[Formika]

Jalaga tulede ümberlüliti oli kutu, õnneks teine olemas. 

Ja milline jalglüliti külge läks?

Ausalt öeldes pole aimugi milline see lüliti originaalis oli. Momendil kasutuses GAZ 51 oma P(vene P)-34. Kui kellelgi on informatsiooni 36-40 aasta tulede ümberlüliti kohta, andke teada. Milline oli Gaz 67-l. Tõenäoliselt sama, mis M-1-l.

[Raivo]

Elektriskeemil sarnane, siin ta on:
   

[Formika]

Elektriskeemil sarnane, siin ta on:

 Kahjuks sellist lülitit pole siiani õnnestunud hankida. Kui kellelgi on pakkuda üks-kõik millises seisukorras, võtke ühendust.
Mul momendil gaz 51 oma.
   

[jurka]

    Kasutati ka esimestel Gaz 67 tel. Vajab spetskronsteini. Seda mis panid Emkale saab ka selle 67 kronsteini külge panna.
Gaz 67B  l oli uuem  juba otse põrandaküljes.

[Taaviw126]

Ma leidsin metsast kunagi sellise junni. Arvasin millegi pärast et peaks olema mõne enne sõjaaegse vene masina oma, sest ümberringi oli igasugu Gaz A, AA, Zis5 jne juppe...

[Formika]

Miagi lihtsat pole siin päikese all, eriti kehtib see ligi 90 aastase auto taastamisel ja veel eriti kui tahad ta taastada võimalikult originaalsena. Tuletan meelde, et taastan KGB varianti GAZ M1-st, ehk kasutusel on Ford V8 mootor. Pusime elektrisüsteemi kallal. Aastad on teinud oma töö ja kogu elektriga seonduv tuleb praktiliselt algosadeks võtta. Näidikutest on M1-l bensiini, õlirõhu ja ampermeeter. Puudub meile nii tavaline jahutusvedeliku temp. näidik. Peale suurt pusimist saime kõik näidikud tööle. Sama ka tulede lülitiga. Momendi seisuga kõik tuled ja viled töötavad. Probleem veel piduri tulega. Nimelt olen kuhugi pannud mehhaanilise piduri konna. Homme teen inventuuri, küll leian. Suunatuled tolleaegsetel autodel puudusid, eks näidati aknast käega. Starter, genekas ja süütesüsteem korras. Tuletan meelde, et tolleaegne elektrisüsteem oli 6V ja + oli massis. Starter oli fordil juba võtmest keerata. M1 oli jalaga tõugata. Starteri jaoks on armatuuris nupp, samasugune nagu varajastel ZIM autodel. Üldiselt on tuled kõik paigas ja järgmisel nädalal peaks elektrisüsteemile joone alla tõmbama. Jääb veel katus ja pidurite, sildade reguleerimised. Ja muidugi polsterdus töid ka. 
   

[PlyVal64]

Vabandan väga, ette ja taha ja tunnistan kohe, et ei ole asjatundja selle auto alal. Kuid ma siiski olen üsna kindel, et laternates ei peaks mitte olema sellised klaasid. Pigem ilma mustrita klaas või siis väga vähese mustriga. Ja see tiiva peal olev väike tuli, mis ilmselt on ääre- ehk gabariidituli, kas selle korpus ikka peab must olema?

Tegelikult oli nende autodega lihtne: nii, nagu Jossif Vissarionovitš ütles (pomises), siis nii oli. Ja me EI TEA, äkki Vunts ise andis KÄSU need jubinad mustaks värvida??? Kuidas VÄLISTADA selline võimalus sest, nagu ka Hitler, oli Stalin ju tuntud "autode asjatundja"! KÕIK, mida me ei saa välistada, peame me võtma võimaliku tõena. Eriti NLiidu autoehituses, mis puudutab poliiteliidi ja NKVD-KGB sõidukeid. Aga äkki käskis Lavrenti Beria isiklikult "mingid uutmoodi tuled" installida?  

Eks sama ole ka suure enamuse "mis kõik pidi olema" teemaga! Kui mitu Eksperti kasvõi teoorias võiks teada, MIS seal oli??? Tõnis Pappel. Kõik. Minu teada rohkem ennesaõjaaegseid poisse meil enam alles pole. 
Ühes ma olen aga suhteliselt kindel: ksf! Raudpats on küll "päris vana" aga oma silmadega Jossifit, rääkimata Aadust, Ta näinud ei ole  Mis muidugi ei tee "emka" tuleklaasi originaaliks AGA nii suures piires...

[iisak]

Siin teemas on neist tuledest varem juttu olnud, kiirel sirvimisel näiteks #129, pilte on ka postitustes #231 ja #283.

[Formika]

Vanade piltide peal olen kohanud Nii kere värvi, kui kroomitud laternaid, sama kehtib gabariitide kohta, kuigi viimaste puhul vähemal määral. Esitulede klaaside kohta niipalju, mis küljes, kindlalt valed. Lihtsalt ennesõjaaegseid tulede klaase pole seni õnnestunud hankida. Pole isegi näinud. Need üksikud M1-d, mis seni üle endise N.-Liidus on vähemalt 90% ulatuses originaalseks restaureeritud, kasutavad kõik hilisemaid tulede klaase. Need vähesed M1-d, mis sõja üle elasid, ehitati kõik ümber 12V elektrisüsteemile ja hüdraulilistele piduritele. Ühe M1 restaureerimine on tõsine väljakutse, sest saada sellele autole pole praktiliselt midagi. Ka selle auto tegemisel on käidud autosid vaatamas Novosibirskist Dniproni, võrreldud erinevaid isendeid ja proovitud leida seda õiget.

[gruppen]

Umbes nagu K-750 külka tiival. M72 on ümmargune tuli.

[Formika]

Need emkad, mida vastavalt Jossif Vissarjonõtši korraldusele ümber ei ehitatud, omasid selliseid esimesi gabariiditulesid. Tule korpusel oli klaasi ees peregorodka, mis jagas klaasi kaheks. Klaas ise oli ühes tükis. See mis praegu küljes on on KGB variant, umbes nagu M72 külgkorvi tiiva peal.

Ei maksa sm. Vissarjonovitsi "geniaalsuses" kahelda aga M1 toodeti 4 aastat ja selle aja jooksul tehti ikka mingeid muudatusi ka. Muuseas M72 kui ka K750 külgkorvi tuled ei sobi M1-le. Tiiva profiil on teine. Ükskord ostsin K750 tuled M1 omade pähe, pole võimalik kasutada.

[muska71]

Need tiiva tuled on jah totaalselt erinevad võrreluna k750 omaga.

[kass]

Vabandan väga, ette ja taha ja tunnistan kohe, et ei ole asjatundja selle auto alal. Kuid ma siiski olen üsna kindel, et laternates ei peaks mitte olema sellised klaasid. Pigem ilma mustrita klaas või siis väga vähese mustriga. Ja see tiiva peal olev väike tuli, mis ilmselt on ääre- ehk gabariidituli, kas selle korpus ikka peab must olema?

Tegelikult oli nende autodega lihtne: nii, nagu Jossif Vissarionovitš ütles (pomises), siis nii oli. Ja me EI TEA, äkki Vunts ise andis KÄSU need jubinad mustaks värvida??? Kuidas VÄLISTADA selline võimalus sest, nagu ka Hitler, oli Stalin ju tuntud "autode asjatundja"! KÕIK, mida me ei saa välistada, peame me võtma võimaliku tõena. Eriti NLiidu autoehituses, mis puudutab poliiteliidi ja NKVD-KGB sõidukeid. Aga äkki käskis Lavrenti Beria isiklikult "mingid uutmoodi tuled" installida?  

Eks sama ole ka suure enamuse "mis kõik pidi olema" teemaga! Kui mitu Eksperti kasvõi teoorias võiks teada, MIS seal oli??? Tõnis Pappel. Kõik. Minu teada rohkem ennesaõjaaegseid poisse meil enam alles pole. 
Ühes ma olen aga suhteliselt kindel: ksf! Raudpats on küll "päris vana" aga oma silmadega Jossifit, rääkimata Aadust, Ta näinud ei ole  Mis muidugi ei tee "emka" tuleklaasi originaaliks AGA nii suures piires...

Hallooo!
Täitsa kino ja mitte esimest korda! Purjelaevameeste ja arboristide poolt muidugi tore panus voorumisse ja maeiteakuhumaailmateadmistekogumisse! Kõik on lihtne, me ei tea ( ksf! PlyVal ja Form..) ei tea, tegemist on üliharuldase ja ikka väga ammuuuu toodetud masinaga, keegi ei tea, no peale Tõnise, Lavrenti, Joosepi ja Aadu, kino värk nagu sai mainitud! Veel "suures piires..! Mida me ei saa välistada, kõik on õige! " Äkki käskis Lavrenti..." Ma saan aru, ma ise ka kaine peaga siia enam midagi ei postita, aga see on juba tase, ma ei kujuta ette, mida tuleb sisse juua või hingata või hoia Jumal, süstida...

Väga vabandan, aga poisikese asi, praegu vaatan, et jälle saan omi postitusi muuta ja kustutada, kuigi olen siit voorumist ametlikult igaveseks välja arvatud, väga muhhheee! Muidugi isegi mina, troll ja reostaja saan aru, et teemaga mu postitus apsopoliitiliselt ei ühildu, seega las M... kustutab kogu reostuse ära, aga ikkagi meeldiv, kes saavad postitusi muuta ja kustutada, need ilmselt ei mõista...

[Formika]

Väga uhke töö! Küll aga tekkis küsimus, et kas esmapilgul 1960+ aastate GAZ (veo)auto rool on ajutine lahendus kuni õige rooli leidmiseni? Hetkel see justkui ei sobiks ülejäänud filigraanse originaalijoonega kokku.

Nende M1 roolidega on paras segadus. Kuna tegu oli ennesõja aegsete autodega milledest suur enamus sõjas oma otsa leidis ja erakätesse jõudis neid ainult käputäis, siis säilinud eksemplare on ikka tohutult vähe. Moskva mehed pakuvad, et enam vähem 40 autot. Millest pooled on vähemalt 75% ulatuses originaalsed. Ehk rool peaks olema sama mis GAZ 67-l, ehki 100% kindlust ei ole.

https://retrodetal.ru/eng/product/170-1/
Siin pakutakse koopiat.

 1000+ € rooli eest + saatmiskulud. Mehele ei tee midagi aga näe poiskese paneb põdema.

[2715]

Mitte et see hea mõte oleks aga puht teoreetiliselt, et kui see rooli plastik printida siis mis selle hind võiks tulla?
Kahest poolest, jättes sisse piisava ruumi metalli jaoks et tühimiku saab täita sideainega.
Tänapäeval osavad mehed kleebivad selle viisakalt kokku ja viimistlevad pealt ära.
Sobivat tooni värv on kindlasti võimalik segada ja katta vastupidavamat tüüpi lakiga et maha ei kuluks.
Võibolla nii ei saa, lihtsalt tuli selline loll idee.

[indreksirk]

Vabandan väga, ette ja taha ja tunnistan kohe, et ei ole asjatundja selle auto alal. Kuid ma siiski olen üsna kindel, et laternates ei peaks mitte olema sellised klaasid. Pigem ilma mustrita klaas või siis väga vähese mustriga. Ja see tiiva peal olev väike tuli, mis ilmselt on ääre- ehk gabariidituli, kas selle korpus ikka peab must olema?

Tegelikult oli nende autodega lihtne: nii, nagu Jossif Vissarionovitš ütles (pomises), siis nii oli. Ja me EI TEA, äkki Vunts ise andis KÄSU need jubinad mustaks värvida??? Kuidas VÄLISTADA selline võimalus sest, nagu ka Hitler, oli Stalin ju tuntud "autode asjatundja"! KÕIK, mida me ei saa välistada, peame me võtma võimaliku tõena. Eriti NLiidu autoehituses, mis puudutab poliiteliidi ja NKVD-KGB sõidukeid. Aga äkki käskis Lavrenti Beria isiklikult "mingid uutmoodi tuled" installida?  

Eks sama ole ka suure enamuse "mis kõik pidi olema" teemaga! Kui mitu Eksperti kasvõi teoorias võiks teada, MIS seal oli??? Tõnis Pappel. Kõik. Minu teada rohkem ennesaõjaaegseid poisse meil enam alles pole. 
Ühes ma olen aga suhteliselt kindel: ksf! Raudpats on küll "päris vana" aga oma silmadega Jossifit, rääkimata Aadust, Ta näinud ei ole  Mis muidugi ei tee "emka" tuleklaasi originaaliks AGA nii suures piires...

Vanasõidukina tunnustamise protsessi läbiviimiseks ei pea konkreetset sõidukit hindav asjatundja olema sündinud enne või samal ajal hinnatava sõidukiga. Esiteks on see lihtsalt võimatu, kuna vanasõidukina tunnustamisele võidakse esitada ka  eelmise sajandi alguses toodetud sõiduk. Vanimad asjatundjad on sündinud 1939. ja 1940. aastal. Teiseks ei anna asjatundja sünniaasta mitte mingit tagatist, et konkreetse sõiduki originaalsus oleks konkreetsele asjatundjale selge. Seetõttu ei ole asjatundjate määramisel võetud aluseks sünniaastat, vaid ikka asjatundlikkust. Loomulikult selle alaga pikemalt tegelenud inimesel on asjatundlikkus eeldatavasti suurem, kui nooremal huvilisel. Kuid enamus meist ei ole universaalsed ja seetõttu võib noor ja põhjalik ekspert olla palju teadlikum mingi konkreetse sõiduki originaalsuse nõuetest kui tema vanem kolleeg. 

Jutte sellest, kuidas keegi isake võis suunata autoehitust, oleme me kõik kuulnud. Enamiku sõidukite kohta on olemas mingil kujul kataloogid ning võimalik leida ka ajaloolisi pilte. Kui mingi detail ei vasta kataloogis või ajastukohasel fotol nähtavale, siis lähtutakse sellest, kas tegemist on ajastukohase detailiga ning antud margiga sobiva detailiga. Näiteks GAZ toodangul võis 30-ndatel olla küll Fordi toodetud või Fordile sarnaseid detaile, kuid ilmselt mitte Renault või Opeli detaile. Samuti on väheusutav, et kasutati detaile, mis olid toodetud üle 10 aasta varem või detaile, mis tulid tootmisse oluliselt hiljem. Oluline kohustus on selles olukorras sõiduki omanikul, kes peab suutma põhjendada, miks just sellist detaili on kasutatud. 

Üldiselt ei ole piisavaks põhjenduseks, et keegi Aadu või Jossif võis anda käsu teha midagi teistmoodi kui ütleb kataloog, vanad fotod või loogika. Vastasel juhul ei ole üldse mõtet sellisel hindamisel ning dokumentaalkirjanduse asemel võime vaadata hoopis ulmefilmi. 

Ehk lähtekoht ei ole mitte selles, kas asjatundja peab teadma kõike viimse detailini, vaid selles, et sõiduki hindamisele esitaja peab ka ise põhjendama. Üldjuhul asjatundjad on piisavalt pädevad, kuid erilisemate sõidukite puhul on omaniku roll suurem. On olnud ka juhtumeid, kus hindamine on katkestatud mitmeteks kuudeks, et saada täiendavat teavet. Selliste "isake võis käskida või kvartali lõpus olid kõik lubatud" põhjenduste tõttu on ka juhtumeid, kus vanasõiduk ongi jäänud tunnustamata või originaalsusprotsent tuvastatud oluliselt madalam. 

Pean tunnistama, et mind veidi häirib see ülbus ja arrogantsus. See on meie ühine hobi ning tegelikult võiks kõigi meie eesmärk olla see, et vanasõidukina tunnustamise käigus antud hinnang oleks võimalikult objektiivne. Sõiduki omanikul võib loomulikult olla soov saada võimalikult kõrge originaalsusprotsent, kuid meie harrastuse jaoks on oluliselt tähtsam, et säiliks enam-vähem ühtlane hindamistase ning originaalist erinevaid detaile ei hakataks järgmiste harrastajate poolt valesti kopeerima. Tunnustan siin neid vanasõiduki omanikke, kes ise juhivad asjatundjate tähelepanu sellele, mis ei vasta originaalile. Toon kaks näidet oma perest, mis on näha ka vanasõidukite registris. 1942. aasta Volkswagen KdF 82 numbriga A042 originaalsusprotsent on hilisemal hindamisel madalam, kuigi sõiduki originaalsus on tegelikkuses oluliselt kasvanud. Lihtsalt teadmised on suuremad ning mitte asjatundjatel, vaid omanikul. Või meie pere kolm DKW-kabrioletti, mille originaalprotsent on hilisematel autodel paberi peal väiksem, kuid tegelikkuses on originaalsus igal järgmisel oluliselt suurem. Järgmisel kevadel tuleb uus tunnustamine teha 2011. aastal musta numbri saanud punasele autole A071. Ja kuigi võrreldes eelmise hindamisega on originaalsus oluliselt paranenud (vahetatud esituled ja esitule klaasid, ukse välislingid, sisepeegel, tagumised kaitserauad, kogu sisustus alates uksepolstritest ja lõpetades kõigi istmetega, lisatud on valmistamisajal kohustuslik parempoolne tagatuli ning värvitud õiget värvi mitmed detailid), siis aktile kantav originaalsusprotsent tuleb kindlasti oluliselt madalam. Lihtsalt teadmised selle sõiduki originaalsusest ning viimistlusviisidest on oluliselt kõrgemad. Selle talve eesmärk on paigaldada ka originaalne armatuurlaud. See auto on nimelt mingil ajal 60-70ndatel kaotanud oma originaalse armatuurlaua, mis asendati hilisema F8 mudeli armatuurlauaga. Püüdsime ka aastaid end õigustada põhjendusega, et äkki meil on üleminekumudel ja ehk paigaldatigi mingi eksperimendi või kelelgi "aadu" korraldusel moodsam armatuurlaud. Paraku sellele mitte mingit kinnitust leitud ei ole ning arvestades keredisaini üht erisust ja valmistamisaega on ka ebaloogiline, et kõigil teistel teadaolevatel F7 kabriolettidel on nii vanadel piltidel kui päriselus kataloogile vastavad armatuurlauad, kuid meil on mitmeid kuid hiljem tootmisse läinud järgmise mudeli armatuurlaud. Lõplik arusaam ajaloolises tões saabus paar aastat tagasi, kui õnnestus saada selle auto kunagise omaniku tütrelt fotod, mis tehtud 50-ndate lõpus. Fotolt on aimatav, et siis on autol olnud ikka kataloogikohane armatuurlaud. Õpime iga päev. 

Vanasõiduki asjatundja ei pea teadma absoluutselt kõiki marke ja mudeleid, see oleks võimatu. Eriti meie väikeses kogukonnas. Hoiame kokku ja austame üksteist, siis saame ühiselt ka parema tulemuse.

[Raivo]

See venalaste "gabariit" on ka ehk kopeeritud euroopa fordilt?'

[Sidorov]

Rooliratta läbimõõdu võiks ära mõõta.Väliselt meenutab 1:1 Mosse 400 rooli, vaid kinnitus on kiiluga, mossel nuudid.

[Formika]

See venalaste "gabariit" on ka ehk kopeeritud euroopa fordilt?'

Raivo, ei näe pilti. Ehk saad uuesti panna.

[Formika]

Kui see auto kunagi komisjonini jõuab, ega ma siis vigu ei salga.
1. Esitule klaasid valed ehk uuemad.
2. Rooliratas hilisemast ajast koos signaali nupuga. 
3. Starteri nupp hilisemast ajast. (Kuna tava M1-l oli jalaga käivitatav starter, siis M1V8 mootoritel oli juba elektriliselt lülitatav, kasutasin sama nuppu mis ZIM-l)
 Need on momendil kindlad vead aga auto on nii vana, et 75% originaalsust venitab välja ja siis edaspidi hea õnne korral saab vigu parandada.