[Aare R.]

Krt ma kujutan ette, millised selle mehe metsad välja näevad, seal tõesti jalutad mööda metsa, käed seljal ja vahid puude latvade vahelt pilvi ja vahel ka puude vahel kakerdavaid kitsi, põtru ja jäneseid. Väga mõnus!
Meenub omalegi üks lank Järvselja KÕMM-is vedades (Kaitse-õppe Metsamajand), kus üks männiharvendus pidi jääma maha täiesti postkaardiväärne- puudele pihta minna ei tohtinud, rööpaid samuti mitte- Oli aga suvine aeg ja rööbaste tekkimiseks polnud isegi võimalust, oksavaalud olid nii õhukesed, et need tallasime ilusti maatasa, veoteedest kõrvale jäi samblane-mustikane metsaalune jne. Ma pean vaatama, kuskil peaks mul isegi paberfotosid olema. Ausalt öeldes ilusat metsa nähes jääb pilk alati iseenesest peale.

[PlyVal64]

...
Mis tänapäeval ainult talvisesse metsa tegemisse puutub, siis see on kahjuks ainult märg unenägu ja mälestusi tollest unustusse vajunud ajast võib vaid oma lastelastele vesta.
Liiga palju on siginenud selliseid vurledest metsaomanikke, kes ise metsaga mitte midagi muud peale ei oska hakata, kui et lasta rahaks jahvatada. Ja seda suvalisel momendil. Nii nagu zajopp pähe lööb, nii teevadki. Keset kõige vedelamat aega või südasuvel 30-kraadise kuumaga.

Jah, nii on aga ...
samas mul naabriks mees, kes on kokku ostnud kõik ümbruskonna "vabad" maad ning temal on oma metsamees, kes teeb täisteenust. Suvel niidab istutatud lanke, kevadel istutab metsa ja teeb halumasinatööd, talvel võtab maha ja veab välja jne. See sügis oli nii kuiv, et sept-okt sai ta üraskikahjusid välja lõigata ilma metsa pahupidi pööramata, ainult natuke sammalt kiskus üles. Väikene harvester ja russi baasil väljavedaja, halumasin + saed-trimmerid ning tööd on aastaringi ja jääb ülegi ...

Ülimalt mõistlik tegevus! Arvutada saab mitut pidi, kusjuures on olemas ju ka toetused. Kas  isiklik metsnik-saemees kasutab oma tehnikat? Siis on lihtne, kokkulepitud arve kuus ja tehtud. Kas edasi ooüütab või...pole talumehe asi. Variant 2 on oma tehnika ja palgaline töömees. 1500 raha netopalgana, kui KÕIK vahendid on tööandjaomad, on normaalne palk. Aasta kulu tööandjast talumehele 31000 eurot. See võib muidugi tõusta  Seal sees on siis ka kõikmõeldavad pindlatoetused jms mis raha tuleb küsida. No ja sellise oma isikliku metsniku ja talupidamise jaoks pädev varustus maksab 100-150K€, see on muidugi lisaks. Seal siis turvasaapast saeraamini, ATVst/IH'st haluliinini. Traktor  ja palgikäru niigi aga need on osaliselt ju ka muuks vajalikud. Ideaalis peaks muidugi metsnik ise oma palgafondi teenima aga mets on koht, kus on tohutult kaudseid lisaväärtuseid! Tegelikult on metsnik sama mis iluaednik ehk kulu ILU eest!  Lihtsalt oma isikliku metsnikuga võib ka aasta lõikes nulli saada või mõne kopika kasumitgi teenida. Kui on PALJU metsa. Mingi 10 hektariga seda ei ole mõtet teha (kui just tulu mujalt ei tule) aga 30-50 Ha metsaga hakkab asjal juba jumet olema. 

Aga miks ksf! Janka toodud moel "majandatakse", ongi kõnealuse odavama kergtehnika puudumine! Ma näen-kuulen, et VAIKSELT hakkab kaEestisse tekkima juurde selliseid teenusepakkujaid, kes suudavad metsas ka juveliiritööd teha ning seda kultuursel moel. Nii et omal pole paha vaadata. Teine asi on ikkagi ka lõpuni küpsed metsad, mida on meeletult! Nii müüaksegi raieõigus suurele tegijale maha, kes siis tohutu efektiivsusega mõne päevaga kasvõi keset kõige märjemat aega asja lagedaks teeb ja nii ongi... Pensionifond võetakse korraga välja ja edasi tulebki rööbastesse veeuputus  Seda vahepealset võimalust peaaegu polegi. Heal juhul oled rahaliselt "nullis" aga see ka pole ju enamasti Omaniku eesmärk! Kõik teised on tööd ja palka saanud aga sina oled see loll tasuta tööjõud ja vara omanik, kes peab makse ka veel maksma... 

Kehtib magushapu ja banaalne tõde Eestis: maal võib ju elada ja töötada aga raha peab endal olema!

[2715]

Hea on mõelda küll, et teeme talvel ja kuival ajal ning võtame ühe puu kaupa aga kas keegi sellise mahuga sotsiaalprogrammi kinni ka on nõus maksma?
Otsida ei viitsi palju meie riigis inimesi töötab puitmaterjali käitlemise alal ja mida need inimesed siis peaks pool aastat tegema?
Meil kõrval näiteks puidutööstus, kus palju inimesi tööl ja lõikavad palki.
Kuidas see nüüd välja peaks nägema, et metsa lõigatakse kolmel talvekuul?
Palk läheb ju halvaks paari nädalaga niiskel ajal ja kui inimene tuleb omale lauda ostma, et ta siis ei krimpsuta nina kui sine on sees?
Palki muidugi saab säilitada ka et ta halvaks ei lähe ja selleks on kas keemia või maetakse lume sisse ja kaetakse pealt saepuruga, kuid kust see maa võetakse et see ära mahuks ja kes tahaks sellist laoplatsi oma kinnistule?

Palkmajategijad on küll võimelised materjali ladustama ülejäänud aastaks kui vaid maad on kus seda teha ja vaba raha...
Hakkepuitu on ka problemaatiline säilitada, kuna liiga suures kuhjas läheb see käima ja võib isegi süttida ning samas kaotab kiirelt oma kütteväärtuse.

Mis aga metsa ülestöötamisse puutub, siis kindlasti on õige rakendada kõiki võimalusi maapinna säästmiseks ja seda ka tehakse juba majandusliku mõtte pärast.
Väljavedaja lindikomplekt on üsna kallis kuluosa ja kui vähegi võimalik tehakse tööd kuivemal või külmemal ajal.

Minu kui endise metsamehe nägemus asjast on, et peaks rakendama kõiki võimalusi et puit kätte saada võimalikult väikse kahjuga kui vaid maaomanik sellega kaasa tuleb.

Tuleb meelde, et pehme kinnistu oli ja väljaveotee oli planeeritud läbi metsa ühte rada mis ei võimalda kuidagi rööpasse sõitmist ära hoida.
Käisin ja üritasin omanikku veenda, et kinnistu piiri mööda läheb kuivenduskraav ja maa on pandud ka õigele poole ning veame sealt kõrgemalt kohalt kui ta laseb sealt võsa ära lõigata ja selle võsaga teha pehmematesse kohtadesse oksapadi alla.
Omanik selle lisakuluga nõus polnud ja saigi talle ära öeldud.
Teised mehed muidugi tulid ja vedasid selle metsa ära ning seal võis pärast kanuumatka korraldada.
Pakkus siis eelmine aasta, et äkki saaks ma selle tee ära siluda ja ka sellest pidi keelduma, kuna see pole lihtsalt võimalik enam aga pakkusime, et mehed kaevavad maaparanduskraavi ja panen käru taha ning hakkan täidet vedama, et saad omale korraliku tee metsa, kuid selleks ei olevat raha...

Suurim sigadus minu silmis on ikkagi, kui mets jäetakse uuendamata.
See, et rööpad maha jäävad või pinnas segi pööratakse ja sammal ära lõhutakse on küll silmale riivav, kuid loodusele pole see eriline kahju.

Sammal hävib nagunii kui puud enam varju ei paku ja asemele tulevad rohttaimed ning maapinna ebatasasus ei takista puul kasvamist.

Tähtis oleks kohe kui mets raiutud käia maapind üle ja istutada kohe esimesel võimalusel uued puud asemele, millega säästab kahe aasta kultuuride hoolduse kulu.

Pealegi on tore jälgida, kui mets kasvab!

3-4 aastal on taimed juba põlvest kõrgemad ja saavad ise hakkama.
6-8 aastal on nad juba üle pea ja alt hakkab umbrohi kaduma.
10-15 aastal hakkavad oksad kokku puutuma ja maapinnale hakkab sammal tagasi tekkima.
15-20 aastal saab teha esimese harvendamise, et puude kasv kinni ei jääks ja võimalik on juba seeni kohata.
20-30 aastal saab teed sisse lõigata ja teha harvenduse, mis annab juba tarbeks puitu, et juurekava tugevneks ja puud kasvades tuulega harjuks, mis väldib tuulemurru tekkeid.
Edasi ei tea omast metsast kirjeldada, kuna oleme reaalaega jõudnud.

Kõrval aga on vanatädi ülekasvanud mets, mida ta raiuda ei lubanud, kus puud kuivavad ja ümber kukuvad.
Siis käivad nad neid puid korjamas, materjali sealt ei tule ja need augud kust on puu ära kadunud kasvavad noored kuused, mis paljud hävivad kui sinna järgmine puu peale kukub ja sealt üle sõidetakse kui vaja see puu kätte saada...

Nüüd muidugi tädiga rääkimas käies et tema poolelt kukuvad puud üle piiri käisime metsas vaatamas ja tõmbas juba kiusu üles, et sul ju selline ilus mets...
Siis näitasin ja rääkisin, miks see nii on ja isegi sai aru...

[honkomees]

... Kas  isiklik metsnik-saemees kasutab oma tehnikat? Siis on lihtne, kokkulepitud arve kuus ja tehtud. Kas edasi ooüütab või...pole talumehe asi. ... Lihtsalt oma isikliku metsnikuga võib ka aasta lõikes nulli saada või mõne kopika kasumitgi teenida. Kui on PALJU metsa. Mingi 10 hektariga seda ei ole mõtet teha (kui just tulu mujalt ei tule) aga 30-50 Ha metsaga hakkab asjal juba jumet olema. 
...
Kehtib magushapu ja banaalne tõde Eestis: maal võib ju elada ja töötada aga raha peab endal olema!

See naaber on ikka Võru suurärimees, kohapeal üliharva näha, maid on kokku ostetud mitme talu jagu, sh ostab ka röövraiete järel langid üles ja laseb korda teha, vaatega tulevikule. Tema metsameister teeb tööd ikka oma tehnikaga, vahel ka oma metsas või mujal teenust aga absoluutse enamuse ajast ikka suurmaaomaniku maal. Kas ta saab kasumit või tuleb nulli - ei oska öelda.
Ainuke mis ei meeldi on istutusvaod, no metsas käia on ebameeldiv, ikka kukud auku ja komistad. Vanasti istutati istutuslabidaga ja metsalune oli peale metsalõikust ja istutust ikka sile, ei rööpaid ega istutusvagusid, metsateid pidi sai sõita zigulliga otse kuhu vaja. Praegu liigu ainult suurte ringidega mööda riigiteid.

Hea on mõelda küll, et teeme talvel ja kuival ajal ning võtame ühe puu kaupa aga kas keegi sellise mahuga sotsiaalprogrammi kinni ka on nõus maksma?
Otsida ei viitsi palju meie riigis inimesi töötab puitmaterjali käitlemise alal ja mida need inimesed siis peaks pool aastat tegema?

Kas meie riigis ikka peaks olema selline loodusressursi hävitav suurtootmine nagu tänasel päeval puidutöötlemise alal on? See on ju nagu Venemaal, ainult maavarade kaevandamise ja töötlemise najal elamine, mitte kõrgtehnoloogiline tootmine.
Võiks ju olla samamoodi, nagu kolhoosiajal, kui ka saekaatrimehed töötasid vaid talvel ja suvel olid muudel töödel. Säiliks palju rohkem metsa, rääkigu RMK jm metsaärikad mida tahes alaraietest.

[v6sa]

Võiks-võiks. Aga see eeldab riigikorra (või inimeste mõtlemise) muutust.

Riigikorda on ilmselt lihtsam muuta...

[honkomees]

Võiks-võiks. Aga see eeldab riigikorra (või inimeste mõtlemise) muutust.

Riigikorda on ilmselt lihtsam muuta...

bingo!

[Aare R.]

Kõrval aga on vanatädi ülekasvanud mets, mida ta raiuda ei lubanud, kus puud kuivavad ja ümber kukuvad.
Siis käivad nad neid puid korjamas, materjali sealt ei tule ja need augud kust on puu ära kadunud kasvavad noored kuused, mis paljud hävivad kui sinna järgmine puu peale kukub ja sealt üle sõidetakse kui vaja see puu kätte saada...

Nüüd muidugi tädiga rääkimas käies et tema poolelt kukuvad puud üle piiri käisime metsas vaatamas ja tõmbas juba kiusu üles, et sul ju selline ilus mets...
Siis näitasin ja rääkisin, miks see nii on ja isegi sai aru...

No vot, naabritädi saab lõpuks aru, aga praegu on ju moes igasugu rohelised ja metsa- ja linnukaitsjad, kelle meelest ainuõige ongi metsa mitte "hävitada"- nende jaoks ongi igasugune raie juba hävitamine. Aga need, kes "trendikate" inimestega kaasa lähevad, ei saa või ei taha sellest aru saada, et see mitteraiumine pole ka lahendus, lõpuks ongi terve Eesti mädanenud, ümberkukkunud ja läbimatuid rägastikke täis. No ja lisaks sellele pole poest midagi puidust toodetut võtta, kütta pole millegagi. Ning lisaks- maapiirkondades on ikkagi metsaga tegelevad ettevõtted ühed peamised tööandjad, seega ka seda aspekti ei maksa unustada. 
Kuid reaalsus on ikkagi see, et kisame ja keelame, paneme töö seisma jne, aga lahendust sellele kõigele ei paku keegi.

[PlyVal64]

Unistamine õnneks ei maksa midagi  Ja õnneks on Kranmanil oma kodukal võimalus ka rahaliselt unistada. Jah, RaudHobu käiks veel asjale juurde  Aga suures piires selline optimeeritult mõistlik OMA metsa ja naabrile teenuse tegemise komplekt mõtestatult varustatud Bison 6000X koos kallutava kasti ja kaevekoppadega + selle peale käiv protsessor P25 kokku on selline 50K€+20K€+transa+kõm. IH ise maksab ~15K€, miskine halumasin,kiirjupitaja ja oksahakkur lisiaks. Paneme siis kogu saemehe varustuse juurde, enam-vähem asju vedada suutev auto ka, ongi 150K€! See on siis UUS, millega saab 10 aastat ka RMKle vajadusel-soovil teenust pakkuda. 

Seadmeliisinguga saab sedasorti kola soetada, paneme julmalt ühte patta kokku:150K teeb 5 aasta peale ~2K€ kuumaksuna. Tahad EaSI garantiid jms, on eeltingmusedki julmad. 9 töötajat jms. OK, kogu asja saab omajagu odavamaks teha, kaotades aga jõudluses. Aga suurusjärk 70-80K€ jääb ikkagi. See teeb ikka vähemalt tuhat iga kuu maksta. Jälle kirvega ümardades on vaja iga kuu 4000€ netotulu teenida, siis saab asjad makstud ja leivale vorsti ka peale osta. Teoorias isegi võimalik. Aga vist ainult teoorias  sest tegu on sellisel juhul "peale maksmisega" ehk kasum ei ole oluline, hooldatud mets on tähtis. Reaalselt on puit siiani "liiga odav" ja selle ülestöötamise kulu nii suur, et vaid jõhkralt kiirkorras lagedaks tegemine tasub ennast ära. Isegi arvutad läbi ise väärindamise, sisi ei jagu ei töötunde ööpäeva ega midagi... Unistades ajad kõik veel odavamaks, optimeerid ka töökindluse jms pealt, saad veel poole maha. Siis on kõik noname madeinPRC aga kaua selline tehnika kestab, pole selge. Optimeerid oma kõhu vajadused ka ära, saab vajaliku kuise netotulu 3K€ peale. Kõige labasem on arvutada kuivades küttepuudes, mis siis teeks DDU Kunde iga kuu 60 ruumi maha müüdud toodet. Või siis müüdud 12-15 tm saematerjali. Reaalsuses tuleb aga need numbrid ikkagi kahe ja kolmega korrutada... Ütleme selline arusaadavas hinnas kodune ühemehe-saeraam suudab toota kuni 1 tihu tunnis. Lubatud 2 jms number on mitme mehega ja lisavarustustega tehes, ideaalselt ümarat ideaalsetes tingimustes. Ehk 20 tihu ümarat saed ka 20 tundi või 2,5 tööpäeva. Igati realistlik number ja seda siis langetamisest väljatoomise ja saagimiseni. Jääb aega müügiga tegeleda ja jääkidest kütet toota. 20 tihu palki kuus tehnikaga pole ju küsimus. Aga see teeb 250 tihu aastas ehk 5 aasta peale 1300 tm palki! Et sellist mahtu saagida, peab olema kümneid hektareid metsa võtta. Jah, heast metsast saab hektarilt selle kätte ja jääb ülegi. 
OT in:

Aga olgem ausad, mina sellisest tegevusest küll aru ei saa ega mõistlikuks ei pea! Sul on 250 tihu 120-aastast 3-palgi mändi, lisaks kuuske, ja sa kingid selle odavaima Dacia raha eest ära??? 13,2K miinus tulumaks on ju tegelik summa. Laseks kohapeal iseliikuvaga materjaliks, saaks julgelt 60K+. Seal superasukohas ostes raieteenust, saab selle kätte ka 15 euro tihu sest vedada pole kuhugi! Ühest otsast mees lõikab, üks veab palgi raami juurde ja see lõikab. Puhas saemees raudhobuga värk! Ümardame, 3 nädalat ehk siis 15 tööpeva tööd, 4000+kõm esitad langetustööde arve. Isand Sooviku jaoks oleks see asukoht olnud ju "kodu kõrval", asi see Juurust Varbola lähistele tulla! Hinnakirja järgi tuleks summa samasugune ehk 4000+kõm. Ümardame mõlemad üles, maksad ära 12 000 kahele tiimile. Siis on 250 tihu saematerjali. Täna müüd seda rahumeeli 300 €/tm, see on 75000 eurot! Kulud maha, tulumaks Riigile ja ongi kuu ajaga 10K asemel 60K taskus! 

OT out.


Nüüd ongi, et raha peab mujal tulema. Näiteks riigikogulase palgana. Midagi tegema ei pea, isegi kohal käima ei pea, võid otse metsast koosolekul "osaleda" nagu Kojamees voodist... Selles osas on ka pensionäril hea, et kui midagi on vanast ajast varuks, siis 200 maksudena iga kuu on kohe kokku hoitud ja miskit tuleb ju peale ka. Kui tervist on, siis hakakb juba jumekam näima. Aga see on ju totter, et loodusvarade eest hoolitsemisel tuleb "loota" pensionäridele? Et äkki 70-aastane veel viitsib käia ja harvendust või valgustust teha, ükshaaval sanitaari lõigata jne. Kui tehnika on muidugi olemas... 
Siis vaatad Timberi oksjoneid, omaenda metsade takseerandmeid, saab jämedalt ja heal juhul raieõgusena müües 35K€ netona peale maksude maksmist... peab vist midagi teistmoodi ikka tegema.

[Peeter2]

ma ei saa hästi aru, et kellele sellised heietused vajalikud on, aga olgu peale...

[envi]

Huvitav, kus kohast tuleb inimesel arusaam, et metsa tuleb raiuda, ja kes ei raiu, on lohakas metsaomanik?
Loodus on nii täiuslik süsteem, et ükski puu ei kuku ilma asjata pikali.
Aga arusaadavalt, inimest innustab majanduslik huvi!
Siiski ei peaks metsa raiuma ettekäändel, et "mida siis kõik need inimesed ja masinad aasta läbi teevad"!?
Kallid masinad, uhked puidutööstused, palgatud inimesed,... ei saa olla raiemahtude aluseks!
Juba sügaval vene ajal selline distsipliin nagu "masinate ekspluatatsioon" õpetas, mitu ja millist masinat peab olema, et harida x ha maad.
Täna võiks olla teada kui palju oleks optimaalne metsi raiuda ja sealt oleks lihtne tuletada vajalik masinate ja puidutööstuste võimsus.
Aga ei saa, raha segab...!!

[v6sa]

Optimaalne mille alusel? Majanduse? Looduskaitse? Linnainimese silmailu?

Arvestades praegust looduskaitse all oleva metsa hulka ja üldist metsa suremise kiirust, siis eks see mõistlik maht sinna 8 miljoni tihu kanti jääb, prognoosiga kuue peale paarikümne aasta jooksul. II MS järel kasvamapääsenud metsad saavad raieringi peale ja iseseisvumise järel kasvamahakanu ei ole veel päris raieküpseks saanud.

Ega metsa ei peagi raiuma. Põldu ei pea ka pidama - põld saab ilma pidamiseta hästi hakkama. Paraku inime ei saa.

Mis aitaks:
Kolmeks loe! Number kahed jäävad, ülejäänu biomassiks!

[honkomees]

Optimaalne mille alusel? Majanduse? Looduskaitse? Linnainimese silmailu?

Arvestades praegust looduskaitse all oleva metsa hulka ja üldist metsa suremise kiirust, ...

Majanduse ja loodusliku arengu alusel ... milline on raieküps mets? Vanasti räägiti ikka üle 100 aastast, no äärmise häda korral üle 80 aastastest puudest valikraiena. Täna räägivad RMK (ja Keskkonnaameti ) asjapulgad hoopis teistest numbritest, ligi poole väiksematest. Jah, vanema puu juurdekasv aeglustub aga kas see õigustab metsa hävitamist ja puupõldude rajamist.
Looduskaitse pole EV küll ühtegi metsa kaitsnud, RMK eestvõttel ja Keskkonnaameti looduskaitse hävitamise toel võetakse looduskaitselistel ja miljööväärtuslikel aladel metsa mühinal maha. Ise elades maastikukaitsealal näen kuidas üks röövraie järgnes teisele, talumees mõistlikult raiuda ei saanud ja müüs metsa maha ja siis ikka käis maa ühe firma käest teise kätte kuni lõpuks ostis selle rüüstatud ala korralik peremees, kes teeb vaid hooldusraiet.

[PlyVal64]

Huvitav, kus kohast tuleb inimesel arusaam, et metsa tuleb raiuda, ja kes ei raiu, on lohakas metsaomanik?
Loodus on nii täiuslik süsteem, et ükski puu ei kuku ilma asjata pikali.

Ei peagi! Võib, ei pea.
Lohakus on teine teema. Selgelt kuivanud, mäda, teepoole kaldu jms avalikkusele OHTLIK tuleks igal juhul raiuda. Sama tegelikult ka üldkasutatavad liinid jms. Selleks ongi see 20 tihu per maaüksus ka mõeldud! Ehk teoorias üle selle sanitaari vajadust vast ka pole ja kui on, siis metsateatis ei ole ju küsimus saada. See pole Tallinnas raieluba... Sealt edasi on juba tõesti Omaniku enda asi, millisena ta oma metsa ja oma vara näeb ja tarbib. 
Samas: ürask ja muu kahjurite teema. Kukub pikali, tuleb ürask sisse, levib naabri metsa ja hävitab selle ka! Normaalses Riigis saaks lohakas üraskipaljundaja kohtukutse ja päris kena arve! Mis oleks ju ka õiglane. Ehk sinnamaani ole kuitahes lohakas, kuniks see ei ole võõrastele ohtlik ega võõrast vara kahjustav! Ehk asi taandub jälle VASTUTUSELE! Omanik vastutab ja kui ei meeldi vastutada ja jõud ka üle ei käi, müü vara maha! Lõppeks me elame siiski ÜHISkonnas, kus peab ka teistega arvestama. Ehk mingid piirid lohakusel siiski on. 

Aga raieküps on ka ajas muutunud! Täna lihtsalt mängitakse minimaalsete vanustega, et saada täna ja kohe raha kätte! Aga ka tehnoloogia võimaldab nooremast-peenemast puust toota kauakestvaid tooteid. Sõrmtappimine ja liimpuidundus on muutnud ka harvendusraie palgi väärindamise mõistlikuks. Näiteks Honka uued mittevajuvad liimpalgid kasutavad ära keskmises osas jääke! See on ju püstipidine klotsirida, mille võib justnimelt oksakohtadest jms väljalõigatust teha. Saad kuuse harvendusest peenpalgi, kuskohast saad 50X100 kätte. Jääk läheb pelletiks ja see pruss läbi nelikandi liimpuiduks. Ja enam ei pea ka 6-meetrist saagima, see liimitakse kokku. Peenpalgi teema on meil siingi jutuks olnud ja sellesinase Toftan2 3-meetrise peenpalgi saeraami materjalist võiks mida iganes kokku liimida. Kasvõi Palmako liimpuit.  

No ja paljude puuliikide puhul on raievanuse alammäär täitsa loogilises kohas ka. Probleem on pikaealiste puudega, mis võivad rahumeeli ka sajandeid kasvada. Tamme ei peaks Eestis üldse raiuma, sest seda ei vajata! See võib rahumeeli edasi kasvada ja jõuab oma eluea jooksul 3-4 ringi kuuski ära näha! 300-aastane tamm poloe mingi erilisus, 80-aastane kuusk on üldiselt juba kas surnud või kohe suremas. Ka mändidega on see, et need võivad 120-150 aastat kasvada aga midagi saab neist juba ka poole nooremalt. Lihtsalt selliste vägevate 150-aastaste mastimändide hulk hektaril on pisike ja selleks peab sealt selel poolteise sajandi jooksul kogu aeg puid vähemaks raiuma. Selliste mändideni jõudmine võtab aega ja pole need meil kaugelt tavalised. Luual koolis käisime suisa eraldi sellist vaatamas, seda küll teepeal objektile. Aga isegi meie olulisimas metsanduskoolis peeti seda vajalikuks ammu tegevatele metsameestele näidata.

[2715]

Huvitav, kus kohast tuleb inimesel arusaam, et metsa tuleb raiuda, ja kes ei raiu, on lohakas metsaomanik?
Loodus on nii täiuslik süsteem, et ükski puu ei kuku ilma asjata pikali.
Aga arusaadavalt, inimest innustab majanduslik huvi!
Siiski ei peaks metsa raiuma ettekäändel, et "mida siis kõik need inimesed ja masinad aasta läbi teevad"!?
Kallid masinad, uhked puidutööstused, palgatud inimesed,... ei saa olla raiemahtude aluseks!
Juba sügaval vene ajal selline distsipliin nagu "masinate ekspluatatsioon" õpetas, mitu ja millist masinat peab olema, et harida x ha maad.
Täna võiks olla teada kui palju oleks optimaalne metsi raiuda ja sealt oleks lihtne tuletada vajalik masinate ja puidutööstuste võimsus.
Aga ei saa, raha segab...!!

Mind jälle huvitab kust tuleb arusaam, et seda mingil juhul teha ei tohiks ja kui teed oled kohe rahvavaenlane?
Loodus võib ju olla täiuslik süsteem, kuid me kurname selle ära nagunii, kuna meid on palju ning kui võimalikult palju raietöid teha vastutustundega saame seda edasi lükata ja sellega kaasneb ka majanduslik huvi.

Mis meil läheks siis paremaks kui suudaksime tekitada puidu defitsiidi?
Kui inimene elab linnakorteris, maja kütab elekter ja metsas käiakse vaid jalutamas võib see ju hea mõte tunduda, kuid kas inimene satub ka sellisesse metsa, kuhu ei lähe ühtki teed ja puud kukuvadki ümber ja alla on kasvanud võsa, mis läbimatu?
Ikka käime riigimetsas ju, kus puud reas ja metsaalune samblaga kaetud...
Kas see raie piiramine tunduks hea mõte ka siis, kui maja köetakse puiduga ja näiteks kõrvalhoone oleks vaja remontida või isegi ehitada?

Et selleks materjali saada pead aga end järjekorda panema ja siis kunagi paari aasta pärast jõuab järg sinuni ning saad 20 tihumeetrit saematerjali osta neljakordse hinnaga praegusega võrreldes ning küttepuud saab vaid 3 tihu majapidamise peale aastas hinnaga 68 eur tm?

Teoorias oleks ju võimalik, et toimub võimuvahetus ja kehtestatakse roheliste diktatuur, kus pannakse väga konkreetne raiemaht paika, kus ongi võimalik saada 3 tihumeetrit metsamaterjali igal majapidamisel järjekorra alusel, kuid see kord kukuks, kuna rahulolematud talupojad võtavad hangud ja lähevad üht lossi vallutama...

Metsamaterjali me ekspordime ja see on ka meie üks väheseid ekspordiartikleid peale tsemendi ja paekivi, kuna maavarasid meil ju muid pole.
Võiks ju ekspordist täiesti loobuda ja ainult importida, kuid mismoodi selle eest tasuda?

Muidu aga on tore näppe visata ja käia mingi metsatuka eest võitlemas.
Suunakem see võitlus pigem sinna, et peale raietööd tekiks kohustus metsa uuendamiseks, milleks metsamaterjali müügilt võetakse uuendusmaks, mille saab tagasi kui uuendus on tehtud.
On see aga tähtajaks tegemata teeb RMK selle ise.

Lõpuks ka hea ettekääne raie teostamiseks:
https://www.err.ee/884908/kirjanik-mikit...rimeestele

[Xtreme]

Ideaalses maailmas raiutaks täpselt nii palju, kui meil Eestlastel vaja ja mingit eksporti palgi näol ei toimuks, vot niimoodi oleksid Eesti metsad igavesed.
Eksportida võiks ainult puidust valmistatud tooteid aga mitte toormaterjali kopikate eest.

[Aare R.]

Kusjuures alles sel suvel tuli nii mõnigi palgilaev just Eestisse, mitte ei läinud kõik ainult välja. Midagi positiivset ka vahele.

[vant]

Päris lahe on neid arvutusi lugeda, kuidas kilueuride kaupa on kõik paigas, nagu spikker ärimehe eluks või nii, ainult mine ja tee. Isegi see, et 250- st tihust palgist saab 250 tihu saematerjali. Mulle isiklikult tundub küll natuke optimistlik arvutus. No aga mis ma ka metsast tean

[wagoneer]

Päris lahe on neid arvutusi lugeda, kuidas kilueuride kaupa on kõik paigas, nagu spikker ärimehe eluks või nii, ainult mine ja tee. Isegi see, et 250- st tihust palgist saab 250 tihu saematerjali. Mulle isiklikult tundub küll natuke optimistlik arvutus. No aga mis ma ka metsast tean

Populaarsetel kipsmajadel läheb ka kergelt koorega laud seina   Loodus tuleb ju tuppa tuua. Ei saa ju koore all elavaid loomakesi ulualuseta jätta. Ja lõigatakse mõttejõul palki saematerjaliks. Siis ei lähe ka saeteena midagi kaduma. Tänapäeva värk.

[honkomees]

....
Aga raieküps on ka ajas muutunud! Täna lihtsalt mängitakse minimaalsete vanustega, et saada täna ja kohe raha kätte! ...
300-aastane tamm poloe mingi erilisus, 80-aastane kuusk on üldiselt juba kas surnud või kohe suremas. Ka mändidega on see, et need võivad 120-150 aastat kasvada aga midagi saab neist juba ka poole nooremalt. Lihtsalt selliste vägevate 150-aastaste mastimändide hulk hektaril on pisike ja selleks peab sealt selel poolteise sajandi jooksul kogu aeg puid vähemaks raiuma. ...

Nagu ütlesin, siis vanasti loeti kuuse raieküpsuse eaks (ehkki tol ajal sellist sõna vist ei teatud) 100-120 aastat ja polnud nad midagi surnud, nüüd 60. Aga isegi täna kirjutatakse sedasi:

Eesti tingimustes saavutavad puistud raieküpsuse tavaliselt järgnevalt:
Tamm, saar ja mänd saavutavad raieküpsuse ca 100-120 aastaga;
Kuusk on raieküps 80-100 aastaselt;
sanglepa ja kase raieküpsus saabub 70-80 aastaselt;
haab saavutab raievanuse 50-60 aastaselt;
hall lepp on raieküps juba 41-50 aastat peale kasvu algust.

Aga nagu Priit kirjutas, täna on tähtis saada raha kohe kätte ja saab midagi ka sellest noorest puust teha.

[v6sa]

...vanema puu juurdekasv aeglustub aga kas see õigustab metsa hävitamist ja puupõldude rajamist.
...

Palun näidet, kus meil on Eestis puupõld. Nõval on liigipuhtaid männikuid küll, aga need pole vist istutatud?

Kõik istutatud metsad muutuvad meil vääramatult segametsadeks. Ja lõpuks (sõltuvalt kasvukohast, 70-200 aasta järel) läbipääsmatuks rägadikuks:

   

Aga meil soovitakse Kesk-Euroopa saja-aastast pöögimetsa näha, lihtsalt kohalike liikidega.