Kui starteri probleemiga tegelesin, sai massijuhtmed kapotiall ka üle vaadatud / mõõdetud koormuse all, probleemi ei olnud ja salongis aju juures kah ei usu maandusprobleemi. Kunagi kindlasti olen mootori aju pinget vaadanud ja anomaaliat ei näinud, hetkel ei viitsi taas selleks arvutit taha panna, ehk maanduseprobleemi ei usu.
Võtsin 1KW ruumi soojendamise soojapuhuri ning panin puhuma mootori aju suunas (asub salongis kõrvalistuja jalgade juures). Saavutasin sellise 40 kraadise temperatuuri ja korduv proovimine (ehk siis teisel korral puhur seisma, ootasin ca 15 min, et temperatuurid ühtlustuksid), sama tulemus, muutusi pole. Seega aju / temperatuuri seost ei näe.
Tegelikult oluline, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama: kui pikalt pole käivitanud (vähemalt pool tundi), siis esimene käivitus alati läheb paariks sekundiks tööle ja sureb ära. Minut ootamist ja uus katse, sisuliselt üldse ei lähe käima (jääkrõhk latis, aeglaselt ju vajub).
Järgmine katse, mille mingi päev teen, eelnevalt mainisin, et tal 3 küttekeha jahutusvees auto põhja aluses vidinas. Vaatasin, et pealevool suundub ilusti jõnksuta üles, juhitakse 2 + 1 küttekeha. Selle 2 koos relee on aku radikapoolses otsas, ühendan relee kontaktile miskitpidi lahjema pinge igaks juhuks (10V näiteks), mootorile tekk peale ja üritaks +10 kraadi jahutusveeks saada. Loodan, et selle peale läheb käima.
Aju kahjuks nii, et pistikule halb ligipääs, lootsin, et saan mõnusasti puhuriga soojaks köetud salongis pihustite pingeid testida. Seega pean kuskilt lammarist juhtmestiku ostma, et üleminek mõõtmiseks teha. Varuosa kaubandus müüb ka, aga 40€ nagu ei raatsinud kulutada 4 pistiku peale.
------------------------
Uurisin tausta kõrgsurve pihustite juhtimise poolt ka ja pole midagi nii lihtsat, kui tavapihustite juhtimine (kasvõi minu Buick). Järgnev jutt puudutab taustinfona nii diisli solenoid, kui ka piezo pihusteid ja tänapäeva otsesissepritse bensukaid.
Ei ole nii, et pihusti ühele kontaktile 12V peale ja teist miinusesse lülitades pihusti avaneb, vaid kõigepealt antakse 50V - 90V (tekitatakse pingemuunduriga ajus) ülilühike matakas, et solenoid liikuma saada ja siis hoitakse voolu, vahest kahes astmes. Välja lülitamisel millegipärast ei summutata jääkvoolu solenoidis, vaid lastakse tal pisut võnkuda. Tehakse seda kõike selleks, et pihusti avada ülikiiresti (nii saab mikroskoopilisi kütusekoguseid doseerida). Sellele kompotile lisaks võib aju ühe pihustustsükli jooksul asja korrata (mitu pihustust / üks pauk), või ette teha nn piloteeriva pihustuse ... uhh uskumatult segane värk.
Ja kujutage nüüd ette, kui suutlik peab olema mootori aju, kõike seda opereerima, voolu hoidma jne mikrosekundilises ajaskaalas ...
Mõni näitlikustatud pinge ja voolu graafik ka, esimene, mida AI pakkus Delphi pihustile, teine miski Bosch-i pihusti oma netist leituna.
E: Täiendus
Ja ühest dokumendist pilt ning tõlge eesti keelde, räägitakse 2014 aasta Boschi solenoid tüüpi otsesissepritse bensuka pihusti juhtimisest:
Kütuse sissepritse mehatrooniline juhtimine otsepritsega sisepõlemismootoritele
Tavapärases kütuse sissepritse mehatroonilises juhtimises genereerib mikrokontroller EFI solenoidmähisele juhtpinge 60–90 V, mis on vajalik otsepritsega sisepõlemismootorite EFI-de aktiveerimiseks. Juhtpinge on nii kõrge, et minimeerida EFI mehatroonilise juhtsignaali reageerimisaega ja saavutada lühike kütuse sissepritse aeg, mis peaks olema lühem kui kütuse sissepritse aeg sisepõlemismootorite puhul, mille kütus pritsitakse sisselaskekollektorisse.
Esialgne laadimisfaas
Kütusepihusti elektromagneti mähist toidab PWM juhitud pinge väärtusega 12–14 V, et stabiliseerida voolu väärtus umbes 1 A. Esialgne koormusfaas valmistab bensiinikütusepihusti ette lühikese aja jooksul avanema kütusepihusti esialgse aktiveerimise kaudu (umbes 1,5 ms enne EFI avanemise algust), et genereerida EFI elektromagneti mähise voolu algväärtus.EFI solenoidmähis koosneb elektriahelast RL ja seega põhjustab induktiivsuse L (mitu mH) olemasolu, mis olenevalt EFI tüübist ja selle takistusest R (0,5–2 Ω), et EFI solenoidmähise konstantse toitepinge korral tõuseb vool nullist püsiseisundi väärtuseni, mida piirab
EFI solenoidmähise takistus R. Esialgne koormusfaas võimaldab elektromagnetilise vedelikuklapi avamisel EFI nõela kiiremat tõusu, säästes elektrienergiat solenoidis.
Ergutusfaas
Ergutusfaasi eesmärk on EFI nõela kiire tõus, suurendades ajutiselt kütusepihusti solenoidmähise kaudu voolavat voolu. EFI elektromagneti mähist toidetakse järgmistel viisidel: transistori abil, mis kommuteerib lühikeseks ajaks pinget umbes 80–90 V, mis suurendab mähise voolu hetkeväärtuseni umbes 11–12 A. Seejärel lülitatakse EFI solenoidmähis pingele 12–14 V, mis põhjustab voolu vähenemise. Tuleb märkida, et suhteliselt suur vool voolab ainult väga lühikese aja jooksul, umbes 0,5 ms, ilma et see põhjustaks elektromagneti mähise termilist ülekoormust. Võimsusimpulsi juhtimise kõrge hetkeväärtus põhjustab EFI avamisaja lühenemist. Pingeimpulsi (PWM) laiust tuleb reguleerida suure täpsusega, sest isegi väike muutus pinge kestuses mõjutab oluliselt elektromagneti mähisevoolu hetkeväärtust.
Hoidmisfaas
Hoidmisfaas võimaldab pihustit avatuna hoida, piirates voolu, et EFI nõela avatud asendis hoida mõne millisekundi, olenevalt vajalikust kütuseannusest. EFI solenoidmähist toidetakse järgmiselt: PWM-juhitava pingega umbes 12–14 V ja voolutugevusega umbes 2,5–3 A. Hoidefaasi kestus (1–5 ms) määrab sisepõlemismootori põlemiskambrisse sissepritsetava kütuseannuse suuruse. Vooluimpulsi kadu sulgeb EFI.