Müüri ladumise alustamine ei andnud ennast kaua oodata. Ja kui pihta hakkas, siis tekkis võimalus fotoaparaadi järgi haarata alles teise päeva õhtul enne müüritise kinnikatmist ööseks. Pärast Fibost taldmiku ladumist mõistsin, et müüri ladumine väikeplokist võib olla kiire. Aga et see Bauroc'i puhul nii kiire on, seda ei osanud tõepoolest arvata. Taas olime kolmekesi "garaažis" ning kahe päevaga läks kive vundamendile kokku viis kihti ehk umbes 325 meetri jagu (miinus avad). Kogu ladumine käis projekti alusel, kust sai kõik vajalikud üldmõõdud ning Bauroc'i
näidissõlmede kataloogi abil. Sealne info oli meile kõigile võrdlemisi uus ning eks alguses sai hoolega sõrmega järge aetud. Kuna Bauroc on omadustelt pehme materjal, siis arvestasime siin-seal tihedama armeeringuga kihtide vahel. Meeldetuletuseks veel, et välisseinad tulid Bauroc'i 375mm plokist ning siseseinad 200mm plokist. Töö käis maksimaalse efektiivsuse huvides taas nii, et kaks meest tegelesid ladumisega ning kolmas tegi muid jooksvaid töid - kivide ette tassimine, liimi valmistamine, pooleli olevate tööde lõpetamine jne.
Ladumist sai alustatud taas sellega, et kõigepealt läks vundamendilindile järjekordne hüdroisolatsiooni kiht. Täpselt sama 300mm laiune sokliriba, mis taldmiku ja vundamendi lindi vahele. Seejärel esimene kiht Bauroc plokke mördiga paika. Kõik edasised kihid sai laotud juba Bauroc'i liimiga. Kuna vundamendi osa oli 300mm lai ja Bauroc plokk 375mm lai, siis arusaadavalt plokid ei jäänud vundamendile kandma kogu pinnaga. Laotud sai nii, et 50mm jäi vundamendist väljapoole üle ning 25mm sissepoole üle. Olin arvestanud, et selle 50mm osa, mis väljapoole üle jääb ning taldmiku vahele jääb umbes 61-62cm (3 kihti fibo koos mördiga: 3*185+4*15) ning sinna sobiks 600mm kõrgune perimeetri EPS plaat (millest fotod eelmises postis) nagu silma auku.
Müüri ladumise ajal sai kõik vabad hetked ära kasutatud ning tegeletud varasemalt pooleliolevate toimingutega. Üks neist oli sadeveedrenaaži kinni katmine killustikuga. Töö käis 8-16 killustikuga ning abiks labidas ja reha. Oli taas tore näha siledat maad jalge all. Allolevatel fotol hästi näha ka väljavõtted, kuhu hiljem tuleb sadevee kogusmikollektorid paigaldada (ühesõnaga lehter, kuhu vihmaveerennidest vesi ära jookseb).
Allpool on hästi näha, kuidas sai alustatud esimest Bauroc plokirida (fibo lint > hüdroisolatsioon > mört > Bauroc). Ning selle nurga alla kuni taldmikuni peaks tulevikus tulema perimeetri EPS plaat. Sobima peab lõikamata.
Ladumine edenes üle ootuste kiiresti. Kui esimese ja kuidagi ka teise müüri plokirea sai veel maapinnalt paika, siis edasi enam mitte. Kiire kodukootud lahendus sai tehtud naabrimehelt humanitaarabina (tasuta) saadud laudadest, fibo alustest ja vundamendi ladumisest ülejäänud fibo plokkidest. Siin seal läks kasutusse ka Bauroc plokk. Tulemus ei olnud just stabiilsuse tippnäide, kuid ega me mingid nõrgad mehed ka ei olnud. Nagu näha, siis kulude kokkuhoiu mõttes sai kõik materiaalne alles hoitud ja kuhugi ikka ära kasutatud. Kusjuures naabrimees laenas mulle ka oma nooblit kaarikut (allpool) millega kogu mant kilomeetri kauguselt oma hoovile sai teisaldatud.
Tuleb tunnistada, et teise päeva lõpuks oli väsimus päris suur. Mitte niivõrd füüsiliselt, vaid psühholoogiliselt. Enne müüri ladumise alustamist oli pinge tegelikult väga suur. Kuna sellist tööd varasemalt teinud polnud ja juba oli tehtud päris suur investeering, siis keerles peas pidevalt palju küsimusi, et kuidas õnnestub, kas üldse õnnestub, tuleb vihma või ei, kas ikka materjalid edasiseks sai tellitud, kas liimi-armatuuri jätkub, kuidas öösel ilm on jne jne. On ju inimesi sellistes olukordades ka Tallinnasse Paldiski mnt-l asuvasse eriasutusse jõudnud. Ja kui sa ühel hetkel saad aru, et tõepoolest kõik töötab võrdlemisi hästi, siis tekib pingelang ning nägema võib hakata mida iganes. No mulle avanes päeva lõpus selline vaatepilt. Garaaži otsas kartuli põld ja põllu teises otsas traktorid pargitud. No ja vaatan mina ühel hetkel russi poole ning näen, et see on omale päevaga kopa taha kasvatanud. No on kopp taga, silmad ei peta. Peas oli vaid üks küsimus - "mismõttes"? Hakkasin juba samme lähemale seadma, kui tuli meelde, et russi taha olin varasemalt Jumz'i parkinud. Aga see saadan täpselt puulehtede värvi ning ennast ülihästi ära maskeerinud (paagi ots "sakslase" tagant näha). Hea et fotoaparaat käepärast oli. Kes ei usu, see vaatab ise