MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Seoses niitmishooaja mitteametliku algusega sai ära lahendatud rohttaimede ja kardaanide omavahelised suhted.
Varem olid need üsna ebasõbralikud ja kardaan kippus neid enda ümber kerima.
Eelmine aasta ei viitsinud ja võtsin kardaani alt ära, kuid sel aastal sood niita kus on vaja.
Nüüd siis selle vastu tehtud sihuke toode:
   
   
   
   
Käib kiirelt kolme poldiga kiirelt ära ja materjal Hardox et niisama mittemillegi otsa kõveraks ei sõida.

Töötab aga väga hästi ja pisut peale 8 ha niitmist pole kõrtki seal sees näha.
Öösel muidu hea niita, kus seemned ei ummista radikat, kuid jäävad mujale kinni.
   
   

Liikuvat pilti ka.


Maas siis üle 8 ha, niitelaius 2 meetrit ja üks tera lõikab 7,6 cm.
Kiirus 8-8,5 km/h, mootoril pöördeid 1200-1300 ja kütust hektarile pisut alla 9 liitri.

On seda palju või vähe ei oskagi hinnata.
Varemalt väga ei huvitanud täpne kulu aga nüüd on ju kütus kalliks läinud.
Eelmine aasta sai (siis veel) sõbralikult naabrilt 70 sendiga liitri aga nüüd hulgi 1,8...
Vasta

Tehtud väike täiendus pihustitega ja võib ütelda, et sai paremaks kui enne.
Seotud see ettepanekuga osaleda poolsportlikul traktorite mõõduvõtul, kuid seekord jääb veel osalemata.
Määravaks sai probleem siduriga ja kohapeal ei õnnestu turborõhku üles saada.
Esiti sai uuritud kaane läbilõike peal pihustusnurkasid 150 kraadiste otstega ja leitud, et vaja on pihustit veel süvistada 1,5mm ja see ka läbi viidud sellise riistaga.
   
Tulemus jäi selline.
   
Pihustitele ka uued korpused 220bar endise 190 asemel, uued tsentreerimishülsid ja kodukootud pihustiseibid.
   
Kuna tegu kaheastmeliste pihustitega ja kodus teist astet kontrollida raskendatud siis seda ei tea, kuid kirjade järgi 300bar.
Algul sai proovitud 7 avaga pihustiotsi 150 kraadi, kuid need ei õigusta end suure põlemiskambriga ning kütus ei jõua ilmselt välimise ääreni ja pööretel on suits taga.
Siis said 5 auguga otsad ja asi paranes oluliselt.
Olid teised aga kasutatud ja ebaühtlaselt kulunud ning tuleb panna uued.
Vahet on siiski märgata ja kulu hektarile sai natuke alla.
Tähelepanuks, et kõik proovitud pihustiotsad on tehase originaalid, nii 1,9 millel 81 kw kui ka 111 kw 2,5 ja mõlemad sõitnud vähemalt 400 000 kuid ometi pihustavad paremini kui uued vene otsad...
Siis veel tavapärane hooldus ehk kaanepoldid ja klapivahed.
Kaanepoldid lahti ja uuesti kinni 190N:m ning tihend on vajumise lõpetanud ja kriipsud peale pingutamist samal kohal.
   
   
Klapisääretihendid ka töötavad, kui vaadata sisselaskesse, siis mingit jälge õlist pole.
   
Kütusefiltri lõikasin ka huvipärast lahti et mis ja kuidas töötanud ning see odav Wix filter on töötanud muretult üle 500 tunni ja lasknud läbi umbes poolteist või rohkem tonni kütust.
   
Veel hüdroõli nivoo visualiseerimiseks punane asi ujuma pandud et silm lihtsalt haaraks.
   
Tellitud uued pihustiotsad ka ära ja kui tulevad, siis pumba peenhäälestus ja nukkvõll tuleb ka ära vahetada sest jõud on justkui aga seda särtsakust pole mis vanal mootoril oli.
Seal ikka varbaotsaga gaasi puutusid liikus nagu oluliselt reipamalt ja vedas jõuga lõpuni välja aga siin on lõpp üle 1900 pöörde nagu kännu taga ja 50 km/h kiirusega on märgata kerget suitsu, mis vihjab et mootor ei hinga lihtsalt.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Kas sellele VW peenikesele pihustiotsale läheb enne paigaldamist mingi hülss ka ümber või ongi avatult seal silindri poolses augus? (MTZ pihusti ots on vist jämedam, või silm petab?)
Vasta

(08-07-2022, 18:57 PM)Sax Kirjutas:  Kas sellele VW peenikesele pihustiotsale läheb enne paigaldamist mingi hülss ka ümber või ongi avatult seal silindri poolses augus? (MTZ pihusti ots on vist jämedam, või silm petab?)
Ots on jah peenem, et Vw 7mm ja Mtz 9 ja algul ma ka põdesin, et otsad kuumenevad üle ja riknevad aga senini pole veel probleemi sellest tekkinud.
Eks kütus jahutab esiteks ja teiseks pihustatakse pihustist eemale ning kui pihusti ei tilgu on põlemine juba enamuses läbi kui leek pihustiotsani jõuab.
Igatahes senini pole probleemi tekkinud.
Kunagi kui kaane maha võtan teen kindlasti avadele vaskhülsid sisse et kaanel avad 7,2mm aga see peaks astmega olema et sisse ei kukuks ja kaane avas istuga.
Praegust olukorda leevendab kindlasti omatehtud suure pinnaga vaskseib, mis soojust üle kannab pihustilt ning täidab ka tsentreerimise ülesannet.
Vasta

Panin halliks läinud karvadega vaipa salongi, sai oluliselt kodusem.
Vaiksem sai kohe kindlasti.
Kinnitusviis on vähe selline odav ja rõve aga vähemalt on näha kuidas polster maha käib. Big Grin
   
   
   
https://www.youtube.com/watch?v=1j_Ce7SgZck
Vasta

Pihustiotsad käes, nimme võtsin kõige odavamad vaadata kas on neist asja.
Võrreldes vene samanimelise tootega on näha, et on samm edasi.
Näiteks saab ühe pihustiotsa nõela panna teisele, mitte nagu venes kombeks et vahe võib olla ka 0,1mm ja aja siis võrdseks pihustid...
Kuna tegu kaheastmeliste pihustitega, siis vahetasin otsad ära ning jäi kõigile 190 bar esimene aste.
Siis ei andnud süda rahu ja mõtlesin lasta teise astme ära kontrollida, mis peaks olema 300 bar.
Väidetavalt seda koduse pihustitestriga ei tee ja siis helistasin paari kohta, mille numbrid on netist vabalt leitavad.
Tulemus oli alla ootuste, kuna esimeses kohas kui küsisin kas Vw tdi pihusteid reguleerite vastati, et pole probleemi, too siia ja homseks valmis.
Küsisin, et pihusti peal on 180/300 ja kas see saab nii olema ja kinnitati, et oi, nii suur lubatud vahemik ja nad teevad ikka täpsemalt!
No ma seepeale panin kohe toru ära.
Teises kohas võttis naisterahvas vastu ja lubas järjekorda panna.
Küsisin, et kas te ise teete ja olete teinud neid pihusteid ja ikka teate mis seal vaja teha on läks tädi vähe lukku ja arvas, et meister teab kindlasti.
Küsisin meistri numbrit ja seda ei antud, mispeale asi katki jäi.
Kolmandas kohas ei võetud vastu aga helistati tagasi ning see inimene jagas biiti ja ütles, et keegi ei reguleeri teist astet ja tema ei teagi kuidas seda saab reguleerida.
Eks tuligi siis ise ette võtta ja loogilise lähenemise tulemusena võtsin vanal pihustil teise astme hülssi kergelt ringi teha, mispeale tekkis võimekus teist astet ka reguleerida.
Üllatavalt olid kõik üle 300 ja nimelt 310-360 vahemikus.
Kuna esimesed astmed olid ka ühtlaselt 190, väljaarvatud juhtmega pihusti, mis oli 200.
Võtsin siis selle vedru luisul kergete liigutustega maha mitte üle 2 sajandiku ning kukkus rõhk alla 160 bar.
Sellist tundlikkust ei osanud oodata ja varupihusti vedrust sai uuel üritusel ka 190 kätte.
Teised astmed said 330 peale, kuna 300 peale ajamine oleks väga ajamahukas olnud.
Vähemalt on nemad nüüd võrdsed osuti laiuse ulatuses ja eks kui aega saab proovib ära mis välja tuli.

Miskeid erilisi slaide pole lisada, kuna fotokas minestas ära, kuid odava koopiaga midagi sai tehtud.
   
Tahtsin teha ka pilti paberilehtedest kuhu pihustatud kütusetilgad nähtavaks muutuvad kui need vabalt langevad et võrrelda uut pakendist võetud AZPI pihustiotsa ja 16 eurost kapitalistlikul maal tehtud, kuid fotokas polnud ülesannete kõrgusel.
   

Üsna sisutu kirjatükk sai ja loodetavasti antakse andeks, kes tunneb et raiskas asjata lugemisele aega.
Samas on diiselmootor piisavalt põnev seade ehk veel kellegi jaoks ning tahab kaasa mõelda sel teemal ning ei pea kõike nullist leiutama.
Mine tea, lõpuks võib sellest tulla ka välja komplekt/teenus, mis võimaldab tõsta selle mootori võimsuse 150 hj peale ja pöörded 2400 peale ning seda töökindlalt ja garantiiga...
Vasta

Kas see peal olev pump üldse 300 BARi välja annab, et teise astme lahti lööks?
(teema ise on huvitav, mehaanilise diisli peenhäälestamine, suht kodustes tingimustes)
Vasta

(14-07-2022, 01:08 AM)Sax Kirjutas:  Kas see peal olev pump üldse 300 BARi välja annab, et teise astme lahti lööks?
...

Milles küsimus:
https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid508816


Big Grin

Võin siinkohal lisada, et üks aastakümneid zitta kütust näinud russi oma KSP ei suutnud Siemanni pingis üle 290 välja puhuda. No 175 suutis ja sellega enam-vähem käib ka.
Vasta

(14-07-2022, 00:54 AM)2715 Kirjutas:  Pihustiotsad käes, nimme võtsin kõige odavamad vaadata kas on neist asja.
Võrreldes vene samanimelise tootega on näha, et on samm edasi.
Näiteks saab ühe pihustiotsa nõela panna teisele, mitte nagu venes kombeks et vahe võib olla ka 0,1mm ja aja siis võrdseks pihustid...
Kuna tegu kaheastmeliste pihustitega, siis vahetasin otsad ära ning jäi kõigile 190 bar esimene aste.
Siis ei andnud süda rahu ja mõtlesin lasta teise astme ära kontrollida, mis peaks olema 300 bar.
Väidetavalt seda koduse pihustitestriga ei tee ja siis helistasin paari kohta, mille numbrid on netist vabalt leitavad.
Tulemus oli alla ootuste, kuna esimeses kohas kui küsisin kas Vw tdi pihusteid reguleerite vastati, et pole probleemi, too siia ja homseks valmis.
Küsisin, et pihusti peal on 180/300 ja kas see saab nii olema ja kinnitati, et oi, nii suur lubatud vahemik ja nad teevad ikka täpsemalt!
No ma seepeale panin kohe toru ära.
Teises kohas võttis naisterahvas vastu ja lubas järjekorda panna.
Küsisin, et kas te ise teete ja olete teinud neid pihusteid ja ikka teate mis seal vaja teha on läks tädi vähe lukku ja arvas, et meister teab kindlasti.
Küsisin meistri numbrit ja seda ei antud, mispeale asi katki jäi.
Kolmandas kohas ei võetud vastu aga helistati tagasi ning see inimene jagas biiti ja ütles, et keegi ei reguleeri teist astet ja tema ei teagi kuidas seda saab reguleerida.
Eks tuligi siis ise ette võtta ja loogilise lähenemise tulemusena võtsin vanal pihustil teise astme hülssi kergelt ringi teha, mispeale tekkis võimekus teist astet ka reguleerida.
Üllatavalt olid kõik üle 300 ja nimelt 310-360 vahemikus.
Kuna esimesed astmed olid ka ühtlaselt 190, väljaarvatud juhtmega pihusti, mis oli 200.
Võtsin siis selle vedru luisul kergete liigutustega maha mitte üle 2 sajandiku ning kukkus rõhk alla 160 bar.
Sellist tundlikkust ei osanud oodata ja varupihusti vedrust sai uuel üritusel ka 190 kätte.
Teised astmed said 330 peale, kuna 300 peale ajamine oleks väga ajamahukas olnud.
Vähemalt on nemad nüüd võrdsed osuti laiuse ulatuses ja eks kui aega saab proovib ära mis välja tuli.

Miskeid erilisi slaide pole lisada, kuna fotokas minestas ära, kuid odava koopiaga midagi sai tehtud.

Tahtsin teha ka pilti paberilehtedest kuhu pihustatud kütusetilgad nähtavaks muutuvad kui need vabalt langevad et võrrelda uut pakendist võetud AZPI pihustiotsa ja 16 eurost kapitalistlikul maal tehtud, kuid fotokas polnud ülesannete kõrgusel.


Üsna sisutu kirjatükk sai ja loodetavasti antakse andeks, kes tunneb et raiskas asjata lugemisele aega.
Samas on diiselmootor piisavalt põnev seade ehk veel kellegi jaoks ning tahab kaasa mõelda sel teemal ning ei pea kõike nullist leiutama.
Mine tea, lõpuks võib sellest tulla ka välja komplekt/teenus, mis võimaldab tõsta selle mootori võimsuse 150 hj peale ja pöörded 2400 peale ning seda töökindlalt ja garantiiga...
Sisutu Smile Elus on ikka nii ,et kõige tegijamad on kõige enesekriitilisemad.
Usun et peale minu õpib Sinu katsetamiste ja kogemuste pagasi peal siin üle poole foorumirahva.

Kasutatud ja uued jupid enamus uutele ja vanadele  ka väga vanadele husqvarna,stihli,jonsered ja partner saagidele.Saagide ja võsalõikajate remont/hooldus.5297816
Vasta

Just! Kogu see teema on algusest peale paeluv olnud, tulemuse kohta võiks öelda, et see on algsega võrreldes lausa teisest maailmast ja lgp ksf! 2715 teadmised ning kogemused... Ma ei ole kunagi oma silmaga näinud inimest, kelle tehnikaalased teadmised on entsüklopeediast kõrgemal!
Vasta

Nüüd siis uute otstega pihustid peal ja võib miskit tagasisidet anda kas toimib.



Toimib küll ja see investeering tundub, läks asja ette.



Vanade suvaliste pihustitega võrreldes muutus mootori töö väga ühtlaseks esiteks ja teiseks tekkis kuskilt kõvasti alumise otsa väänet juurde ning mootorit võib koormata päris tugevalt üle, kuid musta suitsu ei näe.











Tööreziim siis selline:



7 käik, kiirus 6,6 km/h



Mootoril 1000 pööret ja jõuvõtuvõlli ajam 1000E.



Eurohein kohati ukselingini ja 3,6 ha niitmisele kulus 20 liitrit suvist diiselkütet.



Mõõdetud tanklast täispaagi meetodiga, kuna klient soovis oma kütusega.

See teeb siis umbes 5,6 liitrit hektarile.



Järgmine asi on sidurivahetus, kuna see hakkab 9 käiguga libisema kui turborõhu rikastus rakendub.
Vasta

(14-07-2022, 21:48 PM)2715 Kirjutas:  Tööreziim siis selline:
  • 7 käik, kiirus 6,6 km/h
  • Mootoril 1000 pööret ja jõuvõtuvõlli ajam 1000E
  • Eurohein kohati ukselingini ja 3,6 ha niitmisele kulus 20 liitrit suvist diiselkütet

Mõõdetud tanklast täispaagi meetodiga, kuna klient soovis oma kütusega. See teeb siis umbes 5,6 liitrit hektarile.

Järgmine asi on sidurivahetus, kuna see hakkab 9 käiguga libisema kui turborõhu rikastus rakendub.

Wow! Selle asja nimi on efektiivsus.

Oled kindel, et leiad säärase siduriketta, mis sinna hoorattasse ära mahub ja libisema ei hakka ning elab üle tööks hädavajalikud lühikesed libistamised?
Vasta

(15-07-2022, 09:49 AM)v6sa Kirjutas:  
(14-07-2022, 21:48 PM)2715 Kirjutas:  Tööreziim siis selline:
  • 7 käik, kiirus 6,6 km/h
  • Mootoril 1000 pööret ja jõuvõtuvõlli ajam 1000E
  • Eurohein kohati ukselingini ja 3,6 ha niitmisele kulus 20 liitrit suvist diiselkütet

Mõõdetud tanklast täispaagi meetodiga, kuna klient soovis oma kütusega. See teeb siis umbes 5,6 liitrit hektarile.

Järgmine asi on sidurivahetus, kuna see hakkab 9 käiguga libisema kui turborõhu rikastus rakendub.

Wow! Selle asja nimi on efektiivsus.

Oled kindel, et leiad säärase siduriketta, mis sinna hoorattasse ära mahub ja libisema ei hakka ning elab üle tööks hädavajalikud lühikesed libistamised?
Kütuse hinda vaadata, siis ilma efektiivsuseta ei taha enam ükski põllumajandustegevus kasumiga lõppeda...

Tegelikult rohkem seepärast sai näide siia ka toodud, et selle kõik algatas üks väga vaidlushimuline härra, kes omab sellist "imeväikse kütusekuluga" traktorit nagu T-30 ja püüdis tõestada, et tal võtab see nii vähe kütust et ta niitis selle maa ära 30 liitri kütusega.
Olla ka päris kiirelt läinud, et 6 tundi ja tehtud ning Belarus on üks hirmus janune masin.
Käisimegi siis tanklast läbi ja kontrollisime ära selle väite õigsuse...

Siduriga paremat plaani hetkel pole kui kasutada "roiskuva kapitalismi tingimustes" valminud importtoodet Luk.

Enne aga kui vahetuseks läheb on vaja toimetused ära lõpetada selleks suveks ja seepärast sai proovitud sellist toodet nagu suhkruvesi.
Omab täiesti tuntavat efekti ja aitab kruusakoorma üles küll.


4,5 kanti kruusa umbes peal ja käru ka kaalub 1,5 tonni, niiet kui oletada kruusa kantmeeter kaaluvat 1,6 tonni ehk siis umbes 7 tonni.
Koos käruga siis miskit 8,5T.
Kui pidureid poleks, siis igatahes on tunda, et ega ta väga seisma taha jääda...

Liikuvas pildis enamvähem näha parameetrid, et turborõhk 0,5 bar ja kiirus alla 30 ei lange.
Pöörded langevad kiirelt 2500 pealt 1500 peale kus väände maksimum ja nii ta ronib.
Kiirust teeb ka koormaga 50 ära siledal maal kui vaja.
38-42 on aga selline sõitmise vahemik, kus rehvid ei hüppa.
Vasta

Mis asi on suhkruvesi? Karla auto toode?
Teeb kadedaks küll, minu russ ei lippa nii hästi nende teede peal tühja käruga. Peab minema nüüd mõnda vana transitit rüüstama et sealt küttepump sebida. Või sobib ka näiteks B4 passati kütusepump?
Vasta

Tsiteerin Meistrit:
"...
Ma ikka soovitaks vähemalt 10mm plunsriga pump vaadata ja kindlasti jämeda võlliga, et Belarusi hammasratta südamik läheks kohe midagi tegemata otsa.
...
"

Sõiduautopumbad on kõik liiga väikese elemendiga. Käima ilmselt saab, aga mitte soovitud tulemust.

Siin on algsest russist järel vaid profiil ja kestad, mõned loetud sisu tükid ka. Kõik oluline on ... kohandatudWink
Vasta

Suurim austus ja lugupidamine !

  Lisaks põhjalikele teadmistele ja oskustele tuleb tunnustada kõrget liikluskultuuri .
Vasta

Ausalt öeldes tekib mul alati seda teemat lugedes ja pilte- videosid vaadates tunne, et kui ei teaks, millega tegu on ja keegi ütleks, et see on MTZ 50, siis... PÄRISELT?!
Nagu olen öelnud, siis lgp ksf 2715 teadmised on üks asi, aga see tulemus on lihtsalt hämmastav ja ilus vaadata, eriti kui võrrelda algupärase versiooniga! Ma lihtsalt pidin selle välja ütlema Cool
Vasta

Ma ka kiidan.
Vasta

Tohutud kiiduavaldused küll, kuid kas nüüd on leiutatud miskit sensatsioonilist...
Pigem on see toode viidud ligilähedaseks sellele mis ta oleks võinud juba uuena olla.

Imestama paneb pigem, et kuskil kaugel Eestimaa lõpus suudab keegi suvaline tegelane minimaalsete muudatustega teha seda, mida terve suur traktoritehas pole suutnud ja kindlasti on seal oma inseneribüroo, kes võiks olla pisut võimekam kui suvaline jorss Võrumaalt.

Ise vaatan, et minu lahendused on isegi lihtsamad välja tulnud kui suurel tehasel.
Näiteks kabiini valmistamine nelikanttorust on ju ometi kordi lihtsam kui nad on selle uue "hüppe kvaliteedis"nimega 82.3 kabiinil erinevaid stantsitud ja kehvasti painutatud profiile kasutades saavutanud.

No võta lintsaag, pane ta nelikanti lõikama erinevate nurkade all ja alati on detailid sobivad.
Siis konduktor, kus keevitavad kas inimesed või robotid selle kokku ning kõik sobib.
Akna-uksetihenditele aga sobiv painutatud riba, mille punktkeevitus paneb külge ning kabiin peab ka vett ja tolmu.

Selle asemel on ikka otsustatud analooge mitteomav tihend ukse külge panna, kus ta ei püsi ja kuhu teda peab liimima.
Viimistluse kvaliteeditus on ka muidugi masendav, kui uus asi on juba roostes.
Igati loogiline ka, kuna plekiservad on teravad ja seal värv labaselt ei püsi ning no väga halvasti keevitatud asjadele võiks ju näpuotsaga kerehermeetikut tõmmata...

Mul pole muide kuskilt veel roostes, kuigi on kohati krundini pealisvärvi ära kulutanud.
Vasta

Eks see "oleks võinud uuena olla" on endise NL territooriumilt pärit masinatelt juba eos suht utoopiline soov, samuti peitub lihtsuses ju teatavasti geniaalsus. 
Ja see, et "suvaline jorss Võrumaalt"- nagu sa ise ütlesid, suudab midagi sellist teha- seal on üks oluline nüanss- ta teeb seda ENDALE ning tulemus peakski olema võimalikult ökonoomne, võimekas ja kasutajasõbralik. Sel ajal, kust see traktor pärit oli, oli inimese heaolu ja mugavus täiesti viimane asi, millele mõeldi, vorbiti lihtsalt asju kokku.
Kusjuures ma ütleks oma väikestest kogemustest (Valge)vene tehnikaga, et kunagi ostis mul isa kaks tutikat 82, üks neist aastast 1991 ja teine 1994 ning neid kahte võrreldes oli uuemal tagasiminek isegi minusuguse, tollal teismelise pärdiku jaoks märgatav. Vanemal olid sirged roheka tooniga klaasid, pikad sirgelt servast serva käivad topelthoovaga kojamehed, korralik kabiinipolster jms. 
Uuemal olid ilma toonita lainetavad klaasid, kojamees oli ka ees sama süsteemiga nagu taga ehk siis lihtsalt võlli otsas edasi-tagasi käiv ja lühike, polsterdus oli õhuke ilma pehmenduseta, sellega seoses ka müra suurem jne jne.
Aga nagu ütlesin, siis minu kogemus selle tehnikaga piirduski enam-vähem sellega, kui koolivaheaegadel selle vanemaga russiga metsas sai käia, suviti siis terve suvi, Kronose tõstukiga metsakäru järgi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne