20-06-2022, 10:30 AM
Tähelepanelikud foorumilugejad väljaspoolt Eestit on saatnud uut infot.
Doonorkere on tegelikult olnud samasuguse saatusega nagu originaalkere. Ehk sattunud pärast II Maailmasõda Nõukogude Liitu. 1950-ndate keskel jõudis auto Lätti ning oli seal kuni 2003. aastani. 1988 või 1989 aastal oli autoga liiklusõnnetus (auto maandus katusel kraavis) ning ta jäi seisma (välitingimuses), kuni 2003 aastal müüdi Leetu. Leedus kasutati veermikku kabrioleti ehitamiseks ning kere jäi järele.
Et esitatud väiteid kinnitada, siis palusin lisaks loole ka kinnitavaid tõendeid. Minule need andmed edastanud Läti vanatehnikaharrastaja on üle 40 aasta olnud sügavuti tegelenud sellise tehnika ajaloo uurimisega kogu Baltikumis. Tema eriline huvi on just Saksa ja eriti AutoUnioni autod. Saabusid sellised fotod, mida nüüd jagan. Teada on ka Lätis olnud auto tehasetähis, mida saab võrrelda kapotihingel oleva numbriga.
Müügikuulutus, mis avaldati prewarcar-s
Lätis tehtud fotod - tähelepanu juhiti eelkõige parempoolsele esimesele poritiivale, kus on näha iseloomulikud roostejäljed.
Ja lõpuks vaade ka tagantpoolt.
Läti harrastajad avaldasid samuti kahetsust, et restaureerimisel võeti aluseks just see doonorkere, mitte originaalse ajalooga kere. Meistrid teavad muidugi ise paremini, kuid olen mitmete inimestega neid pilte vaadanud ning tundub uskumatu, et doonorkere on niivõrd palju paremas seisukorras, et sellest on lihtsam (või odavam) autot taastada.
Kuid on kõlanud ka kiidusõnu. Tavaliselt püütakse sellistest doonorites ehitada kabriolette, mis on ju kallimad ja uhkemad. Kinnise masina taastamine on pigem erandlik ning põnevusega oodatakse, et see identiteeti omav auto saab taas sõidukorda. Meistrite varasemad tööd annavad lootust, et töö saab tehtud kvaliteetselt ning püütakse taastada võimalikult originaalsena.
Jõudu taastajatele ja omanikule.
Doonorkere on tegelikult olnud samasuguse saatusega nagu originaalkere. Ehk sattunud pärast II Maailmasõda Nõukogude Liitu. 1950-ndate keskel jõudis auto Lätti ning oli seal kuni 2003. aastani. 1988 või 1989 aastal oli autoga liiklusõnnetus (auto maandus katusel kraavis) ning ta jäi seisma (välitingimuses), kuni 2003 aastal müüdi Leetu. Leedus kasutati veermikku kabrioleti ehitamiseks ning kere jäi järele.
Et esitatud väiteid kinnitada, siis palusin lisaks loole ka kinnitavaid tõendeid. Minule need andmed edastanud Läti vanatehnikaharrastaja on üle 40 aasta olnud sügavuti tegelenud sellise tehnika ajaloo uurimisega kogu Baltikumis. Tema eriline huvi on just Saksa ja eriti AutoUnioni autod. Saabusid sellised fotod, mida nüüd jagan. Teada on ka Lätis olnud auto tehasetähis, mida saab võrrelda kapotihingel oleva numbriga.
Müügikuulutus, mis avaldati prewarcar-s
Lätis tehtud fotod - tähelepanu juhiti eelkõige parempoolsele esimesele poritiivale, kus on näha iseloomulikud roostejäljed.
Ja lõpuks vaade ka tagantpoolt.
Läti harrastajad avaldasid samuti kahetsust, et restaureerimisel võeti aluseks just see doonorkere, mitte originaalse ajalooga kere. Meistrid teavad muidugi ise paremini, kuid olen mitmete inimestega neid pilte vaadanud ning tundub uskumatu, et doonorkere on niivõrd palju paremas seisukorras, et sellest on lihtsam (või odavam) autot taastada.
Kuid on kõlanud ka kiidusõnu. Tavaliselt püütakse sellistest doonorites ehitada kabriolette, mis on ju kallimad ja uhkemad. Kinnise masina taastamine on pigem erandlik ning põnevusega oodatakse, et see identiteeti omav auto saab taas sõidukorda. Meistrite varasemad tööd annavad lootust, et töö saab tehtud kvaliteetselt ning püütakse taastada võimalikult originaalsena.
Jõudu taastajatele ja omanikule.