pildi viie traktori võrdlusest. Kõverad on saadud JSV otsast seisval traktoril mõõtes ehk sisuliselt mootori maksimaalvääne:
Uragani originaalmootor on pirka järgi 500hp(386kW)@2000p/min, mis teeb pöördemomendiks 1843Nm@2000p/min. ehk ksf. M.R väljatoodud 2200Nm umbes 1400 pöörde pealt on üsna reaalne.
Doonormootor on pirka järgi 300hp(220kW)@1350p/min, mis teeb pöördemomendiks 1556Nm@1350p/min.
Njuutonmeetrid on nendel mootoritel edevad aga ma juhiks teie tähelepanu ka hoorattale:
72 kilo kaaluv 543mm diameetriga kettakujuline hooratas sisaldab 26000* dzauli kineetilist energiat 1350 pöörde (minutis) juures. See on umbes sama palju energiat, kui objekt massiga 500kilo mis liigub kiirusel 10m/s*. Kuna hooratas on äärest paksem/raskem, siis on see energiahulk tõenäoliselt märksa suurem.
Ma pakuks, et selle hooratta ja kasti vahele pandud leevendi leevendab pigem hooratta, kui mootori pöördemomenti.
* numbrid on võetud suvalistest interneti kalkulaatoritest ja ei pretendeeri absoluutsele tõele.
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
(Seda postitust muudeti viimati: 09-07-2021, 13:43 PM ja muutjaks oli M.R..)
Näädsa, me võrdleme ikka tillut sõrmega.
Д12А 525А on vabalthingav, 4klappi silindris, 38,8 liitrit töömahuga
ja 2200 njuutonmeetrit nominaalselt arendav kone. Ei ole korrektne teda võrrelda hypersupersissepritsevahejahutatudturbomootoriga
Olen kindlal veendumusel, et leevendi jäigastamine toob kaasa selle purunemise/või kaasdetailide purunemise/ üsna ruttu.
Huvitav, kui paljud teavad, et sellel konel on kolvikäigud vasemal ja paremal silindrireal erinevad?
P.S.
Hooratas ei ole äärest paksem
Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
(09-07-2021, 13:33 PM)M.R. Kirjutas: P.S.
Hooratas ei ole äärest paksem
Arvutusi tehes pidasin silmas doonori parameetreid ja ka hooratast, mis on vähe teistmoodi. Jagan arvamust detailide vastupidamise osas, kui leevendit ei kasuta. See on seal asja pärast.
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
(09-07-2021, 13:33 PM)M.R. Kirjutas: P.S.
Hooratas ei ole äärest paksem
Arvutusi tehes pidasin silmas doonori parameetreid ja ka hooratast, mis on vähe teistmoodi. Jagan arvamust detailide vastupidamise osas, kui leevendit ei kasuta. See on seal asja pärast.
(09-07-2021, 13:33 PM)M.R. Kirjutas: Näädsa, me võrdleme ikka tillut sõrmega.
Ei võrdle ma midagi - Sinul oli küsimus mõneliitrise laadurimootori wõimekuse kohta Ma mõne näite panin. Parajad teemaks olevale käivitusmootoriks
Kusjuures needsamad napid 400 hj ja paartuhat Nm on täna üsna laialt saadaval. Võta või suured põllutraktorid. Näituseks üsna tavaline John Deere 8R 410 köhib oma üheksast liitrist välja 1750 Nm @1500 rpm. https://pruefberichte.dlg.org/filestorag...410_EN.pdf
On ka tummisemaid asju, aga nende kohta ei oska kiiresti graafikuid leida
Võrreldes teemaksoleva pajaga käivad uued mootorid muidugi oluliselt ühtlasemalt (kuniks on korras), mistõttu nüüdisaegsetel mootoritel ei ole siin puuduoleva vahetüki olemasolu nii oluline. Aga sellest hoolimata neil on nii tasakaalustusvõllid kui kui (siduri asemel) võnkeleevendid kasutusel.
Ehk loodetavasti leitakse vajalik tükk kas originaalsena või suudab keegi tekitada vajaliku uustoote. Tehnikaajaloo seisukohast oleks säärase lahmaka elluäratamine kasulik tegu.
2,2 kNm moment on 0,1 m läbimõõduga võllil jõupaarina 22 kNm. Ei midagi müstilist, sellise jõupaari veavad ära 2 lõikele töötavat 8.8 klassiga M10 polti, millel liite lahtuspinnas keere puudub ja poldivarras on täisläbimõõduga (nn passpolt).
Väita, et V12 puhul on ilmtingimata vaja demferit ja ilma selleta jõuülekanne puruneb, on teema vadkonnast:"Kuidas otsida ettekäändeid, et mitte midagi teha." Enne siblimist oleks muidugi vaja selgeks teha, kuidas järgnev jõuülekanne on lahendatud ja üritada mõistada, milleks on tehase konstruktor sinna selle demferilaadse olluse kujundanud. Hea oleks selles osas näha selle masina käsiraamatut, kui see on kuskil olemas. Kas on tegu tsentreerimisprobleemi lahendamisega või väändevõngete ülekandumise vähendamisega. Või siis mõlemad korraga. Näiteks tsentreerimisprobleemi saab veidi lahendada, kui teha hambad suurendatud külglõtkuga või vastupidi, teha minimaalse lõtkuga ja kasti ning mootori vaheline poltühendus teha veidi reguleeritav.
Näiteks leidsin firma, kellel on hambatõukepink ja loodetavasti saab ca 6 mm mooduliga sisehammastega võru ära teha. https://akson.ee
(Seda postitust muudeti viimati: 10-07-2021, 07:59 AM ja muutjaks oli Daff.)
(09-07-2021, 22:17 PM)aavu Kirjutas:
Tsitaat:Vahe pole küll suur. Jäi vist 5mm kanti aga huvitav oleks jätkata järgmise küsimusega.
Miks see nii on?
Normaalse kepsu lisasin punktiirina.
Alguses kui selle mootori vanaisa (USA päritolu lennuki diiselmootor) hakati tankidel kasutama oli iga keps otse vända küljes. Saaled olid aga liiga kitsad ja ei pidanud valule vastu. Uut mootorit ehitama sel ajal NSVL aga ei olnud võimeline.
Siis tuligi "hiilgav" idee teha üks lai saale ja teine rida kepse panna parasiitkinnitusega esimese rea kepsude külge. Lahendus sai aga nii lollikindel, et alates V-2 kõlbas seda kasutada ka muudel edasiarendustel.
Nendel mootoritel põhikeps teeb ringe aga lühem rida joonistab ellipseid.
Kolvikäigu vahe on 6,7mm 180mm vasakus reas versus 186,7 paremas reas.
Pööran ka tähelepanu asjaolule, et puuduvad kepsupoldid alumises silmas. See lukustatakse kahe koonustihvtiga.
Selline "abikeps põhikepsu poogituna" konstruktsioon teeb mootori tervikuna lühemaks,
kuna silindrid vasemal ja paremal asetsevad ühel joonel üksteise vastas. Ja kepsusaale kande-
võimet saab suurendada laiuse arvelt.
Selle perekonna mootorite resurss on esimese taastusremondini 1000, kapitaalremondini 1500 mototundi.
Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Mootori ristlõige on pildil Plate 9. Tuleb möönda, et selle aja kohta väga progressiivselt tehtud asi- Al kolvid, otsepritse (hõlbustab külmalt käivitamist ja tõstab kasutegurit, kuna keeriskambrist soojuskadu puudub), DOHC, 4 klappi silindrile, Al plokk, suruõhu- ja el. starteriga kävitus. Viidatud pildil on põhikepsul siiski poldid.
(Seda postitust muudeti viimati: 10-07-2021, 11:19 AM ja muutjaks oli kunn24.)
B-2 ja Д12 on veidi erinevad jah, kuid ma vaatan põhiliselt neid osas, kuidas on väntvõllilt jõu väljavõte. Kepsu konstruktsioon ja muu jutt oli vaid vahepõige. Nende mootorite modifikatsioone on paigaldatud ka veduritele, vajaminevaid juppe võiks otsida ka sealt kandist. Tsitaat:
Модификация 1Д6 применялась на тепловозе ТГК2, дрезине ДГКУ (широкой колеи), а 1Д12-применялась на большегрузных автомобилях МАЗ-525 и МАЗ-530,тепловозах ТУ2, ТУ7 железных дорог узкой (750 мм) колеи, тепловозах ТГМ1, ТГМ23, ТГМ40 нормальной (1520 мм) колеи. https://ru.wikipedia.org/wiki/В-2#Семейс...гателя_В-2
Hüdrotrafo või -muhv (viimasel puudub momendikordistus ja staatoriratas) on vaid boonuseks, ei kanna väntvõlli väändevõnkeid läbi tagapool asuvasse jõuülekandesse. Ka varem minu poolt mainitud frontaalkopal oli enne kasti hüdromuhv.
(10-07-2021, 10:13 AM)M.R. Kirjutas: B-2 ja Д12 on natuke erinevad, neil on ajaline vahe umbes 30+ aastat.
Teeme veel ühe OT. D12 on V-2 edasiarendus. Vundament millele D12 on laotud pärineb V-2.
Kui kellelgi on sügavamat huvi V-2 saamise kohta siis võiks lugeda Mihail Barjatinskij raamatut "T-34 v boju". Väga hea lugemine. Hiljuti oli veel üleval "Kinozal.TV lehel.
Sealt edasi saab hargneda ülejäänud militaarmootorite maailma. Kirjutatud lahtise käega. Pole ainult kuiv tehniline lugemine kus vaid numbrid ja tolerantsid reas.
Ma ikka ei usu, et andud otsitav detail pole kuskilt idanaabrimaalt või tolle naaberriikidest leitav. Keegi kes seal käib võiks asja uurida. Vb saab ka mingeid meile kuskile saata ja uurida saadavust. Isegi youtubes on mingid videod kuskilt venemaalt mahajäetud sõjaväebaadidest,kus masinaid hulgi vedelemas.