[olli]

Kusjuures selle kraavi suubuva toru teemal veel korra. Mul samamoodi. Esimesel aastal oli probleem, et talvel tuiskas toruots kraavis lund täis ja see lumi jäätus korgina sinna torule ette. Vihma ei tule ning drenaazist kah keset talve midagi ei tule, mis selle lume ära uhuks. Teda ei olnud sealt raske kätte saada, aga ikkagi pidi ekstra läbi hangede sinna kraavini ronima ja mingi orgiga suskima. Panin lihtsalt eterniidiplaadi katteks toruotsale peale ning pärast seda on probleem kadunud. Talvel on kõik lumega kaetud, aga kui kontrolliks olen lahti kaevanud, siis on näha et toruots rõõmsalt tilgub eterniidi all. Ja ära pole enam jäätunud.

[Lauri_L]

Müüri ladumise alustamine ei andnud ennast kaua oodata. Ja kui pihta hakkas, siis tekkis võimalus fotoaparaadi järgi haarata alles teise päeva õhtul enne müüritise kinnikatmist ööseks. Pärast Fibost taldmiku ladumist mõistsin, et müüri ladumine väikeplokist võib olla kiire. Aga et see Bauroc'i puhul nii kiire on, seda ei osanud tõepoolest arvata. Taas olime kolmekesi "garaažis" ning kahe päevaga läks kive vundamendile kokku viis kihti ehk umbes 325 meetri jagu (miinus avad). Kogu ladumine käis projekti alusel, kust sai kõik vajalikud üldmõõdud ning Bauroc'i näidissõlmede kataloogi abil. Sealne info oli meile kõigile võrdlemisi uus ning eks alguses sai hoolega sõrmega järge aetud. Kuna Bauroc on omadustelt pehme materjal, siis arvestasime siin-seal tihedama armeeringuga kihtide vahel. Meeldetuletuseks veel, et välisseinad tulid Bauroc'i 375mm plokist ning siseseinad 200mm plokist. Töö käis maksimaalse efektiivsuse huvides taas nii, et kaks meest tegelesid ladumisega ning kolmas tegi muid jooksvaid töid - kivide ette tassimine, liimi valmistamine, pooleli olevate tööde lõpetamine jne.

Ladumist sai alustatud taas sellega, et kõigepealt läks vundamendilindile järjekordne hüdroisolatsiooni kiht. Täpselt sama 300mm laiune sokliriba, mis taldmiku ja vundamendi lindi vahele. Seejärel esimene kiht Bauroc plokke mördiga paika. Kõik edasised kihid sai laotud juba Bauroc'i liimiga. Kuna vundamendi osa oli 300mm lai ja Bauroc plokk 375mm lai, siis arusaadavalt plokid ei jäänud vundamendile kandma kogu pinnaga. Laotud sai nii, et 50mm jäi vundamendist väljapoole üle ning 25mm sissepoole üle. Olin arvestanud, et selle  50mm osa, mis väljapoole üle jääb ning taldmiku vahele jääb umbes 61-62cm (3 kihti fibo koos mördiga: 3*185+4*15) ning sinna sobiks 600mm kõrgune perimeetri EPS plaat (millest fotod eelmises postis) nagu silma auku.















Müüri ladumise ajal sai kõik vabad hetked ära kasutatud ning tegeletud varasemalt pooleliolevate toimingutega. Üks neist oli sadeveedrenaaži kinni katmine killustikuga. Töö käis 8-16 killustikuga ning abiks labidas ja reha. Oli taas tore näha siledat maad jalge all. Allolevatel fotol hästi näha ka väljavõtted, kuhu hiljem tuleb sadevee kogusmikollektorid paigaldada (ühesõnaga lehter, kuhu vihmaveerennidest vesi ära jookseb).





Allpool on hästi näha, kuidas sai alustatud esimest Bauroc plokirida (fibo lint > hüdroisolatsioon > mört > Bauroc). Ning selle nurga alla kuni taldmikuni peaks tulevikus tulema perimeetri EPS plaat. Sobima peab lõikamata.



Ladumine edenes üle ootuste kiiresti. Kui esimese ja kuidagi ka teise müüri plokirea sai veel maapinnalt paika, siis edasi enam mitte. Kiire kodukootud lahendus sai tehtud naabrimehelt humanitaarabina (tasuta) saadud laudadest, fibo alustest ja vundamendi ladumisest ülejäänud fibo plokkidest. Siin seal läks kasutusse ka Bauroc plokk. Tulemus ei olnud just stabiilsuse tippnäide, kuid ega me mingid nõrgad mehed ka ei olnud. Nagu näha, siis kulude kokkuhoiu mõttes sai kõik materiaalne alles hoitud ja kuhugi ikka ära kasutatud. Kusjuures naabrimees laenas mulle ka oma nooblit kaarikut (allpool) millega kogu mant kilomeetri kauguselt oma hoovile sai teisaldatud.









Tuleb tunnistada, et teise päeva lõpuks oli väsimus päris suur. Mitte niivõrd füüsiliselt, vaid psühholoogiliselt. Enne müüri ladumise alustamist oli pinge tegelikult väga suur. Kuna sellist tööd varasemalt teinud polnud ja juba oli tehtud päris suur investeering, siis keerles peas pidevalt palju küsimusi, et kuidas õnnestub, kas üldse õnnestub, tuleb vihma või ei, kas ikka materjalid edasiseks sai tellitud, kas liimi-armatuuri jätkub, kuidas öösel ilm on jne jne. On ju inimesi sellistes olukordades ka Tallinnasse Paldiski mnt-l asuvasse eriasutusse jõudnud. Ja kui sa ühel hetkel saad aru, et tõepoolest kõik töötab võrdlemisi hästi, siis tekib pingelang ning nägema võib hakata mida iganes. No mulle avanes päeva lõpus selline vaatepilt. Garaaži otsas kartuli põld ja põllu teises otsas traktorid pargitud. No ja vaatan mina ühel hetkel russi poole ning näen, et see on omale päevaga kopa taha kasvatanud. No on kopp taga, silmad ei peta. Peas oli vaid üks küsimus - "mismõttes"? Hakkasin juba samme lähemale seadma, kui tuli meelde, et russi taha olin varasemalt Jumz'i parkinud. Aga see saadan täpselt puulehtede värvi ning ennast ülihästi ära maskeerinud (paagi ots "sakslase" tagant näha). Hea et fotoaparaat käepärast oli. Kes ei usu, see vaatab ise

[meli666]

Taldmiku lindi ja fibo vahele see bituumen soklilint, no ehk ok.
Aga fibo ja bauroci vahele, mis kavalus seal on?
Ma oma lolli pea ja selliste materjalidega mitte kokku puutunult mõtlen, et see laotud bauroc on ju seal fibo peal täiesti lahti. Laotud esiseina väiksed vahed lükka või ühe käega ümber.
Ok, tulevad sillused jne ja see muutub koplektseks, aga ...

[huvi5]

Taldmiku lindi ja fibo vahele see bituumen soklilint, no ehk ok.
Aga fibo ja bauroci vahele, mis kavalus seal on?
Ma oma lolli pea ja selliste materjalidega mitte kokku puutunult mõtlen, et see laotud bauroc on ju seal fibo peal täiesti lahti. Laotud esiseina väiksed vahed lükka või ühe käega ümber.
Ok, tulevad sillused jne ja see muutub koplektseks, aga ...

Ta ei peagi kinni olema, seinad ja hoone raskus ühtlaselt loodis pinna peal, esimese rea all on tegelikult ka ilmselt tsementsegu sees armeering? Kus tal minna on? Olulisem siiski, et niiskus bauroci ei pääseks levima, kuna too on poorne hügroskoopne materjal.

[Lauri_L]

Taldmiku lindi ja fibo vahele see bituumen soklilint, no ehk ok.
Aga fibo ja bauroci vahele, mis kavalus seal on?
Ma oma lolli pea ja selliste materjalidega mitte kokku puutunult mõtlen, et see laotud bauroc on ju seal fibo peal täiesti lahti. Laotud esiseina väiksed vahed lükka või ühe käega ümber.
Ok, tulevad sillused jne ja see muutub koplektseks, aga ...

Ksf Huvi5 tegelikult juba vastas küsimusele lühidalt ja selgelt.

Vundamendi taldmik on pidevalt niiskes-märjas keskkonnas. Vundamendi lint on poolenisti niiskes keskkonnas (osaliselt maa all, osaliselt soklis) ning seinaplokid on ja peavad olema kuivas keskkonnas. Kõik kolm materjali - betoon, fibo ja bauroc on rohkemal või vähemal määral niiskust imavad materjalid. Sellepärast peabki nende vahel olema hüdroisolatsioon (maaaluses osas ka küljel), et niiskus kihtide vahel liikuma ja levima ei hakkaks. Vastasel juhul oleksid majade seinad kõik alt märjad, läheksid hallitama ja mädanema.

Vundamendi linti ei kinnitata üldjuhul taldmikule ega ka hoone seinu lindi külge, kui selleks erilist vajadust ei ole. Ksf olli tõi eelnevalt väga tabavalt välja sidumise vajalikkuse olukordades, kus hoone seinale mõjuvad ümbritsevast pinnasest tulenevalt suured jõud. Antud hoone seisab ikka sirgelt püsti omal kohal. Näituseks läheb selle seina peale 30+ alust väikeplokke, aluse kaal laias laastus 600-800kg. 20+ tonni on pelgalt seinte kaal. Ei liiguta seda ükski normaalne hoonele mõjuv jõud vundamendi pealt. Pane üks alus telliskive aianurka seisma. On nad täpselt samas kohas ka 10 aasta pärast. Ise ei jookse kuhugi.

Välisseinte osadega on nii, et pärast sidumist on konstruktsioon ikkagi stabiilne. Kõik hooned meie ümber omavad rohkemal või vähemal määral selliseid sõlmi. Väga hea piltlik näide sellest on Stonehenge.

[Urki79]

Tubli töö, ei väsi end kordamast. Hea õppematerjal ka mõnele ehitust pakkuvale ettevõtjale! Sellises etapis on täpselt õige tuletada meelde füüsikat. Kausi põhjast tõuseb vesi pindpinevusega üles. Ehk kui teeme tagasitäite põrandale liivaga selliselt, et liiv satub alla poole dreenitavat horisonti siis tõmbame vee hoonesse ja laseme rahulikult vundamendi (fibo müüri) imbuda.

[hillar2]

See garage ikka väga viisakalt tehtud. Muide tänapäeval enam vundamendile taldmiku valamist ei nõuta. Pidi olema mingi spets fibo taldmik mille võid killustiku peale panna, aga see tundub nii kahtlane et ehitajad seda ei kasuta.

[Lauri_L]

See garage ikka väga viisakalt tehtud. Muide tänapäeval enam vundamendile taldmiku valamist ei nõuta. Pidi olema mingi spets fibo taldmik mille võid killustiku peale panna, aga see tundub nii kahtlane et ehitajad seda ei kasuta.

Tänud heade sõnade eest!

Fiboplokkidest taldmik on tõepoolest olemas, kuid ka see tuleb eraldi armeerida ning täis valada. Täpselt nagu U-plokk. Sellise ploki mõte on betooni sääst.

Toode, millele viitad, peaks vist see olema?

Võin vabalt ka eksida ja ehk on targemad mehed midagi moodsamat juba välja mõelnud.

[PlyVal64]

See garage ikka väga viisakalt tehtud. Muide tänapäeval enam vundamendile taldmiku valamist ei nõuta. Pidi olema mingi spets fibo taldmik mille võid killustiku peale panna, aga see tundub nii kahtlane et ehitajad seda ei kasuta.

Tänud heade sõnade eest!

Fiboplokkidest taldmik on tõepoolest olemas, kuid ka see tuleb eraldi armeerida ning täis valada. Täpselt nagu U-plokk. Sellise ploki mõte on betooni sääst. 
Toode, millele viitad, peaks vist see olema? 
Võin vabalt ka eksida ja ehk on targemad mehed midagi moodsamat juba välja mõelnud.

Kõik sõltub siiski ehituse asukohast, nagu KÕIK muugi kinnisvaraga seonduv  Asukoht, asukoht ja veelkord asukoht! Sohu ehitades pead vaat et kessooni valama; graniidile maja ehitades pole vundamenti üldse vaja, otse kaljule toetuvast "rihtivast" soklist piisab; Nõmme tuhkkuiva liivakuhja ehitad ka täiesti teistmoodi jne. Täna on pigem probleemiks räige ÜLEdimensioneerimine mis tähendab ka arutult liigset rahakulu. Majad ei kaalu enam midagi aga vundamendid on tuumapukrid. Milleks? Tänane moodne soe maja on oma olemuselt kergehitis. 70% kaalust on sooja salvestav põrand. Ja siis on ju ka tegelikkus utreeritud kujul see, et "tõmbad rehaga platsi siledaks, laod peno maha ja valad betooni täis". Sinan peale läheb SIP-paneel, valtsplekk ja kõige raskem osa on avatäited! Praegu värske kraam: maja kus vundament on 1/3, avatäited 1/3 ja kõik muu 1/3 KAALUST. Kunagi kui on lõpuni valmis, on suhe 25-25-25-ja25 mööbel-sisu jne  Ainus materjal, mida peab krusaga tooma, on betoon. Muu tood kaubiku ja/või sõiduauto käruga kohale, siin tulid siis ülirasked ja suured avatäited ehk fassaadi suured elemendid   

See ongi see moodne, mis ongi välja mõeldud! Kasvõi PUR, mis tuleb kohale väiksema kaubikuga aga mahtu paigaldatuna on suure tööstushoone jagu. Selle tavalise "moodsa" kõrval ongi siinset hobigarare "tuhandeaastase riigi kombel" ehitust täitsa tervendav vaadata  Muidu on endal ka tunne, et ainult nii ongi mõistlik

[Lauri_L]

Käesolev postitus võib teksti osas olla üsnagi igav. Ei oska ilmekalt paberile panna, kuidas seinad kerkivad. Fotod räägivad ise enda eest. Kogu allolev areng võrreldes eelmise postitusega on sisuliselt kolme tööpäeva töö ning kogu Bauroc osa viie päeva töö. Keskmiselt laotud kaks rida kive päevas ning viie päevaga on igal pool vähemalt kaks meetrit seina püsti. Ja ega koguaeg ei ladunud ju ka, muud tööd tahtsid samuti tegemist.

Kui viis rida laotud sai, siis sai selgeks, et ilma korralike tellinguteta see garaaž valmis ei saa. Lõppkokkuvõttes tuli minna seina osas ju pea kuue meetrini + kuni meeter lisa aluspinnani. Üllatavalt raske oli tellinguid üldse leida. Kammisin Tallinnas ja külje all asuvad laenutused läbi. Enamasti tellinguid ei olnud ja seal kus oli, seal küsiti hingehinda. Lõppkokkuvõttes sain need hoopis Raplamaalt. Tellingutel toimetamine oli kohe teine tera.







Hetkest, kus hakkasid sisse tulema akende/uste kohad, pidi olema tähelepanelikum ning veenduma, et täiendav vajalik armatuur saaks sinna, kus Bauroc selle ette nägi (nt. silluste aluspinnad). Kasutatud sai Murfor armatuuri ehk rullis terasvõrku, mida ploki sisse eraldi freesima ei pidanud. 







Vaikselt hakkas ka ruumilahendus arusaadavamaks muutuma ning tekkis aimdus reaalsetest gabariitidest. Kokku oli tulemas neli eraldi ruumi, kolm nö esimesel korrusel, üks teisel. Jalgsi sissepääs õuest viis ühte kahest esimese korruse väiksemast ruumist, millel põrandapinda 15,6m2.



Need kaks väiksemat ruumi on allpool näha. Kahe ruumi vahel uks ning kummastki ruumist suurde garaaži põhiruumi lai uks (1,5x). Ukseava laiuseks oli 1,5m, et vajadusel saaks rokla ja kaubaaluse või siis kure ja auto mootoriga vabalt liikuda. Kitsad ukseavad on garaažis üldjuhul saatanast. Väiksemate ruumide näol peaks lõpuks valmis saama väike hobi-puutööruum ning metallitöö-tehnika remondi ruum. Mulle isiklikult näiteks ei meeldi auto mootorit jupitada, keevitada ning nurklihvijaga töötada samas ruumis auto (või teiste masinate) vahetus läheduses. Ja kuidagi ei meeldi igasugused tööpingid, keevitusaparaadid, kompressorid jms ruumis, kus hoiustatakse sõidukeid. Ütleme, et kord ja puhtus peab alati majas olemas. Aga eks see on personaalne kiiks ning ega alati ei ole võimalust teha nii nagu sa ise ilmtingimata tahad. See selleks...



Siin on näha umbes pool suurest ruumist. Pinda peaks tulema üle saja ruudu. Kaks sissesõitu ning üks tõstuk tehnika hooldamiseks ja remondiks. Kindlasti ei hakka töökoda pidama ja teenust osutama. Ei ole ise piisavalt pädev ja vaevalt kunagi olema saan. Ning tegemist on oma kodu, mitte äripinnaga. Prioriteet on hobigaraaž, kus ennast tunda nagu põrsas mudas. Suure põhiruumi planeerimisel oli kindlaks nõudmiseks avarus ning kõrge lagi. Et saaks vajadusel ka 2,5m kõrguse kaubiku korralikult üles tõsta.



Bauroc plokkide üheks miinuseks on see, et nad imavad väga hästi vett, mis aga omakorda muudab nad pehmeks. Külgedelt peale pritsiv (sadav) vesi ei ole probleemiks. Küll aga peab kogu müüri pealt kinni katma, kui on oht, et öösel (või muul ajal kui ladumisega ei tegeleta) vihma hakkab sadama. Sellepärast on kasulik alles hoida kogu oranž pakkematerjaliks kasutatud kilematerjal, et seda hiljem sihtotstarbeliselt ära kasutada.

[hillar2]

Kusjuures siin kohal oskan veel targutada (et mul ikka 500 postitust täis saaks ), et suvel pole tõesti külgedelt pritsiv vesi probleemiks, aga sügis-talvel hakkab kohe miinuskraadidega aeroc tükke välja viskama. 

Lase aga järjest edasi postitustega. Ma juba huviga ootan postitusi kuidas sa nagisid kinnitad suurte kuusekujuliste lengitüüblitega, kraanikausi kinnitamiseks liimid seina suure osb plaadi tüki ja boileri lased keermelatiga läbi seina  Muidu bauroc ideaalne asi - fiboga võrreldes palju soojem ja külmasillad puuduvad aga asju fekaal kinnitada. Näeb välja nagu narva plokk, aga narva ploki sisse saad naela kasvõi vasaraga peksta aga bauroci sisse pead 3x mõtlema enne kui midagi kinnitad.

[Lauri_L]

Kusjuures siin kohal oskan veel targutada (et mul ikka 500 postitust täis saaks ), et suvel pole tõesti külgedelt pritsiv vesi probleemiks, aga sügis-talvel hakkab kohe miinuskraadidega aeroc tükke välja viskama. 

Lase aga järjest edasi postitustega. Ma juba huviga ootan postitusi kuidas sa nagisid kinnitad suurte kuusekujuliste lengitüüblitega, kraanikausi kinnitamiseks liimid seina suure osb plaadi tüki ja boileri lased keermelatiga läbi seina  Muidu bauroc ideaalne asi - fiboga võrreldes palju soojem ja külmasillad puuduvad aga asju fekaal kinnitada. Näeb välja nagu narva plokk, aga narva ploki sisse saad naela kasvõi vasaraga peksta aga bauroci sisse pead 3x mõtlema enne kui midagi kinnitad.

Ideaalset materjali tõesti raske leida. Pigem tuleb valida vastavalt oma nõudmistele ja vajadustele parim.
Sügiseks ja külmadeks peab olema katus peal. Siis püsib plokk kuiv ja ei lagune. Naabruskonnas seisis Aerocist maja 5 aastat ilma voodrita, enne kui raha kokku saadi ning vooder ümber läks. Ei kukkunud kuskilt midagi ära.
Kui on õige kruvi ja õige mees seda kruvi keeramas, siis peab Bauroc piisavalt hästi. Siiski tuleb nõustuda et narva plokiga ning veel vähem fiboga ei konkureeri. Suurema boileriga võib probleeme tekkida küll. Samas pole suurt riputaja mees. Asjadel on oma koht kapis, sahtlis ning riiulil.

[spitfire]

Aerocil soovitataksegi vähemalt üks aasta lasta kuivada ilma krohvita. Aga praktikas see aasta isegi kui küte sees on, vist ikka vähe. Ikkagi tulevad krohvi mikro praod sisse enamasti akende alla ja uste peale. Väidetavalt on see ploki kuivamisest. 10jm peale pidi kahanema 2cm. See vee kogus mis põrandast ja seintest  peab välja aurama on ikka tonnides. Ja eks ta suvel kogub seda niiskust sisse ja kütteperioodil jälle kuivab välja.

[Janka]

Aerocit tuleb viimistleda temale sobivate materjalidega.
Ma otsustasin Sakret KAM-i kasuks. Krunt, armeering jne... , nagu juhis ette näeb.
Septembris saab siseruumis tehtud tasandusest neli aastat täis ja mingit mõranemist pole ses kattes siiani leidnud.
Välisseinas on sama asi seisnud tänaseks poolteist aastat. Seal pole samuti mingeid jamasid täheldanud. Tõsi, plaan on välisosa ka veel üle värvida. Eks siis aeg näitab, kuidas pind peale värvitööd käitub.

[Lauri_L]

Aerocil soovitataksegi vähemalt üks aasta lasta kuivada ilma krohvita. Aga praktikas see aasta isegi kui küte sees on, vist ikka vähe. Ikkagi tulevad krohvi mikro praod sisse enamasti akende alla ja uste peale. Väidetavalt on see ploki kuivamisest. 10jm peale pidi kahanema 2cm. See vee kogus mis põrandast ja seintest  peab välja aurama on ikka tonnides. Ja eks ta suvel kogub seda niiskust sisse ja kütteperioodil jälle kuivab välja.

Väga õiged tähelepanekud. Suure tõenäosusega väiksematest mikropragudest siin-seal ei pääse. See on asjade suht loomulik käik ning lõpptulemust ei mõjuta. Sellega olen arvestanud, et seinad saavad aasta ilma krohvita seista. Krohv tuleb nii ehk naa vaid sissepoole, välja tuulutusvahedega puitlaudis.

Konkreetne garaaž on selliste "lollide" mõõtmetega ka. Enne ehitamise algust uurisin pikalt, et kas teha seintesse paisumisvuugid sisse või ei. Seina kogupikkus on selline, et nagu peaks tegema ja nagu ei oleks väga vaja ka. Eriti on see teemaks tagaseina ja ühe külgmise seinaga, kus puuduvad avatäited. Teistes seintes on suured avad ja seal pole see nii väga määrav. Suhtlesin sellel teemal e-kirja teel mitme Bauroc ladumise kogemusega ehitajaga ning ühe ehituseksperdiga, kes õnneks võtsid vaevaks võhivõõrale vastata ja soovitusi jagada. Arvamus oli see, et pigem sellise pikkuse ja ülesehituse juures ei teeks. Et kui vaja, siis sein ise teeb omale ühte või kahte kohta talle vajaliku paisumisvuugi (kuivamise tulemusena) sellesama mikroprao näitel. Avatäidetega seinte osas oli kindel arvamus, et sinna isegi loodus omale paisumisvuuke tegema ei hakka. Elame-näeme. Küsisin arvamust ka tootja esindajalt. Vaatamata, et nad kodulehel lahkesti kontakte jagasid ja tagasisidet lubasid, minu kahele kirjale vastust ei tulnud.

Ja tänud veelkord asjaliku kommentaari eest. Sellest on kasu nii mulle, kui teistele, kes sama töö ette peaksid võtma.

[Lauri_L]

Selle eelmises postituses ära toodud ehituseksperdiga oli tegelikult väga positiivne seik. Nagu teada, siis iga küsimus ja sellele järgnev vastus eksperdilt üldjuhul maksab. Mõnikord saab mõistlikult hakkama, mõnikord mitte. Tegemist oli vanema härrasmehega kes arusaamist mööda tegeles sel ajahetkel nõustaja ja järelevalve teostajana. Saatsin talle kirja küsimustega, millele vastust ja arvamust saada soovisin - läbivaks teemaks just paisumisvuugid (lisasin projekti, Bauroc juhendi ja hulgaliselt fotosid). Mõne aja pärast tuli tema arvamus, kuid tasu kohta ei kippu ega kõppu. Olin oma esmases kirjas ära märkinud, et kui mõistlik tasu on vajalik, siis sellega probleemi ei teki. Mõne aja pärast (siis oli ehitus juba edasi läinud) tuli veel üks kiri, et tead, sul on nii äge projekt, et ma tuleksin seda ise kohapeale kaema. Tema pole sellist garaaži ehitust varem kohanud ning et katuse osa lahendus pakub talle erialast huvi. Kuna katuse osas oli mul samuti 101 küsimust õhus, siis olin kahe käega ettepaneku poolt. Härra tuligi kohale. Kõik nurgad ja nurgatagused käis ning ronis läbi. Ajas mõistlikku juttu ning ei olnud kitsi kommentaaride ning soovitustega. Lõpuks surus kätt, tänas et sai oma silmaringi laiendamas käia ning soovis edu edasises. Raha millegi eest ei küsitud. Hiljem pole härraga kokkupuuteid olnud. Samas kogemus, mida meenutada.

[v6sa]

... Krohv tuleb nii ehk naa vaid sissepoole, välja tuulutusvahedega puitlaudis.

...

Väga silmamööda lahendus

Mispidne ja millise lauaga? Kui vastus tuleb aegapidi niikuinii, pole eraldi vastata vaja. Loen selleaegsest postitusest siis.

[Lauri_L]

... Krohv tuleb nii ehk naa vaid sissepoole, välja tuulutusvahedega puitlaudis.

Väga silmamööda lahendus
Mispidne ja millise lauaga? Kui vastus tuleb aegapidi niikuinii, pole eraldi vastata vaja. Loen selleaegsest postitusest siis.

Laudis tuleb viilu osas horisontaalne punnlaud, seinte osas vertikaalne kattelaudisega servatud laud.

Projekteerimistingimused nägid ette, et juurdeehitatav hoone (garaaž) peab olema visuaalselt sarnanev teiste hoonetegea samal kinnistul ning ei tohi oluliselt erineda nendest, mis on naabruses. Kinnistul oleva maja vooder on aga täies ulatuses horisontaalse paigutusega punniga välisvoodrilauast. Puukuuri juures on pisut kasutatud ka servatud lauda. Kuna aga punniga voodrilaud on kallis ja seda on (vähemalt minu jaoks) ebamugavam panna (ja vajadusel ka eemaldada), siis sai mindud vallaametnikega kompromissile, et hoone seinte osa tuleb vertikaalsest kattelauaga servatud laudisest ja viilu osas kasutab horisontaalset välisvoodri punnlauda. Selline "hundid söönud, lambad terved" kokkulepe. Eks selle vertikaalse seinalaudise juures on ka teisi plusse, mida sooviks tulevikus ära kasutada (nt. on kattelaua alt hea erinevaid kaableid vedada). Ja kuna hoone on kõrguse suhtes võrdlemisi lai (10m), siis on silmale hea, kui on vertikaalset elementi sees. Jääb loomulikum ja kenam vaadata.

[alfredo]

Millega Baeroki vertikaalvuugid täideti?

Seinad on kuidagi liiga puhtad, ei tavapäraseid allavoolavaid seguniresid ega midagi. Olen ka näinud ratsi, kus kiired mehed ehitusvahuga seda tegid, rääkimata armatuuri kasutamisest. Tollal oli selleks otstarbeks mingi käsikaabits ja sooned vaja kraapida, aga kesse viitsis. Hiljem lükkas tellija ühe siseseina lihtsalt ümber.

[spitfire]

Millega Baeroki vertikaalvuugid täideti?

Mul oli sama küsimus. Olen kuulnud, et mõni jätabki täitmata. Ise kindlasti täitmata ei jätaks, see vaht on tegelt väga hea mõte vertikaalile.