[v6sa]

täpsusta palun, kust Sa "hoolega uurides" leiad, et puitlaastplaat on puit?

....

edit: jah - mu postitus on ofensiivne. Mulle paistab, et kirub ja targutab inimene, kes ei adu ei pisikest rakenduslikku ega ka suuremat süsteemi pilti ning vehib päris-eluga vastuolus olevate "faktide" ja loosungitega. Jäägu need õige Konsumi taha.

Uurime siis suurt pilti aduva inimese käest, mis on töötlemata puidu peamine kasutus ja mis on töödeldud puidu (milleks kiunu põhjustanud mööbliplaadist kapiuks koostise poolest liigitub) edasine saatus peale jäätmekoodi kirjasaamist vastuvõtus?

Siis reaalne teekond, mitte ametniku unelm määruses.

[13piisab]

Ma ei tegale prügi- ega soojamajandusega, aga tahkekütuse katlamajadel on erinevad load asjade põletamiseks. Kunagi põletati nt Irus (?) ja ainult seal rehve: temperatuurid on piisavalt kõrged, et heitmed ei saasta nii, nagu kohalikus katlamajas või koduses lõkkes sama asja põletades. Ning sellelt pinnalt tulevad ka load. Ma mäletan asja krooniajast ja siis küsis põletaja rehvide vastuvõtu eest ka kas 700 või 900eek/t tasu. Ei tea, kas "because I can" loogikaga või siis tehnoloogilise kulu tõttu nagu mingid filtrid / puhastamised / tihedam hooldusvajadus vms. Suuremal pildil kuuluvad loogiliselt soojatootjate kui loomulike monopolide hinnakirjad Konkurentsiametiga kooskõlastamisele, kus puhtalt "because I can" loogikat viljeleda ei saa. Vast ka kõrvaläridel / lisateenustel, kui nad on põhiäriga tugevalt seotud.
(Maalin pilti, mida platsi peal "elus enesest" järelduste tegija ning siis lahkelt foorumis kiruja pisikesse maailma ilmselt ei mahu. Muidu ta ei kiruks ega targutaks vaid teaks, et maailm on veidi suurem, kui tema silmadele avanev ja tema puudulikule kogemusele vastav)

Point: töötlemata puidu võib panna kasvõi saunaahju või jäätmejaama operaatori soovi korral töödelda-pakendada asjaks, mille keegi oma kodumajapidamises ära kütab. Töödeldud puiduga Sa sama ei tee. Need on oma olemuselt väga erinevad asjad.

[Marko]

Point: töötlemata puidu võib panna kasvõi saunaahju või jäätmejaama operaatori soovi korral töödelda-pakendada asjaks, mille keegi oma kodumajapidamises ära kütab. Töödeldud puiduga Sa sama ei tee. Need on oma olemuselt väga erinevad asjad.

Me jõuame sinna, et ainuke töötlemata puit on murdunud puuoks. Selle jaoks on jäätmejaamas eraldi kast, kompostiks sõimatakse.

[muska71]

Ma ei tea kuidas mujal,aga keila jäätmejamas ei ole puuoks kompost...Aiajäätmed nagu puulehed ja muu mis riisudes tekib läheb ühte kasti,biojääde mis tekib köögis jälle eraldi ja puuoks läheb hunnikusse kasti kõrvale ja kui suurem ports koos siis operaator laseb selle hakkurist läbi ja hakkur sülitab kasti,mis edasi saab ei tea.Kohapeal kummilintidega hakkur.

[13piisab]

Me jõuame sinna, et ainuke töötlemata puit on murdunud puuoks. Selle jaoks on jäätmejaamas eraldi kast, kompostiks sõimatakse.

Ei - me ei jõua "sinna". Sest oks liigitub jäätmejaama sortimendis toote "oksad" alla. Mis on ju üpris loogiline.
Kui jäätmepunkti sortimendis eraldi oksi ei ole, siis on mingit sorti haljastusjääde.

Ning pole raske ette kujutada, et töötlemata puit on tegelikult kõikvõimalikud sae-ja höövelmaterjali jäägid.

Võta ometi üks jäätmejaama hinnakiri ette ja loe läbi - reha kulub ära, kui veel pikalt Su pea ja maa vahet pendeldama peab

Aga jah - kui muljetada, siis hinnakirju vaadates on prügist vabanemise hind inflatsiooni tugevalt edestanud: veel 6..7a tagasi tuli ehitusprahi loovutamisel nii Sakus kui Pääskülas maksta 20eur/m3. Nüüd on taks ühes kohas 40eur/m3, teises lausa 84.
Ning jäätmemajanduses oli vähemasti 2019a tüütu see, et puhast kuiva seina seest pärit saepuru saanuks jäätmejaamas utiliseerida vaid ehitusprahina vastavat hinda makstes. Seda tuleb aga nt 50a vana maja moderniseerimisel seintest ja kohati ka lagedest jaburalt palju. Esialgu rõõmustad, et seal ei ole "mineraalvatt", aga siis saad teada, et ega see utiliseerimine nii lihtne olegi, kui arvanuks...

[Telc]

Me jõuame sinna, et ainuke töötlemata puit on murdunud puuoks. Selle jaoks on jäätmejaamas eraldi kast, kompostiks sõimatakse.

Ning jäätmemajanduses oli vähemasti 2019a tüütu see, et puhast kuiva seina seest pärit saepuru saanuks jäätmejaamas utiliseerida vaid ehitusprahina vastavat hinda makstes. Seda tuleb aga nt 50a vana maja moderniseerimisel seintest ja kohati ka lagedest jaburalt palju. Esialgu rõõmustad, et seal ei ole "mineraalvatt", aga siis saad teada, et ega see utiliseerimine nii lihtne olegi, kui arvanuks...

Sest reeglina segati seda saepuru lubja või booraksi või kuratteabmillega, et roti hamba all karjuks ja aeglasemalt mädaneks.

Erandi tuvastamine on kallim kui kõikidele sama lauaga lüüa.

Ma ühe nutika õpetussõna lisaks siinkohal veel pealinna elanikele:

jjaam võtab jäätmeid vastu hinnastades ruumala. Jõelähtmel on kaal.
Seega kui on vaja utiliseerida suurem kubatuur kerget prügi, on Jõelähtme soodne. Kui on vaja lahti saada kivistunud segukottidest, tasub jäätmejaama külastada...

[ivo86]

Kui nüüd päris aluspõhimõteteni minna, siis prügi, olgu ta stange või kapiuks või murutraktori rehv, on selle inimese probleem, kes selle poest ostis. Kui vaja, siis sõidabki sellega linna teise otsa või kuhuiganes. Suhtumine, et riik või KOV või mingi muu "keegi teine" peab kohe potiga kohale jooksma, kui härral junn kukkuma hakkab, on vale ja vastik. Ja eriti vastik on siin näpuga mingite "roheliste" poole näidata ning teha nägu, justkui teeksid prügi ära viies planeedile mingi hiiglama teene - sellest, et sa oma rämpsu sisse elusalt maetud ei saa, võidad eelkõige sa ise, planeedil on üsna ükskõik tegelikult.

https://www.reddit.com/r/backpacking/com..._by_train/

Millise suure ja ainuõige tarkuse järgi see aluspõhimõte paika sai? Miks see just poest kaupa ostva inimese mure on? Ja mitte kaupmehe? Või importija? Või tootja? Või rahva raha eest paigas oleva jäätmeringluse süsteemi? Või nende kombinatsiooni?

Loomulikult on inimese asi mitte paska maha loopida või metsa viia. Aga kui meie oma raha eest loodud süsteem aktiivselt pannakse vastu töötama normaalsele jäätme kogumisele, siis tuleb vait olla ja edasi teenida? Miks on ok panna suurde rehve täis konteinerisse tausta autorehve ja aga tsiklirehvi sinna panna ei või? Milline loogiline põhjus peale bürokraatia seal taga on? Mida see tsiklirehv seal konteineris siis ära reostab?
Iga klouniga ei jõua ka vaielda..

aga rohkem teemasse ka - eelmise nädala lõpus sattusin lugema Tartu jäätmejaama hinnakirja, sest jäi silma, et seda uuendati. Ja ohhoo, üks asi oli hoopis odavamaks läinud, mitte kallimaks. Nimelt mitte-komplektsed külmikud. Nende ära andmise eest tuli tasuda varem 13 euri tk eest, kui nüüd oli linnavalitsuse lehel jäätmejaama hinnakirjas hinnaks 0,1 eur/kg. Mis on märgatavamalt odavam.
Mul tuli meelde kohe kaks põõsas vedelevat külmiku jäänust, mis on on mulle ammu silma jäänud ja otsustasin, et linna sõites viskan peale ja viin ära, kui nii odavalt ära saab klaarida. Jõuan jäätmejaama ja tüübid hakkav käsi kokku hõõruma, et kallis kaup ja annab ikka kinni maksta sellist lõbu. "No mis mõttes?"
Näitavad siis näpuga seina peale ja seal on hinnakirjas on hoopis kirjas, et nüüd on 14 euri tk need külmikud. Paar korda ikka uurisin neilt, et kas nad on kindlad endas, aga noh, nende juhised tulevad neile ülevaltpoolt ja nii on.
Maksin siis kinni selle nalja ja hea küll. Aga kriipima jäi ja kirjutasin linnavalitsusse ka, et kuidas saab olla, et ametlikul lehel on üks hind ja kohapeal teine. Minu puhul on vahe 28 euri vs maks 5 euri.
Paar päeva läks mööda ja sain vastuse ka. Peab ikka odavam hind olema. Jäätmejaama tehakse uus plakat seina peale ja mulle maksti raha tagasi. Ilusasti küsisin, ilusa vastuse sain ka, mul pretensioonid puuduvad. Eksimusi ikka juhtub. Kõigil.

[13piisab]

Loomulikult on inimese asi mitte paska maha loopida või metsa viia. Aga kui meie oma raha eest loodud süsteem aktiivselt pannakse vastu töötama normaalsele jäätme kogumisele, siis tuleb vait olla ja edasi teenida? Miks on ok panna suurde rehve täis konteinerisse tausta autorehve ja aga tsiklirehvi sinna panna ei või? Milline loogiline põhjus peale bürokraatia seal taga on? Mida see tsiklirehv seal konteineris siis ära reostab?
Iga klouniga ei jõua ka vaielda..

Ega see vaidlemine midagi anna - sortimendi loogilisus ei ole platsitöötaja teha. Ning ebaloogilisusel on omad põhjused.
Lihtne loogika:
- KOV ehk kohalik omavalitsus teeb oma jaamade (mis ilmselt suures osas on sisseseadeni välja tema omad: toetuste abil saab ta asju teha vähema kuluga) opereerimiseks hanke
- KOV kaasab hankesse mõistlikult pika peamiste asjade sortimendi. Ilmselt on need alused KOVde vahel samad ja mugandatakse vajadusel veidi. Lihtsustatakse, kui nt oma väike plats vs Pääsküla suur plats on eri asjad. Sortimendiga ei saa hulluks kah minna - on muidu keerukas nii pakkujal pakkuda kui KOV-l hinnata. Ning lõpuks on vaja ka platsi-tööjõul (kes ei ole vast raketiteadlased. Sama kehtib kliendi kohta ja kliendiga jauramine võib olla suur kulu) selle nimistuga hakkama saada. Plus mingite asjade eest maksab KOV, mingite eest pakendiorganisatsioonid / maaletoojed / kesiganes: need arvelisad võiks kah ju olla mõistlikud ja mitte a la igale rehvimõõdule või lausa eraldi dimensioonina ka tootjale oma "toode".
- hankele vastavad ettevõtted arvestavad, et sortimendis mitteolevad asjad on kas ekstra raha või siis vähempakkumise hinnakirjast väljas olev teisest rahakotist tulev veidi rasvasem kopikas. Igati loogiline äri osa: tahad vähempakkumisel konkurentsivõimaline olla, siis sead oma pakkumises skoobi väga täpselt paika. Sh lisamüügi osas. Tahad lihtsalt hea onu olla ja lõppkliendilt mitte raha võtta / piirduda KOV subsiidiumiga - oled varsti pankrotis.
- hanke võidab KOV hindamiskriteeriumite järgi parima pakkuja tegija. Ilmselt on põhikriteerium hind ehk siis see, kui palju KOV maksumaksja raha kulutama peab. Ning ärimudeli muu osa peab operaatorit vee peal hoidma plus kasumit tekitama.

No ja eks sealt tulevadki need "tsiklirehv ei ole rehv" vms ebaloogilised asjad: nende eest pead ise (rohkem) maksma ja kas nn tootjaorganisatsiooni või KOV rahakott ei ole seal taga. Business as usual ja ei ole mõtet platsil tööd tegevat inimest või ka üldisemalt operaatorit süüdistada. Päeva lõpuks töötab turumajandus ju ka nõudlusel-pakkumisel ja kui kusagil asi hulluks läheb, siis voolab "kaup" lihtsalt mujale.

Autojupid on kah arusaadavad - lihtsam on tõmmata hästi konkreetne piir. Kui need on hägusemad, siis hakkab igasuguseid huvitavaid asju juhtuma  Nagu Telc ülal ka saepuru puhul välja tõi - kui vaja, on lõpuks peamiselt lubjast koosnev ollus kah "puhas saepuru"
No ja lisaks teame me hästi, et autot loetakse miskipärast ohtlikuks jäätmeks, mille käitlemist suvalistes kohtades just ei soosita. Pole kah ülemäära ebaloogiline ja kes tahab, see saab ikka ise kenasti oma amasina(d) ise lammutatud ning jäägid viisakalt õigesse kohta saadetud. Lihtsalt ebamugavam on - aga taaskord: see tegevus ei peagi liiga mugav olema.

[Jesper]

Millise suure ja ainuõige tarkuse järgi see aluspõhimõte paika sai? Miks see just poest kaupa ostva inimese mure on?

Sest tema võidab, ei pea iseenda prügi sees elama.

[ivo86]

Loomulikult on inimese asi mitte paska maha loopida või metsa viia. Aga kui meie oma raha eest loodud süsteem aktiivselt pannakse vastu töötama normaalsele jäätme kogumisele, siis tuleb vait olla ja edasi teenida? Miks on ok panna suurde rehve täis konteinerisse tausta autorehve ja aga tsiklirehvi sinna panna ei või? Milline loogiline põhjus peale bürokraatia seal taga on? Mida see tsiklirehv seal konteineris siis ära reostab?
Iga klouniga ei jõua ka vaielda..

Ega see vaidlemine midagi anna - sortimendi loogilisus ei ole platsitöötaja teha. Ning ebaloogilisusel on omad põhjused.
...
Business as usual ja ei ole mõtet platsil tööd tegevat inimest või ka üldisemalt operaatorit süüdistada. Päeva lõpuks töötab turumajandus ju ka nõudlusel-pakkumisel ja kui kusagil asi hulluks läheb, siis voolab "kaup" lihtsalt mujale.
..

Ma platsitöötajat ei süüdistagi (kuigi, eks neid on ka erinvaid, eksju - kurikuulus "Jaama tänava jäätmejaama mutt", kes on linnavalitsuseski teada-tuntud juba, eriline kuradi kaskadöör).

Terve see Sinu välja toodud pikk loogika rida, et mis nii läks ja miks -> läks, miks läks, valesti läks! Mingi ametnik on kuskil idioot ja peaks vastutama. Kui sa erafirmas mingi sita maha väänad, siis paremal juhul pead asja kiirelt korda tegema. Sitemal juhul saad uue töö otsida. Ja on veel hunnik variante vahepeal, kus kaotad tasus jne.

Antud näitena riigi (või KOV - ikka sama asi pmst, maksumaksja raha eest) poolt etteantud süsteemi toimivus - lahendus on : "selline ongi hangete tõttu süsteem ja ela sellega". No miks ta siis on selline? Ise need reeglid (olgu siis jäätme või hangete reeglid) keegi kuskil paika pani ju. Jumal ei kirjutanud ju. Minu raha eest tehti ja sitasti tehti. Tehku paremini.

[ivo86]

Millise suure ja ainuõige tarkuse järgi see aluspõhimõte paika sai? Miks see just poest kaupa ostva inimese mure on?

Sest tema võidab/saab kasu, ei pea iseenda prügi sees elama.

Aga need teised seal ahelas ei saa kasu? Ja ütleme, et kui teised seda tootmise/müümise/vahendamise tegevust ka "teoorias" raha nimel teevad ja mitte heast tahtest, siis ainuke, kes vastutama peaks, on ikka see üks ja ainuke lõpptarbija? Siis ei pea tema prügi sees elama. Ja tootja ja vahendaja ei pea mingit vastutust omama?

[Jesper]

Järelikult sa ei maksa neile piisavalt, et kohe kui jäätisepaber käest kukub, keegi prügiteener kuskilt puu tagant paberikorviga stardiks ja selle kinni püüaks. Või ma ei teagi, mis see sinu ideaalmaailm täpselt on.

[Marko]

 Mingi ametnik on kuskil idioot ja peaks vastutama. 

Antud näitena riigi (või KOV - ikka sama asi pmst, maksumaksja raha eest) poolt etteantud süsteemi toimivus - lahendus on : "selline ongi hangete tõttu süsteem ja ela sellega". No miks ta siis on selline? Ise need reeglid (olgu siis jäätme või hangete reeglid) keegi kuskil paika pani ju. Jumal ei kirjutanud ju. Minu raha eest tehti ja sitasti tehti. Tehku paremini.

Siin ongi point. Kabinetivaikuses sündinud reegleid surutakse peale.
Ma olen kindel, et looja ei suuda vastata küsimusele, milliseid liime on kasutatud saepuruplaatide tootmisel u 60 aasta jooksul ja milliseid täispuidust mööbli tootmisel 100 aasta jooksul. Veelvähem on võimalik neid platsil kiirvaatlusega eristada. Nii võetaksegi alguses mingi suurem kaigas tavakunde hirmutamiseks (raha võtmiseks) ja päeva lõpus saavad kõik plaadid ja oksad ahjusuu ees jälle kokku.

[moscito]

Teab keegi ehk nimetada X koguse sõiduauto rehve mis mahub näiteks kaanega sõiduauto haagisesse. Sai tehtud rehvide viimiseks taotlus ja soovisin osade kaupa viia. Küsiti kui palju saan korraga tuua, teevad mitu saatelehte. Rehve kuuri taga ca. 150 vanadest elanikest jäänud.

[tõnn]

Haaagise kandevõime on 750kg.
Kaalu üks rehv ära ja 750:x kg= vastus.

[Roomik]

Haagise kandevõime on 750kg miinus haagise mass.

[muska71]

Nii reaalne kogemus ääsmäelt.Kirja panin x koguse rehve,sain saatelehe ja sellega kohale.Kohapeal näidati kuhu maha panna andsin ka paberi ja loopisin maha hunniku,palju reaalselt oli ei kottinud kedagi...Ka mul oli võimas koorem ja ei teadnud ka ise palju peale mahub,mahtunud oleks veel,aga ohutult kinnitada enam ei saanud....Rehvid peavad ka puhtadd olema ehk prügita ja ka seda ei uurinud keegi.

[isandpauk]

Teab keegi ehk nimetada X koguse sõiduauto rehve mis mahub näiteks kaanega sõiduauto haagisesse. Sai tehtud rehvide viimiseks taotlus ja soovisin osade kaupa viia. Küsiti kui palju saan korraga tuua, teevad mitu saatelehte. Rehve kuuri taga ca. 150 vanadest elanikest jäänud.

Pane koorem peale ja siis ütle neile. Kas me peame sinu käru ja rehvide suurust mõistatama? 
Variant b on panna puusalt näiteks 20-30 korraga. Võtta  vastav arv saatelehti ja  kui neid jääb üle, siis jaga naabrimehele.

[moscito]

Ok, võtan rendist käru, laen, loen, kaalun. tõstan kõik uuesti maha, viin käru tagasi ja annan rehviringlusele teada koguse ja nii lihtne ongi.

[Jesper]

See rehvide koormatesse jagamine on rohkem loogikaülesanne kui mõõtmisülesanne.

Rendikäru võtab peale 500kg. Variandid on käia 1, 2, 3 jne ringi. 1 käimise korral peaks üks rehv kaaluma alla 3,3kg, ei tundu reaalne. 2 käimise puhul alla 6,6kg, mingi väiksema rehvi puhul vbl isegi kehtib, aga piiripeal. 3 käimise puhul alla 10kg, 4 käimise puhul alla 13,3kg jne.

Ma pakuks, et 3 ringiga saab kenasti hakkama. Reaalsed 15-17" rehvid on sinna 6-7-8kg kanti kaalunud, niivähe kui ma neid mõõtnud olen.