Küsimused t-25A-1 kohta

(21-05-2016, 18:06 PM)unimüts Kirjutas:  Naljanumber on hoopis see, et iga mats tahab iga aasta mitu korda neid kütusetorusid lahti võtta. torude poldid keeratakse ikka 3m pikkuse kangiga jõuga kinni ja vaskseibid võetakse ikka kivikõvalt kasutusele.
...

A misasja neist torudest lahti kiskuda? Üks kord vahetada filtrid korralike vastu ära, laod kontrollitud liitepindadega torunduse uute vaskseibide ja korralike stutsidega kokku ja unustad aastakümneteks. Vahetad ainult filtrielementi.

Mis õhuhädadest kõik räägivad? Töötate pidevalt paagipõhjaga või? Diiselmootori etteandesüsteem peab olema hermeetiline, välja arvatud ülevoolu paaki suubumine, mis enamasti jääb kütuse pinnast kõrgemale.

Võib-olla on põksinäksi tulnud tehasest ka ilma paaki suubuva ülevooluta, aga saskal igatahes on peenfiltrist läbi pihustite paaki suunduv ülevool täiesti olemas. Kenasti süsteemi kõrgeim punkt, kuhu õhk peaks oskama ise roniuda. Kui etteandepumba klapid peavad, siis ei ole võimalik õhul süsteemi tööd rikkuda isegi ebatiheda filtrikopsiku kaudu sisse pääsenult.

Kust isand unimüts on soetanud peenfiltri kunnituspoldi mutri seibi alla käiva profiiltihendi? Tihtrehvi ventiili otsast lõigatud kübar ajab küll asja ära, aga õige see sinna ei ole.

Ma ei näe põhjust läbipaistvasse filtrisse nii halvustavalt suhtuda: sellest on hästi näha, mihandnde sodi paagist tuleb. Ei maksa ju midagi, et vähimagi kahtluse korral välja vahetada. Peenfiltrisse sisse ju ei näe...
Vasta

(23-05-2016, 09:34 AM)qwerty009 Kirjutas:  Kuna minu omal käigu pikkus vähemalt 200 ning ei osanud arvestadagi, et T25'l võib mingis konfiguratsioonis nii lühikese käiguga silinder olla tundusid need numbrid ka väga segased.

TS-75x200-2 <- kas see 2 lõpus võiks tähistada kuidagi silindri varre läbimõõtu?


On sellele silindrile kuksilt võimalik ka uut vart muretseda? Praegusel on kroom suht isuga maha tulnud ning ega remontkomplektiga ta väga ei kestakski. Samas on uus silinder  80€ mistõttu peaks vars olema kuni 25€ ning "keera külge" valmiduses.

Silindrivart saab Nuia Pmt-st.
http://www.nuiapmt.ee/et
Keera külge valmiduse saab nõnda, et võtta vana lahti, mõõta pikkus, astme läbimõõt ja keere ning lasta valmistada selline detail.
Pärast lõikab vanal silma otsast ja keevitab otsa.
Üldiselt ma kaaluks väga tõsiselt varianti lasta neil terve silinder valmistada.
Eelisteks on pääsemine vene olematu kvaliteediga tihenditest ja meelerahu aastateks.
Sellise lühikese silindri hind võib tulla odavamgi kui 80 eur ja silindreid nad teha oskavad.
Vasta

Mingi aeg kolasin ka vartremurega pm kaubamajas ja vars oli eraldi saadaval,äkki 10 rubla.
Enda omal sain viimase tihendite vahetusega pidama.Varasemalt panin tihendi kaande ja jõuga vart läbi surudes lihtsalt lõikas pool tihendit minema.Seekord kah raske ja ei lähe kuidagi,käiasin kolvivarre otsas terava serva laugemaks ja lupsti kohal ja loodame,et kestab kah seekord.
Ei sõida paagipõhjaga,aga vahel juhtub ja siis hea kui õhk saab ise tagasivoolust paaki minna ja eii pea filtripotil polte kruvima ja üle kere naftaga koos olema ja tilkuva naftaga loodust reostama.
Vasta

(22-05-2016, 12:35 PM)Daff Kirjutas:  Üks probleem on põka viletsad torud. Kui neid kütuse torusid liiga suure jõuga pingutada siis liitepinnad muutuvad koonusjaks ja õhku jääb pidama vaid imepeen riba millega on võimatu süsteemi õhutihedaks saada. Hea kontrollida näiteks peene luisuga kui korra üle lükkad. Kohe on näha kui lai on liitepind

Ja õhutuse viisin filtri peale sama toru nii öelda teise otsa ja pole juba pikka aega olnud enam mingeid probleeme õhuga.  

Mul oli T-40 samamoodi, et varem oli krt keegi 3m kangiga kinni tõmmanud ja nüüd osasid torusid ei saanudki enam muidu pidama, kui panin pisikesed vask seibid alla, mis eelnevalt ahjus pehmeks lasin. Otsad on peeti keeratud.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Tekkis küsimus T25A3 kohta. 
Leidsin internetiavarustest sellise asja https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?pag...20&lang=et
Siit ka küsimus, et kuna mul hetkel ühe kangiga variant ja tahaks asja vähe mugavamaks teha, siis kas see istub sinna Bolt-on või tarvis veel midagi kohandada?
Vasta

(08-06-2016, 11:31 AM)mihkelr Kirjutas:  Tekkis küsimus T25A3 kohta. 
Leidsin internetiavarustest sellise asja https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?pag...20&lang=et
Siit ka küsimus, et kuna mul hetkel ühe kangiga variant ja tahaks asja vähe mugavamaks teha, siis kas see istub sinna Bolt-on või tarvis veel midagi kohandada?

Ise küsin, ise vastan, koheselt külge kruvitav see korpus pole.
Küsimus antud lõkatsi kohta, mis liigub paremale-vasakule. Saan aru, et selle eesmärgiks vist käigukangi mingil määral toestamine/suunamine ja et ta päris niisama uitama ei läheks. Kas antud lõkatsi võib südamerahus eemaldada või tuleks sinna mingi alternatiiv leida, mis reversi osani ei ulatu?
   

Ettetänades,
Mihkel.
Vasta

Selle viguri ainus ülesanne on käivitusblokeeringu lüliti lülitamine niiet pole vajalik asi.
Pigem saab sellest põhjus nii mõnelegi käiguvahetusprobleemile.
Vasta

(21-02-2016, 23:56 PM)unimüts Kirjutas:  
(21-02-2016, 23:34 PM)Laurts Kirjutas:  Kas uuema malli facelift Big Grin põkal aastaist ´93 ja edasi on peale 28" tagarataste ja teistsuguste tulede veel mingisuguseid tehnilisi uuendusi?



93a tuli esmalt uuemat tüüpi armatuur. Siis tuli uuemat tüüpi tuled. (tagatule klaasid nagu uazil ja esimesed gabariit/suund on uaz/gaz omad) Uuema armatuuriga tuli ka roolikarbil muutus. Enam ei ole süütelukk roolikarbi küljes vaid armatuuris.
Lisaks muutus ka mootor d21a3st d120 -- (õli tsentrifuug muutus õlifiltri vastu, + õhukollektor teise disainiga, küttepotsikud teised ja mootoriploki keskele tekkis õlivarras) uue mootoriga muutus ka siduri survelaager määritavaks.
1992/93a muutus ka käigukasti korpus. Õli sissevalamis ava  oli sirgel pinnal.  Käigukasti põhja alla tekkis nö valukoht esisilla väljavõtteks. Õliväljalaske punni asukoht muutus.
Uue armatuuriga muutus ka terve juhtmestik -- pistikutega mittetöötavaks juraks.

Rattad 28" ehk siis 11,2x28" või kohati ka 12,4x28" olid ka varasemast olemas. Näiteks Lätis, Leedus ja Poolas olid enamik juba 80ndatel sellise mõõduga ratastega.

1994a tekkis uuemat tüüpi iste - vahtkummist.  kapoti etteotsa valgele sõrestikule tekkis must VTZ märk.
Esiraskuse disain muutus.
Esirehvideks on 6.00x16" ja kahe soonega nagu t16 omad. (kuid t16 omab 6,5x16" rehvi)
1995a tuli uus tagasild. Ketaspidurid ja tugevamate käistega külgülekanded.
Muutus ka esiraskuste pruss. Ümarik toru on lahtikäiv.
1995a muutus ka tagaaken lahtikäivaks aasta lõpupoole.
1996a kolisid tagumised töötuled akna ülesotsa nagu rusil. Esimestel lahtikäiva aknaga versioonidel olid veel all.
1998a muutus kabiini soojenduse osas veidi. Nimelt varem hüdroõli peal töötanud asendati tehases mootori õli peal töötava õliga.
 pole kindel kuid kas 1997 või 1998a muutusid jälle piduri/gabariittuled ees ja taga.
1998a tekkis ridapump peale
See jutt kehtis kuni 2002a, Kui tuli  välja t30a69 (ilma esisilla veota t30a80 ehk t25a) Siis otseselt muutus vaid esisild ümartorust - nelikant toru peale. Lisaks veel esiraskuse disain.

Need uuema malli t25a masinad on ääretult haruldased. iga 10 tavamasina vastu on ehk 1 uuem.
Kuidas välisel vaatlusel ära tunda võimsamat mootorit? Kui õlivarras on ploki keskel siis on 100% tegu 22kW mootoriga? Mõnede selliste 93-94´masinate kuulutused on ka üleval olnud kuid mnt.ee andmetel on nende võimsus ikka ainult 18kW...
Ka venekeelsed технические характеристики tabelid pakuvad 25A mudelile vaid 18... kilovatti
Vasta

(25-07-2016, 17:33 PM)Laurts Kirjutas:  Kuidas välisel vaatlusel ära tunda võimsamat mootorit? Kui õlivarras on ploki keskel siis on 100% tegu 22kW mootoriga? Mõnede selliste 93-94´masinate kuulutused on ka üleval olnud kuid mnt.ee andmetel on nende võimsus ikka ainult 18kW...
Ka venekeelsed технические характеристики tabelid pakuvad 25A mudelile vaid 18... kilovatti

MNT ameti lehel võib 50kw masinal kapotiall tiksuda ka 500kw elukas. Reaalselt seal on nii, kuidas keegi soovib nii ka märgiti. Ja kui juhuslikult oli mõni arvelevõtja esmakordselt pannud "eelmise sarnase masina kw arvu" siis seda peeti normaalseks.

Tehase masinatel olid tehasest õiged paberid kaasas. Külavoovade masinatel aga joonistati need mujal kokku - arvele võeti mõlemad. 
Paljudel masinatel ongi seetõttu valed kw arvud passides, eks see ole seotud just arki onude tarkusest.


d120 mootori välisteks näitajateks jah võib pidada, et mootori ploki keskel on juba õlivattas ja tsentrifuugi asemel on õlifilter.


Nende vanemate mootorite alates 89a võrdlust uuematega 94a ma ei ole detail detaililt teinud. olgugi et seal on ka plokis valujälg õlivarda jaoks ja tsentrifuugi saaks vahetada õlifiltri vastu.

Uuemast mootorist ei ole kasu senikaua, kui ei ole ka uuemat tagasilda.

Üldjoontes venelane ei ajanud paberimajandust väga keeruliseks.


http://traktor25.ru/opisanie-trraktora/d...sanie.html

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Juhtus siis selline "tore" lugu, et käivitamisel lõi mootorisse korraliku kolina sisse ja suri välja. Lahkamisel selgus, et üks klapipesa (tõenäoliselt siis) tuli uudistama, mis silindris ka toimub. 
Kuna hariduselt ja elukogemuselt pigem metsa ja saeveski mees, mitte lukksepp, siis küsin võib-olla vähe rumala küsimuse, aga kas selline lõhkumine võis teha liiga ka mootori alumisele osale ja kuidas seda tuvastada?

Küsin ka varuosade kohta, Põllumehe kaubamajas müüdavad silindripead on poolakad ja tõenäoliselt hülsid/kolvid samuti, Flindi varuosade päritolu ei tea, aga silindripea hinnavahe ~20 euri. Lisaks pooltel kordadel kui seal käinud, siis soovitud asju pole. 
Siit ka dilemma, kas minna Poola juppide teed või otsida Vene päritolu juppe?
   
   
Vasta

(27-07-2016, 21:42 PM)mihkelr Kirjutas:  Juhtus siis selline "tore" lugu, et käivitamisel lõi mootorisse korraliku kolina sisse ja suri välja. Lahkamisel selgus, et üks klapipesa (tõenäoliselt siis) tuli uudistama, mis silindris ka toimub. 
Kuna hariduselt ja elukogemuselt pigem metsa ja saeveski mees, mitte lukksepp, siis küsin võib-olla vähe rumala küsimuse, aga kas selline lõhkumine võis teha liiga ka mootori alumisele osale ja kuidas seda tuvastada?

Küsin ka varuosade kohta, Põllumehe kaubamajas müüdavad silindripead on poolakad ja tõenäoliselt hülsid/kolvid samuti, Flindi varuosade päritolu ei tea, aga silindripea hinnavahe ~20 euri. Lisaks pooltel kordadel kui seal käinud, siis soovitud asju pole. 
Siit ka dilemma, kas minna Poola juppide teed või otsida Vene päritolu juppe?

Esmalt
Saada Urmasele sama küsimus. Ta teeb Sulle hinnapakkumise kolbide hülsside osas põllumajanduskaubamaja poolt. Mulle vähemalt on ime juppe välja ajanud. Alati võib leida halva partii jupi, kuid nüüdseks juba asi veidi paranenud neil ja soovitavad juba ka tagasiside baasil asju. - samas otsustama peab ikka ise .

https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?pag...20&lang=et

Need kolvid hülsid on venelase toode. Sama firma toodab ka kolbe tuntud autofirmadele.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Jätkan oma saagat, selline tunne, et peaks juba projektipäeviku tegema. Igatahes, soetasin siis ülalpool mainitud kolvid/hülsid. Jänni jään rõngaste paigaldusel. Vene keelest ka väga aru ei saa (vähemalt mitte sellel tasemel).
[Pilt: t260_rongad.jpg] [Pilt: t260_IMGP4680.jpg]
Kaks rõngast hõbedase servaga, ühel kiri верх2 ja teisel ainult märgis, serv identne, erinevus lukuvahes. Kolmas rõngas on kirjaga верх ja serv väikse L profiiliga.
Vasta

Eriprofiiliga rõngas on alumine ja verh tähendab, et paned selle kirja üles, ehk siis kolvi põhja poole. Järgmised rõngad samuti kirjaga kolvipõhja poole. Lukuvahesid näed ainult siis kui paned rõnga silindri sisse ilma kolvita. Laua peal sa lukuvahet ei näe.

Tundub, et oled algaja ja ise esimest korda rõngaid kolvile ära pane. See nõuab teatud vilumust ja oskusi. Muidugi, kui on rõngakomplekte tagavaraks, tasub õppimiseks mõned ära lõhkuda.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(06-08-2016, 18:06 PM)aavu Kirjutas:  Eriprofiiliga rõngas on alumine ja verh tähendab, et paned selle kirja üles, ehk siis kolvi põhja poole. Järgmised rõngad samuti kirjaga kolvipõhja poole. Lukuvahesid näed ainult siis kui paned rõnga silindri sisse ilma kolvita. Laua peal sa lukuvahet ei näe.

Tundub, et oled algaja ja ise esimest korda rõngaid kolvile ära pane. See nõuab teatud vilumust ja oskusi. Muidugi, kui on rõngakomplekte tagavaraks, tasub õppimiseks mõned ära lõhkuda.
Rõngaid on kõige kindlam paigaldada õhukese kitsa noaga.... keerutad ükshaaval üle rõnga soonte ja kolb peab olema fikseeritud, et käte vahelt välja ei pudene.  Rõngaste mahavõtmine samas tempos....
 härra on kõnelenud.  Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

Osadel silindritel hülssidel see pool kust kolb sisse läheb lauge koonus.Mina teen alati kogu krempli õliga kokku ja kui silindri pind otsas kegee koonus siis alul üritan kerge survega-käega pressides sisse lükata,kui ei lähe siis kahelt poolt sõrmedega rõngast kokku suruda ja kui ka see ei aita sis võtan tüki plekki keeran rulli kolvi jämeduseks ja otsad vinklisse.Selle pleki paned ümber kolvi surud käega tihedalt vastu kolbi ja lõpuks vinklisse keeratud otstest näpitsatega kinni ja nii läheb lupsti kolb silindrisse.Olen lõhkunud rõngaid kolvile panekul,aga kolbe rõngastega silindrisse pannes pole veel kordagi rõngaid lõhkunud.Põhiline on see,et haamri või muu instrumendiga tümitama ei hakka!!!!
Vasta

Tsitaat:Eriprofiiliga rõngas on alumine ja verh tähendab, et paned selle kirja üles, ehk siis kolvi põhja poole. Järgmised rõngad samuti kirjaga kolvipõhja poole.
Oma loogika järgi oleksingi niimoodi toimetanud, aga verh ja verh2 tekitasid segaduse, pidasin targemaks üle küsida. 

Tsitaat:Ise esimest korda rõngaid kolvile ära pane
Ega kui ise ei pane, siis iseenesest nad sinna ei lähe ka ja no egas muud moodi seda kogemust ei tule ka. Lähevad katki, siis lähevad, tellin/ostan uued ja proovin uuesti.

Tsitaat:Rõngaid on kõige kindlam paigaldada õhukese kitsa noaga
A.Palu motopiiblist või kuskilt meelde jäänud, et rõngaid aeti peale plekiribadega.

Igatahes, aitäh õpetussõnade eest.
Vasta

(07-08-2016, 10:45 AM)mihkelr Kirjutas:  
Tsitaat:Ise esimest korda rõngaid kolvile ära pane
Ega kui ise ei pane, siis iseenesest nad sinna ei lähe ka ja no egas muud moodi seda kogemust ei tule ka. Lähevad katki, siis lähevad, tellin/ostan uued ja proovin uuesti.

Tsitaat:Rõngaid on kõige kindlam paigaldada õhukese kitsa noaga
A.Palu motopiiblist või kuskilt meelde jäänud, et rõngaid aeti peale plekiribadega.

Igatahes, aitäh õpetussõnade eest.

 Vbolla saad kusagilt sellist tööriista laenata, sellega saaks ka väike laps rõngad peale:
[Pilt: 13094-41-8371.jpg]

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Rõngad peal, hülsid ka otsa aetud. Tasa-targu tegutsedes sai ilusti hakkama ja ehk ei teinud millegile liiga. Kõige vaevalisem oli kolvi kepsu otsa saamine, esmalt proovisin gaasipõletiga, ei saanud, lõpuks otsustasin õlisupi kasuks.
Aga see selleks, nüüd järg kaante juures. Põllumehe kaubamaja kaaned eeldavasti siis Poola kaup ja kvaliteet ausalt-öeldes kohutav. Valu tehtud väga prostalt, ribid ebaühtlased jne. Tagatipuks kaaned erinevad, mõlemad küll õige mootori omad, aga freesimine/treimine erinev (ei tea kas üks hommikuse ja teine õhtuse vahetuse tehtud). 
Siit ka jällegi üks küsimus, kas on targem teha sõit Pärnumaale ja vahetada kaaned ühesuguste vastu või sobiks ka niimoodi kasutada?



[Pilt: t760_IMGP4691.jpg]
Veel pilte
http://www.snap.ee/user/miq/album/t_25a3
Vasta

Kas silm petab või on tõsti ühel kaanel küünlaava töötlemata:
[Pilt: t260_IMGP4697.jpg]

Palju on nookurite paigalduspinna kõrguste vahe hülsi paigalduspinnast? Silma järgi on vahet üksjagu, aga tegelikult?

Pilt ei ole ilus. Kas mõlemad on sama koodiga ja valmistaja tooted? On Pärnumaal üldse koha peal midagi, mille vastu vahetada?
Vasta

(09-08-2016, 11:55 AM)v6sa Kirjutas:  Kas silm petab või on tõsti ühel kaanel küünlaava töötlemata:
[Pilt: t260_IMGP4697.jpg]

Palju on nookurite paigalduspinna kõrguste vahe hülsi paigalduspinnast? Silma järgi on vahet üksjagu, aga tegelikult?

Pilt ei ole ilus. Kas mõlemad on sama koodiga ja valmistaja tooted? On Pärnumaal üldse koha peal midagi, mille vastu vahetada?

Jah, küünlaava freesimata. Kõrguste vahe ikka üksjagu. Tootja kohta ei oska öelda, hinnasildil on kood sama. Mingisugune kauplus/ladu seal kohapeal peaks ikka olema.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne