[nastik]

Mazda 5 generaator on vahetatud. Läks 3 päeva. Või noh kuna igal päeval oli aega tegeleda 1h siis õigem on vist siiski öelda, et läks 3 tundi   
Esimene päev harutasin lahti, teine päev soendasin viimast polti, sain selle lahti ja pusserdasin pistikud küljest. Kolmandal päeval panin tagasi. Uus gene töötab nagu kellavärk ja armatuurist kustusid kõik ebavajalikud tuled ära.

               

[Telc]

Nagu mõni tähelepanelikum lugeja märkas, sai Jeep Commander eelmisel nädalal täis pakitud. 
Ja nutikas lugeja tegi ilmselt ka järelduse, et ju siis sõiduks läks.

Tõsi.

Kuigi meil oli väljasõidukõlblik ainult see Commander, tundus ebaõige hoida vinksvonks masinat Eestis veel kuu või isegi mitu kuni konvoi moodustub.

Panin üksi ajama, auto triiki, (postipakid kolmelt abistajalt nelja kohta, varurehvid, 10 kustutit, akupangad, auto standardvarustus) sabas haagis T5 mootoriga.

Hommikul pool kaheksa sain auto tangitud ja Pärnu maantee rataste alla. Plaan oli sõita kuni jaksan, heal juhul Ukrainasse välja.
Nii ka läks - auto oli mugav, rekkasid nädalavahetusel teedel vähem ja 3l+160kw kapoti all tegid möödasõidudki vägagi hõlpsaks. Tõsi, sellel mõnul olid ka oma miinused:
   
Meie aja järgi olin piiril juba 22:30. Rohelises järjekorras seisis kümmekond autot, kelle järel sappa võtsin. Ja siis seisime tubli poolteist tundi - punktis sees oli terve kimp reisibusse, mida menetleti ja mille tõttu lasti sõidukaid sisse vähem, et bussid mahuks manööverdama.

Lõpuks lasti minu eest ports autosid tõkkepuu alt sisse, aga nunnu ja sõbralik piirivalveneiu tuli mulle selgitama, et ma peaks seisma hoopis transiidisabas. Vaidlesin, mis ma vaidlesin, aga neiu väitis, et isegi kui ta mu rohelisse sappa sisse lubab, visatakse mind punktist sootuks välja  ikkagi transiiti sabatama.

Lõpuks paigutas ta mind värava kõrvale platsile lubaduse mind järgmise transiidi autode portsuga ilma sabatamata sisse lubada.
   
Nii ka läks. Passikontrolli järjekorras oli küll küsimus, et mida kuradit ma transiidis teen kui midagi deklareerida ei ole. Tegin kannataja näo pähe ja seletasin, et ise ka imestan, aga käsk anti ja see ju vanem kui meie.

Tollis pisut vaidlemist, kas inimesed võivad kasutatud automootoreid ilma mingite paberite üle piiri viia - lõpuks jäädi seisukohale, et muidu ei või, aga kui ma viin enda auto mootorit Ukrainasse teisele enda autole varuosadeks, siis ikka natuke võib. 

Ukraina pool läks libedalt ja kell 4 öösel kloppisin juba hotelli uksele.
   
Hommikul vara üles, kohv lipsu taha ja Nova Poshtasse pakke saatma. See tehtud siis laadisin maha mootori ja rallisin  Lvivi.
   
Lvivis oli põhiline see, et uhke ja läikiv maastur saaks veidi robustsema värvkatte. 
Eestis värvimine tundus veidi tarbetu ajakulu kui Lvivis on elukutseline automaaler Tarass, kes värvib  armeeautosid vabatahtlikuna, küsides raha vaid töökoja ja kulumaterjalide eest.
   
Loputasin mündipesulas auto puhtaks, viisin Tarassi juurde ja ise kesklinna sööma-jooma ja öömajale.

Järgmisel hommikul sain värvitud masina kätte ja andsin selle ja haagise Soldatskij Privali töötajatele üle, kes selle Zaporižžjesse ja sealt edasi 65. brigaadile toimetavad.
   
Privali omad olid nii kenad, et viskasid mu kesklinna ära ja polnudki muud kui kell kaks Lviv-Tartu SEM BUS bussile kobida.
   
   
Kuni Pärnuni läks bussisõit vägagi valutult. Pärnus pani senine buss edasi Tallinna suunda, aga mind kahe prouaga istutati ümber väikebussile.

See buss tegi korraliku "tunne-oma-kodumaad" reisi. Esimene daam viidi Paistusse. Teise sihtkoht (nagu minu meelehärmiks selgus) oli Navi küla, Võru külje all. Alles sealt viidi siis viimane reisija Tartusse.
Oleks seda teadnud, võtnuks Pärnust tavalise Viljandi-Tartu liinibussi.
Aga tehtud see sõit sai, kiirelt ja efektiivselt.

[margus61]

Kuna mul on luba käia kiibitsemas ja pilti tegemas konspiratiivkoopas, kus seda Commanderit putitati, siis siia ka veidi kajastust.

Juhiukse sisemise lingi kinnitus tüüpveana kildudeks.
   

Kuna remondimees oli kunagi 5000-se puzzle peal harjutanud, ei võtnudki kuumaliimiga koostamine enam, kui pool päeva.
   

All oli korralik Old Man Emu tõstesari. Millel omad ülemised õõtsad. Millel kummikatted puruks. Esmaste uuringute käigus viisid jäljed Volga poodi, nagu teravama silma poolt tuvastatud osakoodi on paberil näha. Vana lubas juba hunniku tellida ja laes tule põlema panna, aga paraku me vedasime inetult alt. Uurisime laiendatud otsinguga, mille tulemuseks tuvastati levinud jupp nimega MOOG K6292, mida oli vabalt võtta ja uued läksid alla.
   

Vahepeal steroide hangitud.
   

Tagasillas üks pool tegi kahtlast häält ja teine pool leemetas sillaõli. Lähemal uurimisel kukkus ära ka kässari klotsi kate.
   

Rummud läksid uued, aga kässari klotside paigaldus on sellel PITA, kuna käepideme juures on kaval vedru, mis trossid lupsti auku tõmbab ja vidinaid paika panna ei lase ilma trosse pingest vabastamata. Vabastamiseks vaja tagumise istme alt balanssiir vabaks lasta, milleks vaja hirmkolakas ja lödi iste välja koukida.
   

Tehtud ta sai, lisaks ka uued kettad-klotsid.
   

Üks tagastange ots oli ripakil. Kuna see kinnitus ka logari külge, mis kunagi kinnitus kere külge, sai ka kere kinnitusi uuendatud ja tüüblite kohad mälestuste järgi paika mõõdetud.
   

Imestust jätkub ilma peal, et premium masinal pole salongifiltrit. Vanemal Grandil saab kiti osta ja filtri lisada. Veidi uuemal, mille sõsar Commander on, pole sedagi võimalust ja ainult rest kojameeste vanni all. Kasutusel oli custom lahendus, mis lisaks kärbestele ka sääsed kinni peab, pildil koostamata kujul.
   

Järelpaigalduse naviraadio oli pime, ainult häält tegi ja niimoodi on nukker ringi sõita. Sai otsustatud mingi android asemele panna, mis pilti ka näitaks. Mõeldud-alustatud, asi siis see ISO ja antenni ja GPS pistikutest vahetada pole, auk parajaks saagida ja korras. Päris nii ei läinud, august ja armatuuri alt muudkui tuli ja tuli väga kvaliteetselt tehtud installi.
   

Lõpuks sai päris hea hunnik.
   

Tulemuseks, et nüüd oli pilt ja polnud heli ja nii oleks veel nukram ringi sõita ja seis saundiga tundus juba üsna hapu. Kahtlaselt jämedad kõlarite juhtmed ja järelpaigalduse ribafiltrid andsid vihje, et taga koobastes peab olema midagi tummist peidus. Väeti sinine juhe läks ka eest taha, sinna ettevaatlikult läbi sulavkaitsme toide peale lastud ja kõik ärkas ellu. Hiljem Raadio antenniväljundisse. Uus antennipistiku otsajootmine pärast kiiret õhtust Oomipoe külastust käis ka asja juurde, kuna vana ei mahtunud pesasse. Õnneks auto aktiivantenn sai oma toite kusagilt pardast.

Nii see seal koopas tehtud sai ja loetavasti akf! Telc on objektile toimetanud. Pikka iga masinale ja Meestele.

[xa88]

Kas selle 431YJB haagise äraandmisest kellelegi Eestis probleeme ei teki kui ta on käsutamise keelumärkega ja kohtutäiturite käpaall?