K: Kuidas kätte saada murdunud tikkpolti?
#81

(02-12-2022, 11:58 AM)hendrik Kirjutas:  ... terase pinnale tekib õhuke Fe2O3 oksiidikiht, mis on kontsentreeritud lämmastikhappe suhtes inertne ja reaktsioon peatub.
Järelikult siis eemaldas mu murdunud pihusti kinnituspoldi jäänuse oksiidikiht ja peatunud reaktsioon Smile.
30% on kaubanduses pakutav umbes veega pooleks.
Vasta
#82

Kas on võimalik "detail" pinki kinnitada ja seal teha nö täpsuspuurimist - ideaalselt tsentrisse ja ideaalselt risti tasapinnaga?

Senine kogemus ütleb, et kui õnnestub puurida täpselt tsentrist ja puuri läbimõõtu suurendades järjest keermele lähemale, siis lõpuks jääb poldist järele õhkue "spiraaltoru", mis lõpuks ikkagi kergesti välja keerdub, ilma ava keeret kahjustamata. 
(Paraku küll kogemus piirdub ainult teras vastu terast liidetega, alumiiniumi seest on poldid end kergemalt välja andnud.)
Vasta
#83

(02-12-2022, 13:00 PM)qwerty009 Kirjutas:  Enne keerama hakkamist tasuks alumiiniumkorpust kuumaks ajada. Alumiinium paisub 2x rohkem, kui teras.
Mul jooksis küll nüüd kokku. Harigem rumalat,...
Vasta
#84

Terase joonpaisumistegur on 12, alumiiniumil 23,8 aga see ei tähenda et kui sama suur teras- ja alumiiniumdetail soojaks ajada siis üks teisest kaks korda suurem on  Big Grin
Vasta
#85

https://www.taskutark.ee/soojuspaisumine-2/

7. klaasi loodusõpetus...
Ilmselt panen komakohaga mööda praegu, aga piltlikult kui 10mm polt on 10mm avas alukorpuses ja need 100 kraadi soojemaks teha, siis poldi läbimõõt on 10,12mm, ava mõõt aga 10,24mm. Seega saad temperatuuri tõstes teoreetilise lõtku nende vahele.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#86

Teoreetiliselt Ksf. andis kuuma nii, et küll ....
Vasta
#87

jahh, anna kuuma nii et suitseb ja siis keerad näpuga ruttu lahti Cool
Vasta
#88

(02-12-2022, 18:21 PM)hobiautod Kirjutas:  Teoreetiliselt Ksf. andis kuuma nii, et küll ....

Andis jah. Siis jahutas maha ka...
Mis põnev detail see olla võiks? Sellist keeret iga päev ei kohta. Kas oleks reaalne kogu krempel mitmesaja kraadini lasta ja siis üritada?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#89

Seda ma mõtlengi, et kiire maha jahutamine ...
Mul on omal lihtsalt üks rumal kogemus. Kuuma külma kuuma külma. Lõpuks sai külm otsa.
Järgmisel hommikul keerasin sõrmedega poldi välja.

Alati tuleb üks teooria ja praktika nali meelde.
Vasta
#90

Võiks veidi rohkem infot avaldada.

Mis asi see on?
Mis mõõdus polt?
Kui sügavale murdus?
Kas murdus sisse keeramisel või välja keeramisel?
Kas seisab seal juba viimased 100 aastat ja on kinni oksüdeerunud?
Kui pikk on see polt?

Võiks keerata peenest alumiinium lehest toru, mis kaitseks alumiinium serva ning hakata perforaatoriga teda lööma.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#91

Kui igasugu muud trikid ei aita ja tahtmine/vajadus pesa keeret säilitada, ma olen välja uuristanud.
Puurin poldi tüükale augu võimalikult keskele. Siis iga kord 0,1 mm jämedama puuriga järjest suuremaks kuni kuskilt keerme harjad paistma hakkavad. Siis peenemal poldil ümar või poolümar muugiviil, jämedamal kannatab ka pihufreesiga ettevaatlikult nüsida, kuni mujalt ka harjad kergelt paistavad. Siis kõvera otsaga naaskliga õngitseb spiraali otsa lahti ja peenete otstega näpitsatega kerib pesast välja. Vahel ka keermepuur aidanud, kui on 4...5 esimest keermeniiti puhtad ja õigesse sammu hakkab. Teinekord pool päeva nikerdamist...
Vasta
#92

(02-12-2022, 20:59 PM)hobiautod Kirjutas:  Seda ma mõtlengi, et kiire maha jahutamine ...
Mul on omal lihtsalt üks rumal kogemus. Kuuma külma kuuma külma. Lõpuks sai külm otsa.
Järgmisel hommikul keerasin sõrmedega poldi välja.

Alati tuleb üks teooria ja praktika nali meelde.

Eks see oksiidikiht ole seal natukene teistsuguse tihedusega, kui metallid ta ümber, lõpuks annabki 0,0x mikromeetrit pressida ja metallid seal ümber samamoodi tänu hunnikutele termotsüklitele muudavad kokkupuutekohtades enda tihedust ja nii ta välja tulebki. Kuidas seda nüüd kontrollitult teha, et absoluutselt iga kord oleks 100% õnnestumine, on omaette küsimus.

Minul on õnnestunud poltide kätte saamine ainult keevitusega, olgu ta M4 või M12. Ühe korra olen pidanud ühe alumiiniumdetaili ka hävitama keerme seisukohast ja lihtsalt hülsi sisse ajama.

N* mootori meestel on see aga selline tavaline asi, mitte erand Smile
Vasta
#93

(03-12-2022, 08:48 AM)margus61 Kirjutas:  Kui igasugu muud trikid ei aita ja tahtmine/vajadus pesa keeret säilitada, ma olen välja uuristanud.
Puurin poldi tüükale augu võimalikult keskele. Siis iga kord 0,1 mm jämedama puuriga järjest suuremaks kuni kuskilt keerme harjad paistma hakkavad. Siis peenemal poldil ümar või poolümar muugiviil, jämedamal kannatab ka pihufreesiga ettevaatlikult nüsida, kuni mujalt ka harjad kergelt paistavad. Siis kõvera otsaga naaskliga õngitseb spiraali otsa lahti ja peenete otstega näpitsatega kerib pesast välja. Vahel ka keermepuur aidanud, kui on 4...5 esimest keermeniiti puhtad ja õigesse sammu hakkab. Teinekord pool päeva nikerdamist...
Pildil oli ju murdekoht sügaval.Võtta suht täpne puur mis keerme avasse mahub,puur korralikult teravaks ja puurid poldile väikse süvendi sisse tsentriks,nüüd võtaks suts peenema puuri ja puuriks tsentri jäljes poldi välja ja lõpuks puuriks auguga samas mõõdus puuriga poldi välja ja auku jääb spiraal mille saab välja arutada.Ise teeksin niivisi.
Vasta
#94

viimasel peaks poldi sisse augu tegema, alu veitse soojendama, keerme õhukese vasktoruga kinni katma, tiigiga uue poldi kasvatama ja siis peale 2. soojendamist välja õõtsutama edasi-tagasi?
Vasta
#95

Ma ikka imetlen neid mehi, kes tikkpolte alumiiniumi seest 7. klassi matemaatika abil vups ja vups välja keeravad. Võtke prooviks mõni alumiiniumist asi, kas või üks vana paadimootor, vaadake kui hästi sealt poldid irduvad. Sooja ja külma tehes, kolkides ja koputades, puurides... Ma ei tea, mis see roostevaba joonpaisumistegur on (keegi vudib nagunii kohe vaatama), aga välja ei taha ka need sindrid tulla tänu kenale valgele pulbrile poldi ja korpuse vahel. Igaks juhuks mainin, et see pulber seal pole LSD ega heroiin.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#96

(30-01-2023, 08:42 AM)vant Kirjutas:  , aga välja ei taha ka need sindrid tulla tänu kenale valgele pulbrile poldi ja korpuse vahel. 

Oksiid või millega täpsemalt tegu ja mis aine või määrdega seda ennetada?
Vasta
#97

Keegi müüs keermetõrva.
See peaks ennetuseks sobima.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#98

Kuulus "Marko segu". Big Grin
Vasta
#99

Kahjuks ei ole Yamaha, Honda, Mercury ega muud tootjad midagi sest heast segust kuulnud. Muidu nad kindlasti oleks selle keerme vahele pannud. Nii et ennetamine pole siinkohal teemaks. Pildil olev illustratiivne mootor on aastast 76. Ma ei tea, kui vana mees keermetõrvamüüja on, aga võimalik, et temagi tegi sel ajal alles püksi või tegi ereliukasega esimesi tiire.
 Mina, va juhm, ei taibanud ka kokku ladudes seda sinna panna. Panin hoopis mingitesse kohtadesse keermeliimi ja mingitesse kohtadesse mitte midagi ja ette antud momentidega kinni. Ikka remondimanuaali järgi.
 Aga kinni olid poldid seal tõesti hästi. Ma pole suurem asi keemik, aga metallide erinevad keemilised omadused tingivad nende vahele sellise kena oksiidi tekke, galvaanilise korrosiooni. Võimalik, et mootori poldid kaetaksegi tehases mingi ainega, aga aeg teeb oma töö, pealegi soolases vees.
 Mingites olukordades ei saa ka seda laadi mootoritel ainult roostevabu detaile kasutada ja "tavaline raud" näeb ka ikka hull välja.
 Lähimal ajal tulebki üks selline rauast asi alumiiniumi seest välja koukida. Olen ette juba pessimistlikult meeletatud, et pelgalt matemaatika abil ta sealt välja tulla ei taha. Terasest nuutotsaga võll allumiiniumi seest siis. Kisub ka juba offtopicuks, aga natuke merendust võib ju ehk ikka abiks olla Smile


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Teed tõmmitsa,leotad petrooliga ja ka mõõdukalt sooja ise kasutan seda-L-CC 110 otstarve küll nats teine,aga kinniroostetanud asjadele mõjub hasti ja pärst koostamisel hea.Pika istu puhul olen puurinud ka paar kõrrejämedust lisaava.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne